2-18-3249/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

23. november 2018 Tsiviilasja number 2-18-3249

Tsiviilasi

A M P vs A A abielulahutuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: A M P (sündinud xxx, elukoht xxx (xx))

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Aldo Vassar (Advokaadibüroo Lindeberg, e-post: aldo.vassar@lindeberg.legal )

Kostja: A A (endine perekonnanimi G, sünd. xxx, Eesti Vabariigi isikukood xxx, elukoht xxx; e-post: xxx)

Menetluse liik ärakuulamised 29.06.2018 ja 12.07.2018 R E S O L U T S I O O N

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada A M P (sündinud xxx) ja A A (sündinud xxx) abielu, milline on sõlmitud 14.veebruaril 2013 Iiri Vabariigis Wicklowi maakonnas Wicklowi Registripidaja Asutuses ning mis on registreeritud numbriga xxx

Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

A M P esitas 01.03.2018 Harju Maakohtule hagi A A (abielu sõlmimise ajal G ) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusele lisatud Iirimaa abielutunnistuse nr xxx kohaselt on hageja ja kostja abielu sõlmitud 14.02.2013 Wicklowis Iirimaal. Poolte kooselu lõppes 2017 alguses ja nad

2-18-3249

elavad käesoleval ajal eri riikides, seega ei ole abielu võimalik lahutada perekonnaseisuametis.

Kohus võttis hagi menetlusse 19.04.2018. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära. Kostja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtus 29.06.2018. Kostja kinnitas, et tema abielu hagejaga katkes pool aastat pärast abielu sõlmimist. Pooled elasid koos Iirimaal, juulis 2013 kostja tuli tagasi Eestisse. Kostja on nõus, et kohus lahutab abielu.

Kohus esitas 01.06.2018 taotluse Iiri Vabariigi pädevale kohtule kuulata hageja ära EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviilja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil. Hageja kuulati ära 12.07.2018 Iiri Vabariigi pädeva kohtu (Court Dublin Circuit Court) poolt. Hageja avaldas, et pooled elasid Iirimaal koos kuni 2014 juulini ja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde, ei soovi leppida ja palub abielu lahutada.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

Hageja on Pakistani kodanik ja elab Iirimaal. Kostja on Eesti Vabariigi kodanik ja elab Eestis. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikkel 3. Nimetatud määruse artikli 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil on muu hulgas kostja alaline elukoht. Kuna kostja alaline elukoht on Eesti Vabariigis, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada Eesti kohus.

Kohus on asja lahendamisel kohaldanud kohtu asukohariigi (Eesti Vabariigi) õigust vastavalt Nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 artikli 8 punktile d, mille kohaselt, kui sama määruse artiklist 5 tulenev poolte valikuvõimalus jäetakse kasutamata, kohaldatakse abielulahutuse suhtes selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse.

Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on abielulahutusega nõus. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu

2-18-3249

lahutada.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik