2-18-15755/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-15755

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-15755

Tsiviilasi

Korteriühistu Telliskivi; Harku vald, Tabasalu alevik,

Lasteaia tn 9 korteriühistu hagi T A (A) vastu võla

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Korteriühistu

Telliskivi;

Harku

vald,

Tabasalu

alevik,

Lasteaia

tn

korteriühistu

(registrikood 80160284, asukoht xxx);

Hageja lepinguline esindaja: Mart Kuusk (isikukood

xxx, V OÜ, e-post xxx);

Kostja: T A (isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetlustoiming ja selle

tegemise viis

Hagi menetlusse võtmise lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Korteriühistu Telliskivi; Harku vald, Tabasalu alevik, Lasteaia tn 9

korteriühistu hagi T A (A ) vastu võla nõudes menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjale hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid tsiviilasjas ei ole. Hagejal on õigus taotleda hagi

esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pärast käesoleva määruse jõustumist.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

2-18-15755

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas 19.10.2018 Harju Maakohtule kostja vastu hagi võla ja viivise nõudes.

2. Kohus vaatas esitatud hagiavalduse läbi ja leidis, et see on puudustega ning seetõttu jättis

Harju Maakohus 22.10.2018 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Hagejal tuli tuua esile hagi aluseks olevad asjaolud ja esitada selge nõue.

3. Hageja esitas 05.11.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse täpsustuse ja täiendavad tõendid.

4. Kohus vaatas läbi ka need dokumendid, mis hageja on esitanud hagis puuduste

kõrvaldamiseks ja leiab, et hagiavaldus see ei vasta ka pärast puuduste kõrvaldamist

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele. Kohus jätab hagi menetlusse

võtmata.

5. Hagis on esile toomata nõude aluseks olevad asjaolud ja see ei võimalda nõude lahendamist

ega rahuldamist. TsMS § 363 lg 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks

menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja samuti

tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu

millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus menetlusse

oluliste vormipuudustega hagiavaldust.

6. Korteriühistu poolt korteriomaniku vastu esitatava nn majandamiskulude nõude puhul tuleb

hagejal tuua esile oma nõude kujunemine nii ajaliselt kui ka nende osasummade kaupa, mille

tasumist hageja kostjalt nõuab. Hageja väidab, et kostja on jätnud osa majandamiskuludest

tasumata. Hagiavaldusest ei ilmne, millise osa majandaiskuludest on kostja tasunud ja millise

osa eest on tasumata. Hagis puuduste kõrvaldamiseks 05.11.2018 esitatud dokumendist (p 1.3

tabel) võib järeldada, et kostja on hageja esitatud 4 arvet aastast 2015 ja 6 arvet aastas 2018

jätnud siiski tervikuna tasumata, kuid arvel märgitud viivist ei ole tabelis kajastatud. Samas

hagiavalduse tekstist see üheselt ei selgu.

7. Hagiavalduse sõnastusest ei ole võimalik aru saada, milliste teenuste eest või milliste

üldkoosoleku määratud tasude maksmist hageja nõuab. Iga väite juures tuli hagejal näidata,

milliste tõenditega ta seda konkreetset väidet tõendab, aga ka selle kohtu juhise jättis hageja

järgimata.

Hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Kohus ega kostja

ei pea otsima hagi asjaolusid hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, (vt nt RKTKo

tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17). Hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumis ei saa

kohus hinnata tõendeid. Tõendeid saab kohus hinnata üksnes pärast hagi menetlusse võtmist

selle menetlemise käigus. Hagiavaldus ei sisalda hagi alusena väiteid selle kohta, milliste

teenuste eest kostja on hagejale võlgu ega ka väiteid selle kohta, et hageja liikmed oleksid

võtnud vastu otsuseid majandamiskulude suuruse ja kandmise kohta.

8. Kui hageja korteriühistuna ei too esile, millist hageja liikmete otsust kostja ei täida või millist

kulu ei ole ühistule hüvitanud, siis ei saa pelgalt arvete maksmata jätmine tähendada hageja

õiguste rikkumist. Arve esitamine ei loo õigussuhet poolte vahel ja sellest ei teki kostjal raha

maksmise kohustust

9. Makseteatistega saab selgitada, mille eest ja kui palju kostjalt raha nõuti, kuid makseteatised

ei tõenda nõude olemasolu. Nõude olemasolu tõendamiseks tuleb esitada asjaolud ja tõendid,

mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et nõude alusnormis sätestatud eeldused on

täidetud. Näiteks saab majandamiskulude võlgnevust tõendada korteriühistu üldkoosoleku

otsusega, millest nähtub, et üldkoosolek otsustas määrata kindlaks remondifondi tehtavate

maksete suuruse. Muid teenustega seotud maksekohustusi saab tõendada nt korteriühistu

üldkoosolekul kinnitatud majandamiskavaga (nö eelarvega) või ka üldkoosoleku otsusega selle

2-18-15755

kohta, kuidas teenustega seotud kulud liikmete poolt tasumisele kuuluvad, kui suures ulatuses

ja milliste näitajate alusel. Küttearvet saab tõendada muuhulgas üldist küttetarbimist ja selle

suurust tõendavate dokumentidega, mille alusel saab välja arvestada kostja poolt tasumisele

kuuluva küttearve osa maksumuse jne. Hageja selliseid asjaolusid ega tõendeid esitanud ei ole.

10. Hagiavalduses kirjeldatud nõude aluseks saab eelkõige olla korteriühistu otsus

majandamiskulude kandmise kohta. Kirjeldatud õiguslikul alusel esitatud nõude saab kohus

rahuldada üksnes juhul, kui hageja toob esile asjaomased ühistu otsused ja teenused, samuti

kostjalt kulude osalise hüvitamise nõude aluseks võetud arvulised andmed. Ühtegi neist

asjaoludest hagiavaldus ei sisalda. Hagi aluse puudulikkus on hagiavalduse oluline puudus ja

sellise puudusega hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel keelduda.

11. Samuti keeldub kohus TsMS § 340¹ lg 2 alusel hagi menetlemisest seetõttu, et kohus andis

hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, aga hageja kohtu osundatud puudust ei kõrvaldanud

(vt sellise keeldumise aluse lubatavuse kohta RKTK määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12

neljas lõik).

12. Hagi käiguta jätmise eesmärgiks on anda hagejale võimalus esitada kohtule hagi aluseks

olevaid asjaolusid, et kohtul oleks võimalik hagiavaldus lahendada. Kui kohus ei ole

hagiavaldust menetlusse võtnud, saab hageja hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muuta ja

täiendada ilma kohtu või kostja nõusolekuta. Pärast hagi menetlusse võtmist on hagejal

võimalik hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muuta või täiendada üksnes kostja või kohtu

nõusolekul (TsMS § 376 lg 1). Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel

(TsMS § 376 lg 2). Kui hageja soovib pärast hagi menetlusse võtmist hagi aluseks olevaid

põhilisi asjaolusid muuta või täiendada selles osas, milles kohus on hagi aluse puudustele

tähelepanu juhtinud enne hagi menetlusse võtmist, puudub eelduslikult mõjuv põhjus hagi

muutmisega nõustumiseks.

13. TsMS § 5 lg-d 1-3 näevad ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Hagiasjas kohus ei selgita ise asjaolusid välja ega kogu tõendeid v.a

seaduses sätestatud juhul. Samuti ei ole kohtu pädevuses asuda ise hagi sisustama vastavalt

hageja esitatud tõenditele vms.

Kohtu täiendavad selgitused

14. Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle (TsMS

§ 173 lg 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

15. Kohtutoimiku materjalide põhjal ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, seega määrab

kohus TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid tsiviilasjas ei ole.

16. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist

pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 150 sätestatud alustel ja korras.

17. TsMS § 372 lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagi ja selle lisasid ei ole nende

elektroonilise esitamise tõttu vaja ega võimalik tagastada

18. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse,

et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

19. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada TsMS

§ 372 lg 5 alusel määruskaebuse.

2-18-15755

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik