1-09-2915/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 11. novembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-2915 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasi Süüdimõistetu B.K tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu B.K isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja - RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta B.K temale Tartu Maakohtu 2. märtsi 2009. a aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2915 mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 2. märtsi 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2915 tunnistati B.K süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust; KarS § 121 järgi

mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõlemad karistused

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumis mõisteti B.K-le 1 aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati B.K-le mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 20.02.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2013 mõistetud karistuse ärakandmata osa kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti B.K-le 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 02.04.2009. a ja lõpeb 01.10.2010. a.

B.K on esitanud taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus on avanenud 01.10.2009. a.

B.K on kriminaalkorras varasemalt karistatud 4 korral, viimati Tartu Maakohtu 20.02.2007. a otsusega KarS § 121 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga.

Kriminaalhooldaja ei nõustu B.K tingimisi enne tähtaega vabastamisega.

Kriminaalhooldaja arvates võib B.K puhul pidada kriminaalhooldust ennatlikuks mõjutusvahendiks tema poolt katseajal toimepandud kuritegude tõttu. B.K on olnud

võimalus näidata käitumiskontrollile allutamisel oma tahet ning suutlikust elada seaduskuulekalt. Antud võimalusi aga B.K enese jaoks positiivselt realiseerida ei suutnud ja jätkas kuritegelikku käitumist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

B.K seletas, et soovib vabaneda elektroonilise valve alla, sest loodab siis ilma probleemideta hakkama saada. Eelmine katseaeg ebaõnnestuse vale seltskonna valiku pärast.

Prokurör leidis, et B.K ei ole võimalik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt

elektroonilise valve alla vabastada, kuna ta kannab viiendat karistust katseajal sooritatud kuriteo eest. Tal on vangistuse ajal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, alustatud uus kriminaalasi KarS § 121 järgi.

Kohtuniku seisukoht

B.K mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. KarS

76 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus

toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe

kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub

käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. B.K karistusaeg algas 02.04.2009. a ja lõpeb 01.10.2010. a. Kuna käesolevaks ajaks on B.K karistusajast kantud enam kui üks kolmandik, s.o 6 kuud, ning ta on nõustunud

elektroonilise valve kohaldamisega, on kohtul olemas formaalne alus B.K tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks

see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks.

Kriminaalhooldaja hinnangul B.K tulevane elukoht on sobiv elektroonilise valve

kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et B.K ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Positiivsed on asjaolud, et B.K oleks vabanemise korral olemas kindel elukoht Torma

vallas Jõgevamaal; sissetulek töövõimetuspensioni näol 90 % määras ning toetav suhtlusvõrgustik vanemate näol.

B.K on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ta on katseajal pannud toime uued kuriteod. Vaatamata lühikesele karistuse kandmise ajale on teda distsiplinaarkorras karistatud

2 korda. 14.06.2009. a võttis Tartu Vangla vastu otsuse tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohta, kuna kinnipeetav viskas läbi toiduluugi toidujagajale kuuma vett

näkku. B.K ei näe vigu oma käitumises vaid süüdistab pigem ametnikke, ta käitub konfliktsituatsioonides vägivaldselt, võib enesevalitsuse kaotada. Sellised asjaolud näitavad, et B.K ei ole oma vigadest õppinud ning on jätnud kasutamata varasemalt kohtu poolt

antud võimaluse näitamaks end seaduskuuleka inimesena. B.K osaleb talle väga vajalikus sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“, mis ei ole veel lõppenud.

Kohtu hinnangul on käesoleval ajal uute kuritegude toimepanemise risk B.K puhul

jätkuvalt kõrge ning vabastamine elektroonilise valve alla ennatlik. Positiivseid muutusi B.K enda käitumises, mis annaksid aluse eeldada, et seekord õnnestub katseaeg läbida edukalt, ei ole.

Ingeri Tamm Kohtunik