4-18-4966/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-18-4966

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2018. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4966 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

B.H kaebus PPA Lää Kärdla ne prefektuuri PJ

10.09.2018 2390,18,000262, otsusele väärteoasjas nr

mille kohaselt karistati B.H LS § järgi 227 lg 4

rahatrahviga 118 472 eurot 7 trahviühikut s.o ja LS § 22

lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja B.H, isikukood *, elukoht *, * kodanik, , emakeel * keel, e-post: *, karistamata töötab * Kaitsja Sander Kirsel, ik *

Kohtuväline menetleja PPA Lääne Kärdla, Prefektuur

PJ, , e-post: asukoht Sadama 26 Kärdla Hiiu vald Hiiumaa laane@politsei.ee, esindaja Mare Rebel RESOLUTSIOON

1. B.H -

Rahuldada kaebus tühistada PPA Lääne Prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 10.09.2018 otsusega 2390,18,000262 B.H-le LS väärteoasjas nr § 227 lg 5 p 3 alusel mõistetud lisakaristus .

2. Edastada kohtuotsus B.H-le, kaitsjale

ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus. PPA Lääne prefe Kärdla .2018 otsusega väärteoasjas nr ktuuri PJ 10.09 2390,18,000262 /VTT tl 5-6/ karistati B.H 12.08.2018 kell järgmise rikkumise eest – 17.13 Hiiumaa vald Hiiu Maakond Heltermaa- -Luidja 17. km juht Kärdla is mootorsõidukit rgmärk * * asulavälisel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h kiirusega 160 +/- 5 km/h, millega ületas kiirust mitte vähem kui 65 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 4.

B.H karistati LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 118 trahviühikut, s.o 472 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

4-18-4966

2 Kaebus. B.H lepinguline kaitsja Sander Kirsel esitas kohtule kaebuse /tl 4-8/, mille

kohaselt B.H ei vaidlusta toime pandud rikkumist, tunnistab end süüdi ja kahetseb rikkumist.

Kaebuse kohaselt ei vasta otsus väärteo raskusastmele ning ei ole proportsionaalne arvestades asjaolusid väärteo , varasemaid rikkumisi. Kohtuväline menetleja on otsust tehes rikkunud menetlusõiguslikke põhimõtteid, jättes otsuse põhistamata. Otsuses on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmine algab otsuse jõustumise päevast ja lõppeb 26.03.2019, samas

puudub otsuses igasugune viide lisakaristuse kohaldamisele olukorras, kus otsus vaidlustatakse. B.H kahetseb tegu, on esitanud kahetsuskirja. B.H aotleb

- otsuse osalist tühistamist, st otsusega määratud karistuse kergendamist juhtimisõiguse mitteäravõtmist, kuna töötab igapäevaselt äriühingus * * . Autojuhiload on

vajalikud töökoha säilitamiseks, lisakaristuse kohaldamisel kaotaks töö, vajaliku sissetuleku enda ülalpidamiseks ning tekiksid makseraskused määratud rahalise karistuse

täitmisel. Lisakaristuse kohaldamine põhjustaks suure majandusliku kahju igakuise sissetuleku kaotuse näol kuna B.H puudub kvalifikatsioon leida samaväärne töökoht muus sektoris, jääks tõenäoliselt töötuks minimaalselt kuni juhtimisõiguse taastamiseni.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega /tl 21/ ja leidis, et väärteoasjas koostatud otsuses on põhjendatud, miks

on mootorsõiduki juhtimine ületades suurimat sõidukiirust ohtlik, tuues välja liiklusõnnetustes hukkunute määramisel statistika 2017-2018. aastate kohta. Lisakaristuse on kohtuväline menetleja tuginenud oma otsuses eripreventiivse eesmärgi saavutamisele,

rõhutades, et sõidukiiruse valik on iga juhi kui indiviidi teadlik ja tahtlik otsus, mis on võetud vastu mootorsõiduki juhtimise hetkel võimalikke riske ning nende realiseerumisel tulenevaid tagajärgi mitte arvestades. Menetlusalune isik on 21.08.2018 esitanud kahetsusavalduse, milles öelnud järgnevat:

„Ülemäära kiiresti sõitma ajendas mind asjaolu, et antud teelõigul puudus pärisuunavööndis igasugune liiklus ning kogu tee oli hästi nähtav, kuna kulges ülesmäge.

Kuna sõiduk millega sõitsin oli isiklikust autost massiivsem ja kõrgem, ei tajunud arvatavasti seetõttu laial ning tühjal teel oma reaalset kiirust.“ Politseile antud ütlustes on

menetlusalune isik öelnud: „Võimalusel palun alles jätta juhtimisõigus, et tänu juhilubadele on mul töökoht veoautojuhina kui aga võtta ära mu juhtimisõigus kaotaksin töökoha ja elatuse“.

Tuginedes eelnevale, jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks, kuidas ei olnud võimalik isikul väärtegu toime pannes tajuda sõitmise hetkel tema poolt juhitava sõiduki

Ford Ranger kiirust selle massiivsuse ja kõrguse tõttu, kui isik töötades *

, peaks

igapäevaselt oma töös kasutama oluliselt massiivsemat ja kõrgemat veoautot, mida õigusrikkumisel kasutati.

Lähtudes B.H ütlustest ja kahetususkirjast, on kohtuväline menetleja arusaamal, et

kuna veoauto on oluliselt massiivsem ja kõrgem kui õigusrikkumisel kasutatud sõiduk

Ford Ranger, tajub juht oma sõidukiirust veel väiksemal määral, mistõttu on menetlusalune isik *

liikluses ka olulisel määral ohtlikum. Hästinähtavus ei välista võimalust ohu ootamatuks tekkimiseks, kuna on ka muid tegureid,

mis liikluses ohtu põhjustavad – arvestades rikkumise toimepanemise kohaks oleva Hiiumaa olusid, on ühe teguriks metsloomad, kelle käitumine sõiduteel on ettearvamatu. Iga juht, kes võtab teadlikult riski rikkudes liiklusnorme, on ohtlik, mistõttu kohtuväline

menetleja leiab, et otsusega määratud karistus peab tagama ühiskonna turvalisuse.

Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi, ehk lubatud sõidukiiruse ületamine

liiklusseaduses sätestatud suurimas määras, mistõttu kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega, milles B.H on seisukohal, et tehtud ot

sus ei vasta väärteo raskusastmele. B.H puudusid otsuste tegemise hetkel kehtivad karistused, kuid varasemalt määratud

karistused ei ole KarS § 57 ja § 58 mõistes süüteo eest määratava karistuse suhtes ei

karistust kergendavad ega raskendavad asjaolud, mistõttu ei ole koostatud otsuses seda

4-18-4966

3

kergendava ega raskendava asjaoluna eraldi välja toodud. * töötades osaleb B.H

igapäevaselt liikluses, mistõttu on antud juhul prioriteet, et isik enam selliseid rikkumisi toime ei pane olenemata mootorsõidukist, mida juhitakse, kuna ei ole aktsepteeritav, et isik

kujutab endast teadlikult liikluses ohtu loomist nii endale kui ka kaasliiklejatele.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja 10.09.2018 koostatud otsus väärteoasjas nr 2390,18,000262 muutmata. KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS

§ 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele

poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab,

et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusolekud andnud

, tl 25/. /tl 21 pöördel VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille

kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis

sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis väärteootsuses /VT tl 3/ ja /VT tl 5-6/ olev teokirjeldus kattuvad.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas B.H on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karista s. B.H on tunnistanud /VTT tl 2/, et menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 12.08.2018 tahtis sõita Ojakülast sadamasse, et minna praamile suunaga Tallinna. Auto millega sõitis,

ei ole isiklikus tarbes tavaliselt ja hindas auto kiirust tegelikkusest oluliselt väiksemaks. Kahetseb siiralt tehtud viga ja tegu, libab edaspidi olla hoolikam.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist 12.08.2018 12.08.2018 kell /VT tl 1/ nähtub, et

17.13 on Hiiu maakonnas Hiiu vallas Heltermaa- -Luidja 17.km suunaga Kärdla

Heltermaale, fikseeritud kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr AS 008386 B.H poolt juhitud mootorsõ märk * * . Kiirusmõõturi lugem 160 iduki Ford Ranger rgliikumiskiirus

km/h, laiendmääramatus +/ 5 km/h, lõplik mõõtetulemus 155 km/h. Suurim lubatud -

sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Protokoll on allkirjastatud menetlusaluse isiku, tunnistaja ja mõõtja-protokollija poolt.

Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et B.H on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse ületas lubatud sõidukiirust mitte , vähem kui 65 km/h rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 1, mis sätestab, et . B.H suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

Kohus leiab, et B.H

poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 4 sätestatud

väärteokoosseisu, mis näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise üle 60 kilomeetri tunnis. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õigesti kvalifitseerinud.

Kohus leiab, et B.H rteo toime B.H pani talle süüks arvatud vää otsese tahtlusega. on . tunnistanud, et ületas kiirust, auto oli võõras, hindas kiirust oluliselt väiksemaks Kohus märgib, et sõidukil on spidomeeter, et juht saaks olla veendunud, milline on tema poolt juhitud sõid vaata spidomeetrit vaid sõidab tunde järgi, si uki kiirus. Kui juht ei is ta teab, et võib ületada kiirust. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid

4-18-4966

4 asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et B.H on talle süüks arvatud LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises , sest vastavalt KarS § 33 on süüdi isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist

leidnud, et B.H poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on karistuse mõistmine toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 227 lg 4 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. LS 227 lg 5 punkt 3 näeb ette, et

kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuväline mene karistanud LS 227 lg 4 järgi rahatrahviga tleja on B.H 118

trahviühikut, s.o eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse 472

äravõtmisega 6 kuud. Rahatrahvi tasumine määrat

i B.H taotlusel ositi kuue kuu jooksul, viimane osamakse 27.03.2019. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis B.H puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et B.H süü on keskmi – kiirust on ületatud lõikes 4 ette sest suurem nähtud süüteo alammäära lähedases määras, kuid kiiruse ületamine on olnud mitte vähem

kui 65 km/h, kuid tegu on toime pandud tahtlikult. tegemist on ühe normi rikkumisega,

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaks asjaoluna

on kohtuväline menetleja lugenud puhtsüdamliku

kahetsuse ning kohus nõustub sellega. Lisaks on karistust kergendav asjaolu ka süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on otsuses eelkõige põhistanud lisakaristuse kohaldamist, leides, et kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu ja

seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Üheks vahendiks sel e eesmärgi täitmisel on l

rikkujate mõjutamine läbi sellisete karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunava neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

Kuigi kohtuväline menetleja on avaldanud, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel tuleb arvestada konkreetset isikut, on otsuses vaid kirjas, et B.H ei ole esitanud tõendit liikumispuude kohta, seega ei kohaldu KarS § 50 lg 2. talle

Kohus uurib, milline karistus tuleb B.H-le mõista, et mõjutada teda edaspidi uusi õigusrikkumisi mitte toime panema. Karistusregistri teate /tl 24/ kohaselt on B.H karistamata isik.

Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid ei näita, et käesoleval juhul oleks tegemist harjumussüüteoga tunnistab oma süüd, ka , B.H on karistamata isik, hetseb oma tegu.

B.H-le heidetakse ette ühe normi rikkumist, ta ei ole oma teoga rikkunud mitut

liikluseeskirja sätet. Kohus ei näe asjaolusid, mis tekitaks põhjendatud kahtluse, et

B.H jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist, seega karistuse eripreventiivne

eesmärk ei tingi lisakaristuse kohaldamist – B.H on võimalik mõjutada edaspidi

süütegudest hoiduma kõige kergemaliigilise põhikaristusega, s.o rahatrahviga. Lisaks eelnevale t

uleb arvestada, kuidas kaitsta õiguskorda.

Kohtuväline menetleja on otsuses kirjeldanud, miks kiiruse ületamine on ohtlik - mootorsõiduk kui suurema ohu allikas, kiiruse ületamine kujutab liikluses ohu loomist nii

endale kui teistele liiklejatele, mõjutab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka raskusastet.

4-18-4966

5

Kohus leiab, et t , t juhti on õepoolest mootorsõiduki des lubatud kiiruse ületamine liiklussüütegu, mis , mis võimalikes ohuolukordades jätab võib ohustada ka teisi liiklejaid

reageerimiseks vähem aega ja seetõttu tõstab õnnetuste juhtumise tõenäosust. Seetõttu

ongi seadusandja kiiruse ületamise lugenud õigusrikkumiseks ja suuremate kiiruse

ületamiste eest (mis on sätestatud eraldi lõigetes) ette näinud ka võimaluse karistada isikuid maksimaalse karistusega, mis väärtegude toimepanemise eest on võimalik mõista.

Oluline on aga see, et kui juht konkreetse teoga ehk kiiruse ületamisega seadis teised

liiklejad ohtu, peab selline asjaolu nähtuma ka teokirjeldusest. Teokirjeldusest selliseid asjaolusid ei nähtu. Kiiruse mõõtmise tehiolud /VTT tl 1 p/ kinnitavad, et B.H liikus

teel üksinda, mis näitab, et konkreetse süüteoga ta teisi liiklejaid ka võimalikku ohtu ei seadnud.

Kohus märgib, et seadusandja ei ole teinud mingisugust erandit liiklussüütegude, s.h ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistuse mõistmisel. Nii tuleb ka liiklussüütegude eest

karistuse - alati tuleb määramisel/mõistmisel lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest

vaadata konkreetset tegu ja isikut. Ei karistuse eripreventiivne ega üldpreventiivne eesmärk ei tohi saada ülekaalukalt määravaks, et seeläbi mõistetakse isikule karistus, mis ületab tema süü suuruse. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei tingi ka karistuse üldpreventiivne eesmärk karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kuna kohus leiab, et B.H-le ei tule lisakaristust kohaldada, siis ei ole vaja käesolevas

kohtuotsuses analüüsida väiteid, kas ja kuidas töökoha kaotamise võimalus mõjutaks B.H-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Lähtudes eeltoodust tuleb kohtuvälise menetleja otsus B.H-le lisakaristuse määramise o

sas tühistada.

Kohus leiab, et B.H on võimalik mõjutada edaspidi süütegudest hoiduma kergeima

karistuse, s.o rahatrahvi mõistmisega ja seda põhjustel, et B.H süü on keskmisest

suurem ust kergendavad , karistuse eripreventiivne eesmärk ei karmista karistust, karist

asjaolud vähendavad karistusmäära. Teisest küljest karistuse eripreventiivne eesmärk tingib karistusmäära suurendamist, mis tähendab, et B.H tuleks toimepandud teo eest karistada rahatrahviga keskmisest . määrast suuremas määras

Kohtuväline menetleja on B.H põhikaristusena karistanud rahatrahviga 118 trahvi hikut, mis on alla rahatrahvi keskmi ü se määra. Kuna VTMS § 132 p 2 ei luba kohtul

uut otsust tehes raskendada isiku olukorda, siis kohtul ei ole võimalik käesolevas kaebemenetluses kohtuvälise menetleja poolt B.H-le määratud rahatrahvi suurendada.

Eeltoodust lähtudes kaebuse PPA Lääne rahuldab kohus B.H prefektuuri Kärdla .2018 otsusele väärteoasjas nr politseijaoskonna 10.09 2390,18,000262. Kohus tühistab väärteootsu mõistetud se B.H-le lisakaristuse osas.

Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 4, § 15 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1, VTMS § 120 lg 1, 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo kohtunik