2-18-14980/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14980 Tsiviilasi Vladimir Virkki hagi Viktor Virkki vastu kinnisasjale kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Vladimir Virkki, isikukood *, elukoht *e-post * Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere, Läänemaa I Advokaadibüroo, e-post * Kostja Viktor Virkki, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva, e-post * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, ½ riigilõivu tagastamine RESOLUTSIOON

I. Kinnitada hageja Vladimir Virkki ja kostja Viktor Virkki vahel 19.11.2018. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:

1. Pooled on kokku leppinud lõpetada Vladimir Virkki ja Viktor Virkki kaasomand kinnisasjale nr *, müües selle kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel ja jagades müügist saadav raha kaasomanike vahel vastavalt nende omandiosade suurusele – võrdselt pooleks.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Peale kompromissi jõustumist puuduvad pooltel teineteise vastu tsiviilasjas nr 2-18- 14980 kirjeldatud asjaoludest tulenevalt nõuded.

II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

III. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot arveldusarvele, kust riigilõiv kohtule tasuti.

IV. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 1 tööpäevani kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Seega on kompromissi kinnitamise määruse peale pooltel õigus esitada määruskaebus 1 (ühe) tööpäeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1. Hagiavaldus 05.10.2018. a esitas hageja Vladimir Virkki lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Viktor Virkki vastu kinnisasja, s.o korteriomandi (registriosa nr *, asukoht *, üldpind 27,2 m2) kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub pooltele kõnealune korteriomand võrdsetes ½ mõttelistes osades. Pooled omandasid korteriomandi kinkena 04.01.2008. a poolte emalt L V’lt. Korter jäi pärast kinget kinkija valdusse ja L V kasutas korterit enda alalise elukohana kuni paigutamiseni hooldekodusse 2017. a. 03.04.2018. a V suri ja pooltel kaasomanikena ei ole enam vaja korterit säilitada ema elukohaks. Hageja elab alaliselt Soome Vabariigis ja tal puudub korteri suhtes kasutushuvi. Hageja on üritanud kaasomandit kokkuleppel kostjaga lõpetada, kuid ei ole saanud kostjaga üksmeelt kaasomandi lõpetamise tingimuste suhtes ning kohtuväliselt kaasomandi lõpetamine ei ole õnnestunud. Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist ja asja jagamist viisil, et kaasomandi ese müüakse kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagatakse peale müügikulude kandmist kaasomanike vahel vastavalt nende omandiosade suurusele võrdselt pooleks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 216 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

2. Kompromissleping 19.11.2018. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu.

1. Pooled on kokku leppinud lõpetada Vladimir Virkki ja Viktor Virkki kaasomand kinnisasjale nr *, müües selle kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel ja jagades müügist saadav raha kaasomanike vahel vastavalt nende omandiosade suurusele – võrdselt pooleks.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist (summas 150 eurot) kontole, kust riigilõiv oli makstud.

4. Peale kompromissi jõustumist puuduvad pooltel teineteise vastu tsiviilasjas 2-18-14980 kirjeldatud asjaoludest tulenevalt nõuded.

5. Pooled on teadlikud TsMS § 432 menetluse lõpetamise kompromissiga protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist kohtu poolt ja menetluse lõpetamist.

6. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava määruse jõustumist ühe (1) tööpäevani.

3. Kohtu seisukoht 3.1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.2.

TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega ühele tööpäevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest. 3.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.4.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.5.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

4. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude väljamõistmine riigi kasuks 4.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses.

4.2. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot kontole, kust riigilõiv kohtule tasuti.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik