4-18-5462/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-5462 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus ( Tallinna Kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2018.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-18-5462 (2302,18,009407) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi I.N 22.10.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja xxxx K P 26.09.2018.a otsusele 2302,18,009407. väärteoasjas Kaebuse esitaja

I.N , isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta I.N kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja xxxx K P 26.09.2018.a otsusele väärteoasjas 2302,1 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata. 8,009407

Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja xxxx K P 26.09.2018.a otsus väärteoasjas 2302,18,009407 muutmata.

Vastavalt LS § 127 on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse I.N

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa

loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Kohtuotsuse ärakiri saata I.N ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindus

grupile.

4-18-5462 2

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati I.N Liiklusseaduse ( 2 alusel ’t edaspidi LS) § 227 lg

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Otsusega tehti kindlaks, et I.N

07.09.2018 kell 08.12 Tallinnas, Laagna teel suunaga Gonsiori tn poole, juhtis mootorsõidukit kiirusega 109 4 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli km/h +/- 70 km/h. Seega ületas I.N suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Oma sellise tegevusega rikkus I.N 50 lg 5 p 3 LS § sätestatud nõudeid ja pani toime väärteo mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 sõidukiiruse ületamise eest 21– trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistust kergendavaks asjaoluks loeti süü ülestunnistust. Raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtuväline menetleja ’ LS § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse karistas I.N t

äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks. KAEBUSE SISU

22.10.2018.a esitas I.N kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja xxxx K P 26.09.2018.a otsusele väärteoasjas 2302,18,009407 kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt isik tunnistas oma süüd ja kahetses toime pandud rikkumist. Kaebaja lisab, et tal

on alates 07.12.2005 mootorsõiduki juhtimisõigus ning ta on tänaseni toime pannud ainult kaks liikluseeskirjade rikkumist. Kaebaja karistuse asendamist ei nõustu määratud karistusega ja palub

rahatrahviga, kuna juhtimisõigus on vajalik igapäevaseks toimetulekuks. Samuti palub kaebaja

võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kaebaja teavitas 23.10.2018 saadetud kirjas, et soovib asja arutamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse .a. Kohtuväline 12.11.2018

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et I.N’le määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga. Kohtuvälise menetleja hinnangul alused karistuse asendamiseks rahatrahviga või otsuse muutmiseks

4-18-5462 3

kaebuses toodud põhjendustel puuduvad ning palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise e menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et I.N kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja xxxx K P

26.09.2018.a otsusele väärteoasjas 2302,18,009407 kergema karistuse määramiseks, tuleb jätta

rahuldamata

ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses ( ) ab ovo , sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

Väärteoasja arutamine tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §

ab ovo -s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § ohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui 110 alusel k ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 ple 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs. 1. Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 227 lg sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse 2

ületamise eest kuni – Koosseisupärase teo moodustab sõiduki juhtimise 21 40 kilomeetrit tunnis. käigus lubatud suurima sõidukiiruse ületamises. Juhtimisena on käsitatav isiku igasugune tegevus

mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on Liiklusseaduse § 2 p 20

kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt

juhib sõidukit.

Kohus loeb süüdistatava LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu

esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud DVD-plaadil oleva

salvestusega, väärteoprotokolliga nr 20180907187101, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ning taatlustunnistusega nr TTRS-18/00181. DVD-plaadil olevalt salvestuselt nähtub,

et 07.09.2018 kell 08.12 Tallinna linnas Laagna teel

xxxx sõitis mootorsõiduk (registreerimismärgiga xxxx) 109 km/h (+/- 4km/h) teel, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/h.

Mõõtmine toimus asulasisesel teel, nähtavus oli hea, sademeteta ning teeolud olid kuivad. Taatlustunnistuse nr TTRS-18/00181 kohaselt vastab mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxx (

xxxx) LaserCam 4 (LE0205) Majandusja sõidukiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur

taristuministri 20.09.

2016 määruse nr 57 lisa p.8.1 nõuetele ning on läbinud kordustaatluse.

Väärteoprotokollist nr 20180907187101 nähtub, et mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx (

xxxx) juhtis

I.N . lubatud sõidukiiruse ületamise ajal Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistas I.N oma süüd ja kahetses toimepandud

tegu. Seega on I.N juhtis väärteoasja materjalidega täielikult tõendatud, et mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ületas

kohas ning ja suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui km/h. Väärteo toim 35 epanemist ei eitanud ka kaebaja. Seega vastab I.N poolt toimepandud tegu LS § 227 lg sätestatud objektiivsetele tunnustele. 2

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust juhtides

mootorsõidukit ületades suurimat lubatud sõidukiirust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

4-18-5462 4

Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. 2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS §

227 lg 2

sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Kohus leiab, et I.N rikkus seadust teadlikult ja kavatsetult. Isik paneb teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab

endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt ületas kaebaja lubatud sõidukiirust põhjusel, et tema laps oli kooli hilinemas. Kaebaja kinnitas ka kaebuses, et tema lubatud sõidukiiruse

ületamine oli tingitud vajadusest laps õigeaegselt kooli viia. Kaebaja nägi seega kiiruseületamist

ainukese viisina õigeaegselt sihtpunkti jõuda. Kujutades ette, et kiiruse ületamine on hädavajalik tingimus õigeaegselt sihtpunkti jõuda, juhtis kaebaja eesmärgist lähtuvalt, s.o teadlikult ja kavatsetult

mootorsõidukit lubatud piirkiirusest kiiremini. Kohtu hinnangul pani kaebaja teo toime seega kavatsetult.

3. Õigusvastasus ja süü

I.N I.N oli teo teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § - - s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud 1987. aastal. Samuti puuduvad I.N puhul süüd välistavad asjaolud. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja Seega on I.N

süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et I.N on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 227 lg 2 järgi, st mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise

kuni 21-40 kilomeetrit tunnis. KARISTUS

LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb

seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7).

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust

mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis.

Kaebaja poolt juhitud mootorsõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust 35 kilomeetrit tunnis, ületades seega LS § 227 lõikes 2 sätestatud sõidukiiruste piirmäära Arvesse tuleb võtta ka keskmist .

4-18-5462 5

asjaolu, et kaebaja ületas kiirust asulasisesel teel, kus liiklustihedus on suurem ning kiiruseületamine pandi toime kavatsetult. hinnata suureks. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kaebaja süüd

I.N kahetses tegu puhtsüdamlikult ja tunnistas süüd ning see on käsitatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 ja § 57 lg 2 mõttes. Kohtuvälin

e menetleja on kohtule saadetud kirjalikus seisukohas leidnud, et Harju Maakohtule esitatud kaebuses avaldatud kahetsus ei ole puhtsüdamlikuks hinnatav, sest väärteoasja materjalidest ei nähtu, et I.N oleks oma

teo oht

likkusest ning sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud. Kohus ei nõustu

kohtuvälise menetleja seisukohaga. Vastuva on läbivalt idlematu on fakt, et I.N väärteomenetluses oma süüd tunnistanud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on kaebaja aru saanud enda teo ohtlikkusest, lubades, et edaspidi ta hoidub liiklusrikkumistest. Asjaolu,

et kaebaja on kaebuses asunud kirjeldama väärteo toimepanemise asjaolusid ning subjektiivset

teopilti, ei välista isiku puhtsüdamliku kahetsust. Kaebaja ei püüa enda teosüüd vähendada, vaid korduvalt kinnitab, et ta on rikkumises süüdi. Kohtu hinnangul on kaebaja jõudnud arusaamisele, et lubatud sõidukiiruse ületamisega kaasnevad tagajärjed. Samuti ei välista puhtsüdamlikku kahetsust

süüteo samaliigiline korduvus (Riigikohtu lahend 3-1-1-33-07). Seega leiab kohus, et kaebaja kahetus on siiras, ning seda tuleb karistuse määramisel arvestada karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud I.N teos puuduvad.

Karistus ine menetleja peab sundima isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväl karistas I.N juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, põhjendades karistusliigi valikut peamiselt üldpreventiivsete kaalutlustega, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtu hinnangul vastab selline karistus karistusliigi poolest menetlusaluse isiku süü suurusele, teda iseloomustavatele

andmetele

ja karistuse eesmärkidele. Karistusregistrist nähtuvalt I.N on üks kehtiv karistus, nimelt pani kaebaja 11.06.2018.a toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo, mille eest teda

karistati rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses. Karistus on ka tänaseks kaebaja poolt täidetud, rahatrahv tasutud. Juba 07.09.2018.a pani kaebaja toime uue samaliigilise rikkumise. Samuti tuleb

arvesse võtta ka asjaolu, et rikkumise toimepanemise ajal oli kaebaja autos laps ning sõidetaval

teelõigul oli sellel kellaajal tihe liiklus, seega lisaks endale pani kaebaja ohtu ka oma lapse ja

kaasliiklejad. I.N on kaebuses leidnud, et on talle juhtimisõigus hädavajalik pere

ülalpidamiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et eelnevaga ei saa põhjendada liiklusnõuete rikkumist ja see ei välista juhtimisõiguse äravõtmist. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-1- 1-58-13 väljendanud seisukohta, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest

kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et seega on põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt raskema karistusliigi kohaldamine.

Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise

menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohu . s juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155 Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/