Legislator Case Law & Legislation
3-18-2175/2 AI generated

3-18-2175/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-18-2175/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-18-2175/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Keywords

AI generated
victim lacks legal standing flawed psychiatric report inadmissibility of legal aid request claimant entitlement failure to substantiate appeal standing of petitioner
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Haldusasja number 3-18-2175 Määruse kuupäev ja koht 22. november 2018, Tartu Kohtunik Janar Jäätma Haldusasi S-E.T.e kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada S-E.T.e kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. S-E.T. esitas 18. novembril 2018 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja väidab, et Tallinna Vangla ei käitunud õiguspäraselt, kuna ta ei ravinud tema psüühikahäiret, millest tulenevalt tekkis tal uus psüühikahäire. Kaebajat kui psüühikahäirega isikut ei tohtinud paigutada kartserisse. Tuvastamiskaebus on esitatud hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kaebaja nõue tuvastada tema psüühikahäire ravimata jätmise õigusvastasus tuleb tagastada pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 1).

Kaebaja väidab, et Tallinna Vangla ei ravinud tema psüühikahäiret, millest tulenevalt tekkis tal uus psüühikahäire. Kaebaja vaidlustab seega halduskohtus tervishoiuteenuse kvaliteedi küsimust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustatakse tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine, sh kvaliteedi küsimus eraõiguslikus suhtes ning tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus (RKEKm nr 3-3-4-1-11, 3-3-4-1-12, 3-3-4-1-13). Maakohus on pädev läbi vaatama tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuet (RKHKo nr 3-3-1-53-10, p 9). Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole.

2

3. Halduskohus tagastab kaebuse nõude tuvastada kaebaja kartserisse paigutamise õigusvastasus kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1).

Kaebaja väidab, et tuvastamisnõue on esitatud põhjusel, et hiljem esitada kahju hüvitamise nõue. HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei saa hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil eraldiseisvat õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Kaebajal tuleb sellise eesmärgi saavutamiseks esitada vanglale kahju hüvitamise nõue. Kui kaebaja saab vanglalt negatiivse vastuse, on tal õigus pöörduda halduskohtusse. Selle nõude lahendamise raames hindab kohus mh seda, kas vangla tegutses õiguspäraselt või mitte. Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et tuvastada haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Õigusvastasuse tuvastamine ei muudaks olematuks isiku kartserisse paigutamist.

Halduskohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, et kaebus peaks olema lubatav nt preventiivsel eesmärgil. Kaebuse esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika), mida ei oleks võimalik muude õiguskaitsevahenditega tõhusalt kõrvaldada. Reaalset ohtu praegusel juhul ei nähtu. Ühtlasi kannab kaebaja karistust Tartu Vanglas. Kaebajal on võimalik nõuda kahju hüvitamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma