2-18-2866/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohus menetles Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Kruppi (hageja) hagi nõusolekute andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks. Hagi tagati.
Legislator headnote
AI generatedArt. 21 lg; 2-18-2866/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hagi tagati.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-2866
Tsiviilasi
Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Kruppi hagi Alexander
Isaevi
ja
Olga
Isaeva
vastu
kinnistusraamatu
kande
parandamiseks
nõusolekute
andmise
kohustamiseks
ja
nõusolekute asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Kruppi määruskaebus
ning Alexander Isaevi ja Olga Isaeva määruskaebused
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse I esitaja (hageja): Viktor Rõmari pankrotihaldur
Martin Krupp; esindaja advokaat Ingrid Erm-Eks
Vastustajad määruskaebusele I:
1) Alexander Isaev (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat
Aleksei Forstiman
2) Olga Isaeva (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat
Aleksei Forstiman
Määruskaebuse II esitajad:
1) Alexander Isaev (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat
Aleksei Forstiman
2) Olga Isaeva (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat
Aleksei Forstiman
Vastustaja määruskaebusele I: Viktor Rõmari pankrotihaldur
Martin Krupp; esindaja advokaat Ingrid Erm-Eks
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrus osas,
millega maakohus jättis läbi vaatamata määruskaebuse hagi
tagamise määruse peale (p 2) ja tühistas 2. aprilli 2018
määrusega seatud hagi tagamise (p 3).
2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega saata hagi
tagamise määruse peale esitatud määruskaebus maakohtule
lahendamiseks ning jätta Viru Maakohtu 2. aprilli 2018
määrusega seatud hagi tagamine kehtima.
3. Rahuldada osaliselt Viktor Rõmari pankrotihalduri
Martin Kruppi määruskaebus.
4. Rahuldada osaliselt Alexander Isaevi ja Olga Isaeva
määruskaebus.
5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi
kanda.
6. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1. Jätta läbi vaatamata Viktor Rõmari pankrotihalduri
Martin Kruppi hagi Alexander Isaevi ja Olga Isaeva vastu
kinnistusraamatu
kande
parandamiseks
nõusolekute
andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks.
6.2. Jätta hageja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
6.3. Jätta hagiavaldusega seotud menetluskulud Viktor
Rõmari kanda. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus
pärast määruse jõustumist.
6.4. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte
endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15
päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. Viru Maakohus menetles Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Kruppi (hageja) hagi
Alexander Isaevi (kostja) ja Olga Isaeva (kostja) vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks
nõusolekute andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks. Hagi tagati.
Kostjad esitasid määruskaebuse hagi tagamise määruse peale ja taotluse hagi läbi vaatamata
jätmiseks. Kostjad leidsid, et nende elukoht on Venemaal ja seetõttu ei allu asi Eesti kohtule.
Kostjatel on küll Eestis vara, kuid nad ei ela Eestis. Kostjad viibivad suurema osa ajast
Venemaal.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2. Viru Maakohus jättis 30. augusti 2018 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud
hageja kanda. Maakohus jättis läbi vaatamata ka kostjate määruskaebuse hagi tagamise määruse
peale. Maakohus tühistas 2. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise.
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil, -perekonna,
- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama
tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud
arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (art 21 p 2).
Kostjad on tõendanud, et nende elukoht ei ole Eestis. Kuigi kostjatele kuulub Eestis kaks
korteriomandit, ei saa neid pidada kostjate elukohaks. Kostjatel on Vene Föderatsiooni
kodakondsus ning sissekirjutus Venemaal. Kostjad said hagimaterjalid kätte Venemaa
aadressil.
Kostjad omandasid Eestis korteriomandi asukohaga XXX, Narva-Jõesuu. Notariaalses lepingus
on kostjate elukohaks märgitud Gatšina, Venemaa. Kostjad on kantud nimetatud korteri
omanikeks kinnistusraamatusse. Kostjatele kuulub ka korteriomand asukohaga XXX, Narva-
Jõesuu. Kostjad asutasid Eestis ettevõtte OÜ Ehitusfirma Master asukohaga XXX, Narva-
Jõesuu, ettevõttel on esitatud majandusaasta aruanded aastate 2012-2016 kohta.
Kostjad esitasid tõenditena tööraamatu väljavõtted, millest nähtub, et kostjad töötavad
Venemaal ettevõttes SMIS ning ettevõtte andmed, töölepingu ja OÜ SMIS osaniku otsused ja
käskkirjad. Olga Isaeva on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostjad on Vene
Föderatsiooni kodanikud ja registreeritud elukohas ZZZ, Gatšina, Leningradi oblast, Venemaa.
Kostjad esitasid piiriületuste andmed, millest nähtub, et kostjad viibivad Eestis 1-2 korda kuus
tavaliselt 2-3 päeva, mõnikord 5 päeva; kokku aasta jooksul on kostjad olnud Eestis 19 korda,
millest Alexander Isaev 63 päeva ja Olga Isaeva 76 päeva.
Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjad oleksid ööbinud Narva-Jõesuu kodus. Seega ei ole
välistatud, et kostjad ületavad Eesti piiri eesmärgiga sõita edasi teise Euroopa Liidu riiki ja
lähevad Venemaale tagasi Eesti piiri kaudu. Ettevõtte majandusaasta aruandest nähtub, et
ettevõttel äritegevust ei toimu ning äritegevusest on alles plaanis alustada. See omakorda võib
tähendada, et kostjatel on plaanis asuda elama Eestisse, kuid seni seda tehtud ei ole. Ettevõtte
osa ja kinnisvara omamine võib olla seotud ka viisa saamise eesmärgiga. Elukoha tuvastamisel
on tähtis, et isikul oleks selle kohaga mingi seos, mitte ainult omandiõigus. Sellist seost ei ole
menetluse käigus tuvastatud.
Kostjad selgitasid, et nad käivad Eestis seoses kinnisvara hooldamisega. Piiriületuste andmed
näitavad, et kostjad ei viibi pikaajaliselt Eestis. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjatel
oleks Eestis mistahes sissetulek, ka Eestis asutatud osaühing ei too praegusel ajal tulu. Kostjate
teised pereliikmed ei ela Eestis ja kostjatele kuuluvat korteriomandit ei saa pidada nende koduks
ka siis, kui seal asuvad mingid kostjate isiklikud asjad. Kostjate tütar koos abikaasaga on
registreeritud samuti Venemaal. Eesti telefoninumbri omamine ei tähenda elukoha omamist
Eestis.
Isikul võib olla ka mitu elukohta korraga. Mitu elukohta ei ole samastatav kinnisasja
omamisega. Kinnisvara omandamine võib olla seotud ärieesmärkidega, mh eesmärgiga seda
hiljem kasulikult müüa või muude eesmärkidega, mis ei ole seotud elukoha omandamisega.
Kostjatel ei ole Eestiga sellist seost, mille tõttu võiks pidada neile kuuluvat korteriomandit
nende teiseks elukohaks.
Kostjad vaidlesid Eesti kohtualluvusele vastu ega nõustunud asja menetlemisega Eesti kohtus.
Seega tuleb õigusabilepingu art 21 p 1 alusel hagi esitada kostjate elukoha järgi, s.o Venemaa
kohtusse.
TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja
lahendama. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse
tühistada ja saata asi maakohtule menetlemiseks.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:
1) rikkus maakohus TsMS § 465 lõiget 1, kui ei põhjendanud määrust piisavalt. Kuna maakohus
juba võttis hagi menetlusse, on kohtul hagi läbi vaatamata jätmisel kõrgendatud
põhjendamiskohustus. Maakohtu määrusest ei nähtu, millise materiaalõiguse normi alusel on
kohus kostjate elukoha vaidlusküsimuse lahendanud ning millised vaidluse lahendamisel
tähtsust omavad asjaolud on kohus esitatud tõendite põhjal tuvastanud;
2) rikkus maakohus TsMS §-i 5. Maakohus põhjendas määrust ka asjaoludega, mida ei ole
tõendatud ja millele ei ole kostjad tuginenud;
3) leidis maakohus vääralt, et kostjate elukoht ei ole Eestis. Isikul võib olla mitu elukohta;
4) on õigusabilepingu elukoha mõiste autonoomne, mis ei sõltu riigisisesest õigusest. Ühisosa
tuleb leida TsÜS § 14 lõike 1 ja Venemaa tsiviilkoodeksi § 201 vahel;
5) tehti Venemaa elukoha registreering enne, kui Eestisse omandati kinnisasi. Kostja II
Venemaal asuvasse korterisse on registreeritud ka tema tütar, tütre abikaasa ja kaks tütre last.
Tegu võib olla hoopis tütre elukohaga;
6) ei saa kostjate elukohaks pidada Venemaad seetõttu, et seal saadi hagi kätte. Kostjatel võib
olla mitu elukohta, sh elukoht Eestis;
7) ei ole tõendatud, et kostjate teised pereliikmed Eestis ei ela;
8) näitavad kostjate Eestiga seotust kinnisasjade omandamine, Eestis viibitud aeg, ettevõtlus
Eestis, Eesti telefoninumbri omamine, eesti keele ja õiguse tundmine. Juhul, kui kostjad oleks
Eestiga ajutiselt seotud, poleks nad Eestisse paarismaja ostnud.
4. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse ja paluvad tühistada maakohtu
määruse resolutsiooni p 2 ning teha selles osas uue määruse, millega rahuldada määruskaebus.
5. Hageja esitas vastuse kostjate määruskaebusele ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja
hinnangul ei ole kostjate määruskaebus kohane viis nende õiguste kaitsmiseks.
6. Kostjad esitasid hageja määruskaebuse osas oma seisukohad kirjalikult ning palusid jätta
kaebus rahuldamata. Kostjad leidsid, et maakohtu määrus kohtualluvuse osas on õige ning
hagejate määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrus tuleb
menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega
maakohus jättis läbi vaatamata määruskaebuse hagi tagamise määruse peale (p 2) ja tühistas
2. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise (p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue
määruse, millega saadab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse maakohtule
lahendamiseks ning jätab 2. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise kehtima.
Määruskaebusega seotud menetluskulud jäetakse poolte endi kanda.
8. Maakohus leidis õigesti, et hagi allub Venemaa kohtule. Välislepingu „Eesti Vabariigi ja
Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja
kriminaalasjades“ (RT II 1993, 16, 27) art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud
pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuna
õigusabilepingu p 38 lg 1 alusel kohaldatakse kinnisvaraga seotud vaidlusele Eesti
materiaalõigust, tuleb elukoha mõiste sisustada Eesti õiguse alusel. Isiku elukoht on TsÜS § 14
lg 1 alusel koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib elukoht
olla üheaegselt mitmes kohas. Puudub vaidlus, et Eesti ei ole kostjate alaline elukoht. Isiku
peamine elukoht TsÜS § 14 lg 1 mõttes on koht, kus isik elab rohkem kui muus kohas. Ainuüksi
piiriületusandmete järgi on kostjad Eestis viibinud väiksema osa ajast, visiidid on lühiajalised
ega viita siin elamisele. Samuti ei tõenda kinnisasjade või äriühingu osa Eestis omamine seda,
et isik elaks Eestis peamiselt ehk rohkem kui Venemaal. Isik võib omada erinevat vara mis
tahes riigis, sealjuures vara asukohariigis elamata. Kinnisvara või äriühingu osasid võib
omandada muu hulgas investeerimiseks või raha paigutamiseks. Eesti külastamine kinnisvara
haldamiseks või ettevõtluseks ei tähenda Eestis elamist. Tegu võib olla muu hulgas tööalaste
visiitidega. Hageja väide, et kostjate Venemaa elukoht on vaid ühe kostja tütre elukoht, on
oletuslik ja tõendamata. Kuigi isikul võib olla TsÜS § 14 lg 2 järgi ka mitu elukohta, peavad
need elukohad olema isiku peamised elukohad. Esitatud materjalide kohaselt ei saa pidada
Eestit kostjate peamiseks elukohaks.
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tühistas ebaõigesti hagi tagamise (p 3) ja jättis läbi
vaatamata (p 2) hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse. Hagi tagamiseks võib
vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille
suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada
mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse (TsMS § 382 lg 3) Seetõttu ei
olnud hagi tagamise tühistamine kohtule TsMS § 382 lg 3 järgi kohustuslik ja kuna hagi
tagamist taotleti ja hagi tagati, ei olnud põhjendatud selle tühistamine hagi läbi vaatamata
jätmise tõttu kohtualluvuse puudumise pärast. Hagi tagamise tühistamine võib raskendada
kohtuotsuse täitmist, kui Venemaa kohus hagi rahuldab.
10. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ise maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud
määruskaebust läbi vaadata. TsMS § 663 lg 1, lg 4 ja lg 5 kohaselt peab määruskaebust esmalt
menetlema maakohus. TsMS § 663 lõike 4 alusel võib maakohus ise määruskaebuse rahuldada
või jätta selle TsMS § 663 lg 5 alusel rahuldamata ja edastada ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus saab määruskaebust TsMS § 664 lg 1 ja TsMS § 667 kohaselt menetleda alles
siis, kui maakohus on jätnud määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel rahuldamata. Seetõttu tuleb
määruskaebus saata maakohtule lahendamiseks.
11. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 TsMS § 163 lg 1 alusel määruskaebusega seotud
menetluskulud poolte endi kanda, kuna mõlemad määruskaebused rahuldatakse osaliselt. Kuna
ringkonnakohus ei tühistanud maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis hagi läbi
vaatamata, ei muuda ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohutus ja hagi läbi
vaatamata jätmisega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi