1-18-5931/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

26. november 2018 Kohtuasja number 1-18-5931 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Maksim Hussu (isikukood 39507043732) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. oktoobri 2018. a määrus Määruskaebuse esitaja Maksim Hussu Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 23. oktoobri 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta käesoleva määruse avaldamisel avalikustamata selle põhiosa punktid 5, 10 ja 11. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 17. augusti 2018. a otsusega tunnistati Maksim Hussu süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 lg-t 1 kohaldades määrati kandmisele 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu 30. septembri 2016. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa võrra ning M. Hussu liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, kui M. Hussu ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 21 ja 9 nimetatud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning alluda elektroonilisele valvele 7 kuu jooksul. Katseaja algust loeti alates 17. augustist 2018. Kohtuotsus jõustus 4. septembril 2018.

2. 4. oktoobril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata M. Hussule mõistetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Ettekandest nähtub, et M. Hussu on rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei tulnud kriminaalhooldaja poolt määratud registreerimistele 14., 19. ega

24. septembril ega 1. ja 4. oktoobril 2018.

2(3)

3. Viru Maakohus määras erakorralise ettekande arutamisele avalikul kohtuistungil 19. oktoobril 2018 kell 10.30. Kohtukutse sai M. Hussu kätte isiklikult 5. oktoobril 2018. Süüdimõistetu kohtuistungile ei ilmunud ja tulemata jätmise põhjusest kohut ei teavitanud. Mobiiltelefonil ei olnud M. Hussu kättesaadav. Maakohus lükkas määrusega ettekande arutamise edasi ning kohaldas M. Hussu suhtes sundtoomist järgmisele kohtuistungile 23. oktoobril 2018.

4. 23. oktoobril 2018 toimus kohtuistung. Sundkorras toodi istungile M. Hussu. Samal päeval tegi Viru Maakohus määruse, millega pööras M. Hussu vangistuse 3 aastat 4 kuud täitmisele. Maakohus tuvastas, et M. Hussu on süstemaatiliselt rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Objektiivset taksitust, mille tõttu ta ei saanud kontrollnõuet täita, ei olnud. Juhutööde tegemine ei ole mõjuv põhjus ilmumata jääda. M. Hussu on oma käitumisega näidanud, et ta ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Ta ei ole huvitatud katseaja korrektselt läbimisest ega oma käitumise muutmisest. Taolist järeldust kinnitab seegi, et kohtuistungil ei nõustunud M. Hussu talle lisakohustuse määramisega. Seega esinevad alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhoolduse jätkamine ei ole otstarbekas. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. XXXXX. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Maakohus tuvastas õigesti, et M. Hussu on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Määruskaebuses M. Hussu registreerimistele tulemata jätmist ei eita. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Muude alternatiivsete meetmetena võimaldab KarS § 74 lg 4 kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamise või KarS § 75 lg-s 2 loetletud täiendavate kohustuste määramise läbi.

7. M. Hussu on määruskaebuses märkinud, et ta oli kuu aega haige, palavikku oli 40 kraadi ja ta oli võimetu registreerimisele tulema. Ehk siis ta on registreerimiskohustuse korduvat rikkumist põhjendanud haigestumisega. Haigust kinnitavat arstitõendit süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule ega kohtutele esitanud ei ole. Tegelikult mainib M. Hussu haigust kaebuses esmakordselt. Varasemalt on ta registreerimisele tulemata jätmist põhjendanud vajadusega olla tööl. Väide tööl olemise kohta on vastuolus maakohtu istungiprotokollist selguva märkega, mille kohaselt on M. Hussu töötu. Vastuoluline on ka määruskaebus, s.o kõigepealt kirjutab süüdimõistetu, et ta „ei saanud 40-kraadise palavikuga voodist püsti“ ja seejärel mainib, et „tema palavikuga jooksis siia-sinna.“ Eelnevast selgub, et M. Hussu ei ole suutnud registreerimiskohustuse rikkumisi veenvalt selgitada.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Hussu rikkumised olid tahtlikud ja mõjuvat põhjust kohtuotsusega määratud registreerimiskohustuse eiramiseks tal polnud. Taoline järeldus on vältimatu, kui vaadata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes välja toodud järgmisi asjaolusid. Ettekandest selguvalt ei ole M. Hussu käinud ühelgi registreerimisel. Esmane registreerimine pidi toimuma 14. septembril 2018. Süüdimõistetu kohale ei tulnud ja

3(3) mitteilmumise põhjusest ametnikku ei teavitanud. M. Hussule saadeti teine kutse, millega teda kohustati tulema kriminaalhooldusosakonda 19. septembril 2018. Süüdimõistetu jäi taas tulemata. Tähitud kirjaga saadeti talle uus kutse 24. septembriks 2018. Sel päeval võttis kriminaalhooldaja telefoni teel ühendust M. Hussu isaga, kes ei teadnud, mis põhjustel poeg registreerima ei lähe, kuid lubas pojaga ise ühendust võtta. Samal päeval helistas M. Hussu kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et ta on hõivatud tööga, mistõttu ei saa ta kriminaalhooldusosakonda tulla. Millal ta tulla saab, seda ta ei teadnud öelda. Süüdimõistetu kinnitas, et on kutsed kätte saanud. Kriminaalhooldusametnik selgitas M. Hussule, et talle saadetakse uus kutse. Kutse saadetigi ja uueks registreerimise kuupäevaks määrati 1. oktoober 2018. Sellel päeval kell 10.18 teostas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik kodukülastuse süüdimõistetu elukohas. Väliste tunnuste järgi oli M. Hussu joobes, käitus ebastabiilselt (jooksis ringi, hakkas nutma) ning väitis, et peab käima tööl ja kohtumisele ilmuda ei saa, ka kutse olevat ta kätte saanud liiga hilja. Registreerima M. Hussu sel päeval ei tulnud. Kriminaalhooldusametnik helistas talle, kuid kõnet süüdimõistetu vastu ei võtnud. 2. oktoobril 2018 helistas M. Hussu kriminaalhooldajale ja nad leppisid uue registreerimise kokku 4. oktoobriks 2018. Süüdimõistetu kinnitas kõnes, et mõistab kohustust kohale tulla. Kriminaalhooldusosakonda ta kokkulepitud ajaks ei ilmunud.

9. Eeltoodut silmas pidades leiab ka ringkonnakohus, et M. Hussu ei ole motiveeritud temale kohtuotsusega pandud kohustusi täitma. Ta on asunud kohtulahendi täitmisest kõrvale hoidma. Võttes arvesse süüdimõistetu rikkumiste kordumist ning tema suhtumist rikkumistesse, on maakohus õigesti pidanud põhjendatuks KarS § 74 lg-s 4 loetletud erinevate õigusjärelmite hulgast kohaldada raskeimat – pöörata vangistus täitmisele. Ka peab märkima, et kriminaalkolleegiumil ei ole usku M. Hussu suutlikkusse ja motiveeritusse järgida edaspidi registreerimiskohustust. Süüdimõistetu vähest motivatsiooni näitab seegi, et ta on eitavalt vastanud kaitsja küsimusele, kas ta on nõus temale lisakohustuste määramisega. Ehk siis kriminaalhoolduse jätkamiseks M. Hussu mingeidki pingutusi valmis tegema ei ole.

10. XXXX.

11. XXXX.

12. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et M. Hussu karistus tuleb täitmisele pöörata. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 23. oktoobri 2018. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

13. KrMS § 4081 lg-st 3 juhindudes määrab ringkonnakohus, et käesolevast määrusest ei avalikustata arvutivõrgus punkte 5, 10 ja 11. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus