2-18-16223/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2018.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-16223

Tsiviilasi

S M M hagi Kirloskar Eesti Aktsiaseltsi vastu

ainuaktsionäri ja nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S M M (sünd. xxx, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Julia Gramma

(e-post jgramma@deloittece.com)

Kostja: Kirloskar Eesti Aktsiaselts (registrikood 10303859,

asukoht xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jüri Sirel (e-

post menetlus@sirel.com)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada S M M ja Kirloskar Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud kompromiss:

1.1. Pooled paluvad lõpetada kokkuleppe alusel tsiviilasja nr 2-18-16223 menetluse ja

lepivad kokku, et Kirloskar Eesti AS kohustub tasuma S M M ühekordse

hüvitisena 15 000 (viisteist tuhat) eurot.

1.2. Punktis 1.1. märgitud rahaline kohustus täidetakse järgnevalt:

1.2.1. kostja tasub 15 000 eurot enne kompromisslepingu allkirjastamist A S & P

arvelduskontole;

1.2.2. A S & P esitavad hageja lepingulisele esindajale enne kompromisslepingu

allkirjastamist punktis 1.2.1. märgitud makse teostamise kohta makset

tõendava maksekorralduse väljavõtte.

1.2.3. A S & P teostab viivitamatult peale mõlema poole poolt kompromisslepingu

allkirjastamist punktis 1.1. märgitud summa makse A D L OÜ

arvelduskontole nr xxx, Swedbank.

1.2.4. kostja punktis 1.1. märgitud kohustus loetakse täidetuks raha laekumisega

punktis 1.2.3. märgitud arvelduskontole.

1.3. Pooled lepivad kokku, et kuni kohtu poolt kompromissi kinnitava ja tsiviilasjas nr

2-18-16223 menetlust lõpetava määruse tegemiseni ning selle määruse jõustumiseni

on keelatud A D L OÜ-l punktis 1.2.3. märgitud makse alusel laekunud summa

kasutamine ükskõik millisel viisil, sh S M M arvelduskontole edasi kandmine.

1.4. Punktis 1.3. märgitud keelu rikkumisel on kostjal lisaks kompromisslepingust

taganemisele ja seeläbi kompromisslepingu aluselt teostatud makse tagasi

täitmisele õigus nõuda S M M leppetrahvi summas 15 000 eurot.

1.5. S M M kinnitab, et punktis 1.1. märgitud kohustuse täitmise järgselt puuduvad

tal pretensioonid tema 29.10.2018 hagiavalduse esemete aluseks olevate otsuste

suhtes.

1.6. Pooled lepivad kokku, et kui Kirloskar Eesti Aktsiaselts rikub enda punktis 1.1.

sätestatud kohustust ja jätab S M M kokkulepitud tasu maksmata või kui S M M

rikub punktis 1.5. sätestatud kohustust, võib rikkumise korral teine pool

kompromisslepingust taganeda.

1.7. Pooled on kokku leppinud, et kui mistahes põhjusel ei kinnitata kohtu poolt

käesolevat kompromissi või kompromiss käesolevas tsiviilasjas tühistatakse on

pooltel õigus taganeda käesolevas tsiviilasjas sõlmitud kompromissist ja nõuda

kompromissi korras üleantu tagastamist.

1.8. Pooled lepivad kokku, et käesoleva kompromisslepingu järgselt langeb ära hagi

tagamise alus, millele tugines hageja enda 29.10.2018 hagi tagamise taotluses ja

mille alusel kohus 30.10.2018 kohtumäärusega hagi tagamise taotluse osaliselt

rahuldas.

1.9. Pooled lepivad kokku, et tsiviilasja nr 2-18-16223 menetluskulud jäävad poolte

endi kanda ja pooltel puuduvad üksteise suhtes ükskõik millised varaliste kuludega

seonduvad nõuded ning pretensioonid seoses poolte poolt kantud või kantavate nii

kohtu- kui ka kohtuväliste kulude osas.

1.10. Pooled lepivad kokku, et nad loobuvad kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Seega paluvad pooled

kohtul kinnitada kompromiss kohtumäärusega selliselt, et see oleks koheselt

jõustuv.

2. Lõpetada menetlus S M M hagis Kirloskar Eesti Aktsiaseltsi vastu ainuaktsionäri ja

nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks.

3. Menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, jätta

poolte endi kanda.

4. Tagastada S M M avalduse alusel 29.10.2018 tasutud riigilõivust pool, so 225 eurot, A

D L OÜ (xxx) arvelduskontole nr xxx.

5. Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõud,

millega:

5.1. Kohus peatas hagi tagamise korras 25.10.2018 Kirloskar Eesti Aktsiaseltsi poolt

Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud kandeavalduse menetlemise kuni

käesolevat tsiviilasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

5.2. kanti kinnistusraamatu kolmandasse jakku keelumärked kinnisasja käsutamise

keelamise kohta S M M (sünd. xxx) kasuks järgmiste Kirloskar Eesti Aktsiaseltsile

kuuluvate Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registreeritud kinnistute suhtes:

kinnistu registriosa numbriga xxx; kinnistu registriosa numbriga xxx, kinnistu

registriosa numbriga xxx, kinnistu registriosa numbriga xxx.

6. Saata käesolev määrus hagi tagamise abinõude tühistamiseks Tartu Maakohtu

kinnistus- ja registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Käesolev

määrus

ei

kuulu

edasikaebamisele

tulenevalt

poolte

kokkuleppest

ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 661 lg 4.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

S M M esitas 29.10.2018 hagi Kirloskar Eesti Aktsiaseltsi ja Kirloskar Europe Limited vastu

ainuaktsionäri ja nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kohus keeldus 30.10.2018

määrusega Kirloskar Europe Limited suhtes hagi menetlusse võtmisest.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus äriregistril peatada

25.10.2018 esitatud kandeavalduse menetlemine, arestida Kirloskar Eesti Aktsiaseltsi aktsia,

seada keelumärked Kirloskar Eesti Aktsiaseltsile kuuluvatele kinnistutele ning teha kinnistute

juurde märkused kinnistusraamatusse käesoleva kohtuvaidluse kohta. Hagi tagamise taotlust

põhjendatakse asjaoluga, et tekkinud olukorras, kus äriühing on ebaseaduslikult üle võetud

kolmanda isiku poolt esineb oht, et Kirloskar Eesti Aktsiaseltsi aktsia ja vara võidakse

võõrandada õigusvastaselt kolmandatele isikutele.

30.10.2018 määrusega peatas kohus hagi tagamise korras 25.10.2018 Kirloskar Eesti

Aktsiaseltsi poolt Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud kandeavalduse menetlemise

kuni käesolevat tsiviilasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Lisaks kanti kinnistusraamatu

kolmandasse jakku keelumärked kinnisasja käsutamise keelamise kohta S M M (sünd. xxx)

kasuks järgmiste Kirloskar Eesti Aktsiaseltsile kuuluvate Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registreeritud kinnistute suhtes: kinnistu registriosa numbriga xxx; kinnistu registriosa

numbriga xxx, kinnistu registriosa numbriga xxx, kinnistu registriosa numbriga xxx.

Pooled esitasid 21.11.2018 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud

kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on

võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi korral pool riigilõivust. TsMS § 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on

taotlenud kohtult kompromissi sõlmimisega seoses riigilõivu tagastamist summas 225 eurot.

Hageja on hagiavalduse eest 29.10.2018 riigilõivu tasunud summas 450 eurot.

Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada

hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, so 225 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb

tagastatav riigilõiv kanda A D L OÜ (xxx) arvelduskontole nr xxx.

TsMS § 386 lg 2 sätestab, et asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse

äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole

taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu

tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel.

TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine

kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Antud juhul menetlus lõppeb TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt ning pooled on avaldanud

kompromissi allkirjastamisega tahet ning nõusoleku 30.10.2018 määrusega seatud hagi

tagamise abinõude tühistamiseks. Kohus tühistab eeltoodust tulenevalt hagi tagamise abinõud,

millega 1) peatas hagi tagamise korras 25.10.2018 Kirloskar Eesti Aktsiaseltsi poolt Tartu

Maakohtu registriosakonnale esitatud kandeavalduse menetlemise kuni käesolevat tsiviilasja

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni; 2) kanti kinnistusraamatu kolmandasse jakku

keelumärked kinnisasja käsutamise keelamise kohta S M M (sünd. xxx) kasuks järgmiste

Kirloskar Eesti Aktsiaseltsile kuuluvate Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registreeritud

kinnistute suhtes: kinnistu registriosa numbriga xxx; kinnistu registriosa numbriga xxx,

kinnistu registriosa numbriga xxx, kinnistu registriosa numbriga xxx.

TsMS § 387 lg 2 alusel saadab kohus käesoleva määruse hagi tagamise abinõude

tühistamiseks Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud

määruskaebuse esitamise õigusest.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel

kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik