3-18-2057/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-2057 Haldusasi Hardi Pendla kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitise nõudmiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Hardi Pendla kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Hardi Pendla esitas 30. oktoobril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vanglalt 420 eurot ja vabandamist. H. Pendla märgib, et tema suhtes kohaldati 28. aprilli 2018. a käskkirja nr 6-1/472 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja väidab, et teda hoiti põhjendamatult lukustatud kambris 30. mai 2018 kuni 11. juuni 2018. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla ei lähtuks edaspidistes otsustes 26. aprillil 2018 aset leidnud intsidendi negatiivsetest eelarvamustest.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitist 420 eurot, kuna ta pidi perioodil 30. mai kuni 11. juuni 2018 viibima põhjendamatult lukustatud kambris. Samuti nõuab kaebaja, et vangla vabandaks tema ees. Vabandamist tuleb pidada tekitatud mittevaralise kahju üheks hüvitamise liigiks raha asemel (vt RKHKo 3-3-1-14-06, p 14; 3-3-1-30-05).

Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb tagastada, kuna selle nõude osas ei ole ta läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, s.t esitanud nõuet esmalt vanglale (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, vangistusseadus (VangS) § 11 lg 5 ja 8). Tartu Vangla teatas 15. novembril 2018, et H. Pendla ei ole esitanud vanglale

2

kahjunõuet alusel, et teda väidetavalt hoiti õigusvastaselt lukustatud kambris 30. mai kuni 11. juuni 2018. Kaebajal on õigus uuesti kohtusse pöörduda, kui ta läbib kohustusliku kohtueelse menetluse.

3. Kaebaja märkis kaebuses, et vangla ei võtaks järgmiste otsuste tegemisel arvesse 26. aprilli 2018. a juhtumit. Halduskohtu hinnangul on kaebaja tahe suunatud sellele, et tuleviku otsuste tegemisel ei võtaks vangla arvesse 26. aprilli 2018. a juhtumi asjaolusid. Kaebaja viimati märgitud eesmärki oleks võimalik saavutada keelamiskaebuse esitamisega (HKMS § 37 lg 2 p 3). Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1).

Praeguses asjas puudub halduskohtul alus arvata, et vangla võtaks kaebaja suhtes vastu negatiivseid otsuseid tuginedes 26. aprilli 2018. a juhtumile. Vangla kontrollis 26. aprillil 2018 süüdimõistetute eluhoone neljanda eluosakonna kinnipeetavate tervislikku seisundit. Arst tuvastas kaebajal kliinilise joobe tunnused. Kaebajalt võeti täiendav uriini ja vereproov, mis suunati täiendavasse kontrolli. Ekspertiisiuuringute kohaselt narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei leitud. Seejärel lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Seega kahtlus, mille kinnitamiseks menetlus algatati, kogutud andmetega kinnitust ei leidnud. Vangla ei saa tugineda asjaolule, mida pole aset leidnud.

Isegi juhul, kui vangla peaks tuleviku otsuse tegemisel tuginema asjaolule, mida pole tuvastatud, saab kaebaja seda otsust vaidlustada. Halduskohtult on võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 5).

Kaebaja võimalik keelamisnõue tuleb tagastada HKMS § 45 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma