2-18-2866/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-2866

Tsiviilasi

Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Kruppi hagi Alexander

Isaevi

ja

Olga

Isaeva

vastu

kinnistusraamatu

kande

parandamiseks

nõusolekute

andmise

kohustamiseks

ja

nõusolekute asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Kruppi määruskaebus

ning Alexander Isaevi ja Olga Isaeva määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse I esitaja (hageja): Viktor Rõmari pankrotihaldur

Martin Krupp; esindaja advokaat Ingrid Erm-Eks

Vastustajad määruskaebusele I:

1) Alexander Isaev (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat

Aleksei Forstiman

2) Olga Isaeva (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat

Aleksei Forstiman

Määruskaebuse II esitajad:

1) Alexander Isaev (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat

Aleksei Forstiman

2) Olga Isaeva (kostja), sünniaeg XXX; esindaja advokaat

Aleksei Forstiman

Vastustaja määruskaebusele I: Viktor Rõmari pankrotihaldur

Martin Krupp; esindaja advokaat Ingrid Erm-Eks

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrus osas,

millega maakohus jättis läbi vaatamata määruskaebuse hagi

tagamise määruse peale (p 2) ja tühistas 2. aprilli 2018

määrusega seatud hagi tagamise (p 3).

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega saata hagi

tagamise määruse peale esitatud määruskaebus maakohtule

lahendamiseks ning jätta Viru Maakohtu 2. aprilli 2018

määrusega seatud hagi tagamine kehtima.

3. Rahuldada osaliselt Viktor Rõmari pankrotihalduri

Martin Kruppi määruskaebus.

4. Rahuldada osaliselt Alexander Isaevi ja Olga Isaeva

määruskaebus.

5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi

kanda.

6. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

6.1. Jätta läbi vaatamata Viktor Rõmari pankrotihalduri

Martin Kruppi hagi Alexander Isaevi ja Olga Isaeva vastu

kinnistusraamatu

kande

parandamiseks

nõusolekute

andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks.

6.2. Jätta hageja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

6.3. Jätta hagiavaldusega seotud menetluskulud Viktor

Rõmari kanda. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus

pärast määruse jõustumist.

6.4. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus menetles Viktor Rõmari pankrotihalduri Martin Kruppi (hageja) hagi

Alexander Isaevi (kostja) ja Olga Isaeva (kostja) vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks

nõusolekute andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks. Hagi tagati.

Kostjad esitasid määruskaebuse hagi tagamise määruse peale ja taotluse hagi läbi vaatamata

jätmiseks. Kostjad leidsid, et nende elukoht on Venemaal ja seetõttu ei allu asi Eesti kohtule.

Kostjatel on küll Eestis vara, kuid nad ei ela Eestis. Kostjad viibivad suurema osa ajast

Venemaal.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Viru Maakohus jättis 30. augusti 2018 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus jättis läbi vaatamata ka kostjate määruskaebuse hagi tagamise määruse

peale. Maakohus tühistas 2. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil, -perekonna,

- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama

tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud

arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (art 21 p 2).

Kostjad on tõendanud, et nende elukoht ei ole Eestis. Kuigi kostjatele kuulub Eestis kaks

korteriomandit, ei saa neid pidada kostjate elukohaks. Kostjatel on Vene Föderatsiooni

kodakondsus ning sissekirjutus Venemaal. Kostjad said hagimaterjalid kätte Venemaa

aadressil.

Kostjad omandasid Eestis korteriomandi asukohaga XXX, Narva-Jõesuu. Notariaalses lepingus

on kostjate elukohaks märgitud Gatšina, Venemaa. Kostjad on kantud nimetatud korteri

omanikeks kinnistusraamatusse. Kostjatele kuulub ka korteriomand asukohaga XXX, Narva-

Jõesuu. Kostjad asutasid Eestis ettevõtte OÜ Ehitusfirma Master asukohaga XXX, Narva-

Jõesuu, ettevõttel on esitatud majandusaasta aruanded aastate 2012-2016 kohta.

Kostjad esitasid tõenditena tööraamatu väljavõtted, millest nähtub, et kostjad töötavad

Venemaal ettevõttes SMIS ning ettevõtte andmed, töölepingu ja OÜ SMIS osaniku otsused ja

käskkirjad. Olga Isaeva on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostjad on Vene

Föderatsiooni kodanikud ja registreeritud elukohas ZZZ, Gatšina, Leningradi oblast, Venemaa.

Kostjad esitasid piiriületuste andmed, millest nähtub, et kostjad viibivad Eestis 1-2 korda kuus

tavaliselt 2-3 päeva, mõnikord 5 päeva; kokku aasta jooksul on kostjad olnud Eestis 19 korda,

millest Alexander Isaev 63 päeva ja Olga Isaeva 76 päeva.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjad oleksid ööbinud Narva-Jõesuu kodus. Seega ei ole

välistatud, et kostjad ületavad Eesti piiri eesmärgiga sõita edasi teise Euroopa Liidu riiki ja

lähevad Venemaale tagasi Eesti piiri kaudu. Ettevõtte majandusaasta aruandest nähtub, et

ettevõttel äritegevust ei toimu ning äritegevusest on alles plaanis alustada. See omakorda võib

tähendada, et kostjatel on plaanis asuda elama Eestisse, kuid seni seda tehtud ei ole. Ettevõtte

osa ja kinnisvara omamine võib olla seotud ka viisa saamise eesmärgiga. Elukoha tuvastamisel

on tähtis, et isikul oleks selle kohaga mingi seos, mitte ainult omandiõigus. Sellist seost ei ole

menetluse käigus tuvastatud.

Kostjad selgitasid, et nad käivad Eestis seoses kinnisvara hooldamisega. Piiriületuste andmed

näitavad, et kostjad ei viibi pikaajaliselt Eestis. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostjatel

oleks Eestis mistahes sissetulek, ka Eestis asutatud osaühing ei too praegusel ajal tulu. Kostjate

teised pereliikmed ei ela Eestis ja kostjatele kuuluvat korteriomandit ei saa pidada nende koduks

ka siis, kui seal asuvad mingid kostjate isiklikud asjad. Kostjate tütar koos abikaasaga on

registreeritud samuti Venemaal. Eesti telefoninumbri omamine ei tähenda elukoha omamist

Eestis.

Isikul võib olla ka mitu elukohta korraga. Mitu elukohta ei ole samastatav kinnisasja

omamisega. Kinnisvara omandamine võib olla seotud ärieesmärkidega, mh eesmärgiga seda

hiljem kasulikult müüa või muude eesmärkidega, mis ei ole seotud elukoha omandamisega.

Kostjatel ei ole Eestiga sellist seost, mille tõttu võiks pidada neile kuuluvat korteriomandit

nende teiseks elukohaks.

Kostjad vaidlesid Eesti kohtualluvusele vastu ega nõustunud asja menetlemisega Eesti kohtus.

Seega tuleb õigusabilepingu art 21 p 1 alusel hagi esitada kostjate elukoha järgi, s.o Venemaa

kohtusse.

TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja

lahendama. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asi maakohtule menetlemiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) rikkus maakohus TsMS § 465 lõiget 1, kui ei põhjendanud määrust piisavalt. Kuna maakohus

juba võttis hagi menetlusse, on kohtul hagi läbi vaatamata jätmisel kõrgendatud

põhjendamiskohustus. Maakohtu määrusest ei nähtu, millise materiaalõiguse normi alusel on

kohus kostjate elukoha vaidlusküsimuse lahendanud ning millised vaidluse lahendamisel

tähtsust omavad asjaolud on kohus esitatud tõendite põhjal tuvastanud;

2) rikkus maakohus TsMS §-i 5. Maakohus põhjendas määrust ka asjaoludega, mida ei ole

tõendatud ja millele ei ole kostjad tuginenud;

3) leidis maakohus vääralt, et kostjate elukoht ei ole Eestis. Isikul võib olla mitu elukohta;

4) on õigusabilepingu elukoha mõiste autonoomne, mis ei sõltu riigisisesest õigusest. Ühisosa

tuleb leida TsÜS § 14 lõike 1 ja Venemaa tsiviilkoodeksi § 201 vahel;

5) tehti Venemaa elukoha registreering enne, kui Eestisse omandati kinnisasi. Kostja II

Venemaal asuvasse korterisse on registreeritud ka tema tütar, tütre abikaasa ja kaks tütre last.

Tegu võib olla hoopis tütre elukohaga;

6) ei saa kostjate elukohaks pidada Venemaad seetõttu, et seal saadi hagi kätte. Kostjatel võib

olla mitu elukohta, sh elukoht Eestis;

7) ei ole tõendatud, et kostjate teised pereliikmed Eestis ei ela;

8) näitavad kostjate Eestiga seotust kinnisasjade omandamine, Eestis viibitud aeg, ettevõtlus

Eestis, Eesti telefoninumbri omamine, eesti keele ja õiguse tundmine. Juhul, kui kostjad oleks

Eestiga ajutiselt seotud, poleks nad Eestisse paarismaja ostnud.

4. Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse ja paluvad tühistada maakohtu

määruse resolutsiooni p 2 ning teha selles osas uue määruse, millega rahuldada määruskaebus.

5. Hageja esitas vastuse kostjate määruskaebusele ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja

hinnangul ei ole kostjate määruskaebus kohane viis nende õiguste kaitsmiseks.

6. Kostjad esitasid hageja määruskaebuse osas oma seisukohad kirjalikult ning palusid jätta

kaebus rahuldamata. Kostjad leidsid, et maakohtu määrus kohtualluvuse osas on õige ning

hagejate määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrus tuleb

menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega

maakohus jättis läbi vaatamata määruskaebuse hagi tagamise määruse peale (p 2) ja tühistas

2. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise (p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega saadab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse maakohtule

lahendamiseks ning jätab 2. aprilli 2018 määrusega seatud hagi tagamise kehtima.

Määruskaebusega seotud menetluskulud jäetakse poolte endi kanda.

8. Maakohus leidis õigesti, et hagi allub Venemaa kohtule. Välislepingu „Eesti Vabariigi ja

Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades“ (RT II 1993, 16, 27) art 21 lg 1 järgi on kummagi lepingupoole kohtud

pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuna

õigusabilepingu p 38 lg 1 alusel kohaldatakse kinnisvaraga seotud vaidlusele Eesti

materiaalõigust, tuleb elukoha mõiste sisustada Eesti õiguse alusel. Isiku elukoht on TsÜS § 14

lg 1 alusel koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib elukoht

olla üheaegselt mitmes kohas. Puudub vaidlus, et Eesti ei ole kostjate alaline elukoht. Isiku

peamine elukoht TsÜS § 14 lg 1 mõttes on koht, kus isik elab rohkem kui muus kohas. Ainuüksi

piiriületusandmete järgi on kostjad Eestis viibinud väiksema osa ajast, visiidid on lühiajalised

ega viita siin elamisele. Samuti ei tõenda kinnisasjade või äriühingu osa Eestis omamine seda,

et isik elaks Eestis peamiselt ehk rohkem kui Venemaal. Isik võib omada erinevat vara mis

tahes riigis, sealjuures vara asukohariigis elamata. Kinnisvara või äriühingu osasid võib

omandada muu hulgas investeerimiseks või raha paigutamiseks. Eesti külastamine kinnisvara

haldamiseks või ettevõtluseks ei tähenda Eestis elamist. Tegu võib olla muu hulgas tööalaste

visiitidega. Hageja väide, et kostjate Venemaa elukoht on vaid ühe kostja tütre elukoht, on

oletuslik ja tõendamata. Kuigi isikul võib olla TsÜS § 14 lg 2 järgi ka mitu elukohta, peavad

need elukohad olema isiku peamised elukohad. Esitatud materjalide kohaselt ei saa pidada

Eestit kostjate peamiseks elukohaks.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tühistas ebaõigesti hagi tagamise (p 3) ja jättis läbi

vaatamata (p 2) hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse. Hagi tagamiseks võib

vajaduse korral hagi tagamise abinõu rakendada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille

suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada

mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse (TsMS § 382 lg 3) Seetõttu ei

olnud hagi tagamise tühistamine kohtule TsMS § 382 lg 3 järgi kohustuslik ja kuna hagi

tagamist taotleti ja hagi tagati, ei olnud põhjendatud selle tühistamine hagi läbi vaatamata

jätmise tõttu kohtualluvuse puudumise pärast. Hagi tagamise tühistamine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist, kui Venemaa kohus hagi rahuldab.

10. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa ise maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud

määruskaebust läbi vaadata. TsMS § 663 lg 1, lg 4 ja lg 5 kohaselt peab määruskaebust esmalt

menetlema maakohus. TsMS § 663 lõike 4 alusel võib maakohus ise määruskaebuse rahuldada

või jätta selle TsMS § 663 lg 5 alusel rahuldamata ja edastada ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus saab määruskaebust TsMS § 664 lg 1 ja TsMS § 667 kohaselt menetleda alles

siis, kui maakohus on jätnud määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel rahuldamata. Seetõttu tuleb

määruskaebus saata maakohtule lahendamiseks.

11. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 TsMS § 163 lg 1 alusel määruskaebusega seotud

menetluskulud poolte endi kanda, kuna mõlemad määruskaebused rahuldatakse osaliselt. Kuna

ringkonnakohus ei tühistanud maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis hagi läbi

vaatamata, ei muuda ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohutus ja hagi läbi

vaatamata jätmisega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi