2-18-101986/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-101986

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P.X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4606,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital - registrikood

11919806, asukoht: XXX, 10115 Tallinn

Lepinguline esindaja: Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ,

e-post

Kostja: P.X - isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxx, XXX-i,

xxxxxxxxxxxx; e-post

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista kostja P.X-ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja 5291,32 (viis tuhat

kakssada üheksakümmend üks) eurot 32 senti P.X ja AS LHV Finance vahel 09.09.2015

sõlmitud väikelaenulepingust nr 691011 tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas

põhivõlgnevus 3543,49 eurot, intress 111,07 eurot, lepingu haldustasu 42,54 eurot ja

käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1594,22

eurot.

3. Mõista kostja P.X-ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivised alates 23.11.2018

kuni põhinõude 3543,49 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,06% päevas.

4. Määrata hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 625,00 eurot.

5. Mõista kostja P.X-ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud

kogusummas 700 (seitsesada) eurot, sealhulgas riigilõiv 425 eurot ja hageja õigusabikulud

275 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Jätta rahuldamata P.X taotlus hagejalt nõude loovutamise lepingu välja nõudmiseks.

8. Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 22.01.2018 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4468,82 euro saamiseks.

Kohus tegi 19.02.2018 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik P.X esitas

26.02.2018 nõudele vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas 22.03.2018

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 10.04.2018 Tartu Maakohtule

hagiavalduse AS LHV Finance väikelaenulepingust nr 691011 tulenevast

põhivõlgnevuse 3543,49 euro, intressi 111,07 eurot, lepingu haldustasu

42,54 euro ja viivise 1111,60 euro nõudes. Lisaks taotleb hageja kostjalt

lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude 3543,49 täitmiseni lugedes

viivise määraks 0,06% päevas ning menetluskulude s.h riigilõivu 425 euro

ja õigusabikulu 250 euro väljamõistmist ja menetluskuludelt lisanduva

viivise väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja P.X 09.09.2015

väikelaenulepingu nr 691011, mille kohaselt kostjale võimaldati

laenusumma 4500 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste

finantseerimiseks. Lepingus lepiti kokku intressimäär 21,90% aastas s.o

0,06% päevas ja viivisemääraks lepingujärgse intressi määr. Kostja

kohustus kasutatud laenu tagastama igakuiste osamaksetena

maksegraafiku kohaselt alates 15.10.2015. Igakuised maksed sisaldasid

laenu põhisummat, intressi- ja kuutasu (lepingu haldustasu). Kostja asus

laenu kasutama, kuid alates 15.07.2016 ei tasunud maksegraafiku järgseid

osamakseid. Kuna võlgnik oli osamaksete tasumisega viivituses, saadeti

võlgnikule 19.10.2016 teade lepingu ülesütlemisest ning vastavalt

lepingutingimustele oli leping 02.11.2016 üles öeldud. Pärast lepingu

ülesütlemist on kostja osaliselt tagastanud laenu koos kõrvalnõuetega.

Kokku tagastas kostja laenu põhiosa summas 956,51 eurot. 24.04.2017

loovutas AS LHV Pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-le.

2. Kostja mõõnab vastuse hagiavaldusele, et puudub vaidlus laenu eseme suhtes, küll aga ei

nõustu kostja hageja arvestusega võlgnetava summa osas. Kostja on teinud ettepaneku asja

lahendamiseks kompromissiga, kuid ei nõustunud hageja kompromissettepanekuga kokku

5321,20 euro maksmiseks. Kostja oli nõus tasuma võla katteks 1064,20 eurot, arvestades et ta

on töövõimetu ja tal puuduvad sissetulekud. Lisaks taotleb kostja kohtult hageja ja nõude algse

omaniku vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu väljanõudmist, millelt nähtuks missuguse

väärtusega tegelikult nõue loovutati.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

4. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana ja AS LHV Finance enda majandus- ja

kutsetegevuses, seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Lepingu

kohaselt sai kostja enda kasutusse 4500,00 eurot, millelt kohustus tasuma intressi 21,90%

aastas s.o 0,06% päevas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel (tl 22 pöördel),

alates 15.10.2015 ja viimase tagasimakse tähtpäev on 15.09.2020. Kostja on maksegraafiku

kohaseid makseid tasunud, kuid alates 15.07.2016 tasumisele kuuluvast osamaksest kostja

makseid ei tasunud. Kostja ei ole sellele hagiavalduses esitatud väitele vastu vaielnud.

Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja pärast lepingu ülesütlemist täiendavalt tagastanud

laenu koos kõrvalnõuetega ning kokku on kostja tagastanud laenu põhiosa summas 956,51

eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevuse 3543,49 eurot, intressi

111,07 eurot ja lepingu haldustasu 42,54 eurot.

Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus lepingus sätestatud

tähtaja jooksul, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult

välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kuna poolte vahel 09.09.2015 sõlmitud väikelaenuleping on kehtivalt üles öeldud ning laenu

tagastamise tähtpäev on möödunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 401 lg 3 ja § 396 lg

1 alusel laenu tagastamist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud

laenult maksta intressi. Pooled on lepingus kokku leppinud kohaldatavas intressimääras 21,90%

aastas s.o 0,06% päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja põhivõlgnevus

3543,49 eurot, intress 111,07 eurot ja lepingus kokkulepitud kuutasu (lepingu haldustasu) 42,54

eurot.

5.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt 3543,49 eurolt viivise lepingujärgses

määras 21,90% aastas s.o 0,06% tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva

eest ning on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 03.11.2016 kuni hagiavalduse esitamisele eelnenud kuupäevani 09.04.2018

kogusummas 1111,60 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt ka

tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist lepingus kokkulepitud viivisemääras

0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus on arvestanud alates

hagiavalduse esitamise kuupäevast kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise välja hageja poolt

taotletud määras, s.o 0,06% päevas, millest tulenevalt on viivis perioodi 10.04.2018 (k.a) kuni

22.11.2018 (k.a) eest 482,62 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

tasumata põhisummalt kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise päevani kogusummas 1594,22

eurot (1111,60 + 482,62).

6. Seonduvalt kostja taotlusega välja nõuda AS LHV Finance ja hageja vahel sõlmitud

nõude loovutamise leping märgib kohus järgmist. VÕS § 170 esimese lause kohaselt kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Käesolevalt on nõude loovutamisest võlgnikule seaduse kohaselt

teatatud (tl 27). Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 alusel astub

nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse

alusel selle n.ö. identiteeti, s.t nõue läheb üle sellises seisundis nagu see on (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi lahendid 3-2-1-153-10 p. 11; 3-2-1-146-13 p. 20 jt). Seega ei oma kostja

laenulepingust tulenevate kohustuste hindamisel tähtsust see, missuguse hinnaga nõue

loovutati. Nõude loovutamise teatise saatmise eesmärk on võlgniku teavitamine uuest

võlausaldajast ja seadus ei nõua võlanõude loovutuslepingu sisu avaldamist. Eelnevast

tulenevalt jätab kohus kostja nõude loovutuslepingu väljanõudmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg

1 alusel jätta kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline

suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles on taotlenud kostjalt

menetluskuluna riigilõivu 425 euro ja esindustasude 400 eurot väljamõistmist.

Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu tehinguga määratud esindaja.

05.11.2018 esitatud menetluskulude nimekirja sptetsifikatsioonist ja PlusPlus Legal OÜ poolt

Plus Plus Capital AS-le esitatud arvetest nähtuvalt sisaldab esindustasu dokumentide

komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja kostja seisukohtadele vastamist

tunnihinnaga 100 eurot, kokku 400 eurot.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi

mahtu, mis seisnes suhteliselt standardse hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, peab

kohus põhjendatud õigusabikuluks 275 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 700 eurot

(425+275).

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177

lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik