2-18-4340/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-18-4340

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Alketur OÜ hagi Wientjes Consultancy OÜ vastu

tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks

Osaühingu

Johnny

H.W.

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Harju Maakohtu 08.10.2018 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Alketur OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Alketur OÜ (registrikood 14336034),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja: Wientjes Consultancy OÜ (registrikood

12002458)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.10.2018 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Alketur OÜ (hageja) esitas 20.03.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Wientjes

Consultancy OÜ (kostja) vastu, milles palus jätta kostja tunnustatud nõue summas

1 140 281,15 eurot Johnny H.W OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on pankrotivõlgniku pankrotimenetluses

tunnustatud kostja nõue summas 1 140 281,15 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.

Hageja sai pankrotivõlgniku võlausaldajaks 09.01.2018, omandades nõude Eesti Energia

AS-ilt.

3. Kostja nõue põhineb ebaõigetel andmetel. Kostja nõudeavalduse kohaselt on nõude

aluseks kostja poolt pankrotivõlgniku käsutusse antud rahalised vahendid, mille andmine

pankrotivõlgniku käsutusse on tõendatud väljavõtetega kostja arveldusarvetest.

4. Hagiavalduse kohaselt asuti Johnny H.W OÜ omanduses olnud hotelli „Kolm Õde“

majandama läbi kostja, sest Maksu- ja Tolliamet arestis Johnny H.W OÜ arvelduskontodel

olnud raha. Pankrotivõlgniku pankrotimenetluses on kostja nõudeavalduse alusena

esitanud pangakontode mittetäielikud väljavõtted, millelt nähtuvad üksnes kontolt tehtud

väljamaksed, kuid näitamata on kontole laekunud summad. Tegemist ei ole internetipanga

väljavõtetega, vaid väljavõtted on nende esitaja enda poolt koostatud. Nordea Bank AB

Eesti filiaalis avatud pangakonto puhul on varjatud, et kostja kontole laekusid hotelli

„Kolm Õde“ tegevuse tulud. Mittetäieliku kontoväljavõtte esitamise eesmärgiks oli

näidata justkui oleks kostja rahaliste vahendite arvelt alusetult tasutud pankrotivõlgniku

arvete eest ja kantud kulusid. Tegelikult laekusid kostja arvelduskontole hotelli „Kolm

Õde“ tegevuse tulud, mille arvelt kanti hotelli tegevuse kulusid. Kostja on teadlikult

esitanud mittetäielikke ja ebaõigeid andmeid, et tõendada oma nõuet. Kostja

Krediidipangas avatud konto väljavõtte puhul on jäetud kajastamata, et kontole laekus

laen eraisikult ja kindlustushüvitis ning hotelli tegevusega seotud kulusid kanti laenu ja

kindlustushüvitise arvel. Tõendamata on, et kostja kontole kantud laen ja kindlustushüvitis

oli antud kostjale.

5. Kuna teised võlausaldajad ei ole nõude aluseks oleva õigussuhte pooleks, ei ole teistele

võlausaldajatele nõuete kaitsmise ajal teada asjaolud, mis ei nähtu nõudeavaldusest ja

selle lisadest. Põhjendamatu on kaitsta võlausaldaja poolt esitatud alusetut nõuet seetõttu,

et võlausaldajal õnnestus kuni nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimiseni teadlikult varjata

nõudega seotud olulisi asjaolusid või esitada olulisi asjaolusid ebaõigesti.

6. PankrS § 106 lg 2 sätestab, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb

võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle

pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või

pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.

7. Hageja taotles 07.02.2018 uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist, kuid haldur

keeldus sellest 26.02.2018.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

8. Harju Maakohus keeldus 08.10.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja

jättis menetluskulud hageja kanda.

9. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. PankrS § 106 lg 2 järgi kui

ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete

kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust,

vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja,

võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Kohus leidis, et võlausaldajal ei ole pärast asjaolu

ilmnemist piiramatult aega oma nõude kohta avalduse esitamiseks ning igal juhul ei ole

tegemist PankrS § 106 lg 2 olukorraga siis, kui võlausaldajale või tema õigusjärglasele

olid vastavad asjaolud teada juba nõude tunnustamise koosoleku ajal.

10. Hageja ei ole täpsustanud, millal konkreetselt ta enda väidetud asjaoludest teada sai, kuid

avaldusest võib mõista, et teadmine oli hagejal olemas hiljemalt nõuete kaitsmise

koosolekul. Kostja on esile toonud, et hageja seaduslik esindaja osales nõuete kaitsmise

koosolekul, seega oleks ta saanud seal nõudeavaldust kontrollida.

11. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ka PankrS § 106 lg 2

materiaalseid eeldusi. Hageja on esitanud hagiavalduse tuginedes üksnes asjaolule, et

kostja esitatud nõudeavaldus sisaldas ebaõigeid andmeid seetõttu, et kostja jättis

nõudeavalduses avaldamata, et tegelikult oli kostja ja võlgniku vahel koostööleping, mille

alusel teostati jooksvalt tasaarvestusi või vähemalt jagati kulutusi. Hageja ei ole esile

toonud, et kostja esitas ebaõiged andmed tahtlikult, seega ei ole hageja ka selles osas esile

toonud PankrS § 106 lg 2 vajalikke eeldusi.

Määruskaebus

12. Hageja esitas 08.10.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse.

13. Määrusest ei ole võimalik aru saada, millele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et hageja

õiguseellane oli teadlik kostja nõude põhinemisest võltsitud asjaoludel juba nõuete

kaitsmise koosolekul. Hageja avaldusest see ei tulene. Hageja sai teada andmete

võltsitusest 26.01.2018 võlausaldajate üldkoosolekul. Teiseks ei saa kohus sellist järeldust

teha hagi menetlusse võtmise staadiumis.

14. Ekslik on kohtu järeldus, et hageja ei ole esile toonud kostja tahtlust võltsitud andmete

esitamisel. Hageja on hagiavalduses sõnaselgelt kirjeldanud kostja poolt ebaõigete

andmete teadlikku esitamist. Teadlik ebaõigete andmete esitamine sisaldabki endas

tahtlust. Selle asjaolu tõendamine, kas kostja tegevuses esines tahtlus, on juba asja sisulise

lahendamise küsimus. Samuti seda, kas andmete teadlikku ebaõiget esitamist (asjaolude

varjamist) saab pidada andmete võltsimiseks PankrS § 106 lg 2 tähenduses, saab hinnata

asja sisulisel lahendamisel.

Vastus määruskaebusele

15. Kostja määruskaebusele ei vastanud.

Edasine menetluse käik

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

17. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

18. TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on leidnud,

et TsMS § 371 lg 2 pde 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa

kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses

esitatust (vt Riigikohtu 01.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9).

19. PankrS § 106 lg 2 kohaselt, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb

võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle

pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või

pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. PankrS §

106 lg 3 järgi, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist

uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab

nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus.

Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku

kokkukutsumise nõude esitamisest. Kui haldur on koosoleku kokkukutsumisest

keeldumisest teatanud enne ühe kuu möödumist nõude esitamisest, hakkab ühekuuline

tähtaeg kulgema keeldumisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude

või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud.

20. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et kostja on pankrotimenetluses nõudeavalduse

alusena esitanud pangakontode mittetäielikud väljavõtted, millelt nähtuvad üksnes kontolt

tehtud väljamaksed, kuid näitamata on kontole laekunud summad. Sellega on kostja

teadlikult esitanud mittetäielikke ja ebaõigeid andmeid, et tõendada oma nõuet.

21. Maakohus on märkinud, et hageja ei ole täpsustanud, millal konkreetselt ta enda väidetud

asjaoludest teada sai, kuid avaldusest võib mõista, et teadmine oli hagejal olemas hiljemalt

nõuete kaitsmise koosolekul. Samuti märkis maakohus, et hageja ei ole esile toonud, et

kostja esitas ebaõiged andmed tahtlikult, mistõttu ei ole ta selles osas esile toonud PankrS

§ 106 lg 2 vajalikke eeldusi.

22. Ringkonnakohus leiab, et küsimusi, kas arvelduskonto väljavõtete mittetäielikul kujul

esitamist saab pidada andmete võltsimiseks PankrS § 106 lg 2 tähenduses, ning kas hageja

õiguseellasel oli võimalik neid vastuväiteid esitada juba nõuete kaitsmise koosolekul, saab

hinnata asja sisulisel lahendamisel, mitte asja menetlusse võtmise staadiumis. Nõustuda ei

saa maakohtu seisukohaga, nagu võiks hagiavaldusest mõista, et hagejal oli hagis

kirjeldatud asjaoludest teadmine olemas hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul.

Hagiavalduse täiendusest tuleneb vastupidiselt, et need asjaolud ei olnud teistele

võlausaldajatele nõuete kaitsmise koosolekul teada. Samuti on ebaõige maakohtu

seisukoht, et hageja ei ole esile toonud, et kostja esitas ebaõigeid andmeid tahtlikult.

Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et kostja on teadlikult esitanud mittetäielikke

ja ebaõigeid andmeid.

23. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS §

173 lg 3 alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots

Krista Kirspuu

Imbi Sidok-Toomsalu