4-18-3368/5 · 4-18-3368/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-18-3368

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2018, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja nr

4-18-3368 (2302,18,004122)

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi O.H

kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.05.2018 otsuse peale

Kaebuse esitaja O.H - isikukood: XXX; elukoht: xxx

Kohtuväline menetleja prefektuuri PPA Põhja korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.

O.H kaebus jätta rahuldamata.

2. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.05.2018 otsus

väärteoasjas nr 2302,18,004122 jätta muutmata.

Trahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja

otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele: EE891010220034796011 SEB Pank;

EE932200221023778606 Swedbank

AS või EE701700017001577198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220185061624.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Politsei- evalvekeskuse ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärel

30.05.2018 otsusega karistati O.H liiklusseaduse ( )

LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi

kvalifitseeritavate tegude eest

KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 180

2

trahviühikut Tallinnas Tuukri tänaval (Jõe , s.o 720 eurot, selle eest, et t 09.05.2018 kell 12.54 a tänava ja Uus Sadama tänava vahel) juhtis mootorsõidukit - isikuna, kellelt oli vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Samuti polnud juhitud mootorsõiduk läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

2. O.H esitas kohtule kaebuse, milles taotleb otsuse osalist tühistamist. Kaebaja leiab, et tema

pole toime pannud LS valifitseeritavat tegu, kuna ta ei olnud teadlik oma § 201 lg 2 järgi k

juhtimisõiguse puudumisest. Teda ei teavitatud e äärteoprotokolli oli elmisest karistusest. V märgitud „teade e a saata“. Kaebaja väidab, et ta -postig saanud e-maili teavitusega, et temal on ei juhtimisõigus peatatud. Samuti on ta käinud eesti.ee kontol ja sealt ei nähtu, et juhtimisõigus oleks tal peatatud. Karistamist peab ta põhjendatuks üksnes mootorsõiduki juhtimise eest olukorras, mil mootorsõidukil puudus tehnoülevaatus. O.H

on nõus väärteokaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja nõustus samuti kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kirjalikus

vastuses kaebusele menetleja esindaja leidis, et alused otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetlusaluse isiku LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo kohta on 08.11.2017 koostatud

protokoll, mille koopia on menetlusalune isik samal päeval kätte saanud. Selles protokollis on ühese adavalt märgitud, et menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav lt arusa

alates 08.12.2017 ning O.H

on protokolliga tutvunud, on selle märke alla kirjutanud, et ta kahetseb ja soovib rahatrahvi tasuda ositi. Asjaolu, et kaebaja ei tunne aktiivselt huvi kohtuvälise menetleja lahendi ja selles vastu võetud karistusotsustuse vastu, ei muuda seda lahendit olematuks.

Kuna väärteoasja materjalidest ei nähtu, et O.H päeva jooksul lahendi

oleks viieteist kättesaadavuse päevast arvates esitanud maakohtule kaebust menetleja 29.11.2017 otsuse peale, millega teda oimepanemise eest lisakaristuseg karistati LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo t a

juhtimisõiguse äravõtmis päeva möödudes otsuse kättesaadavuse päevast ega 6 kuuks, siis 15 kohtuvälise menetleja otsus jõustus, ning alates 28.12.2017 kuni 27.06.2

018 puudus O.H

juhtimisõigus sõltumata sellest, kas menetlusalune isik täitis LS § 127 sätestatud ning seda -s

kohustust juhiluba loovutada Maanteeametile. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning juhul, kui mootorsõiduki juhtimisõigus on ära

võetud. LS § 96 lg 1 kohaselt peab mootorsõiduki juhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ning lõike 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või LS § 96 lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on

mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud,

juhindutakse liiklusregistri andmetest. Maanteeameti liiklusregistri andmetest nähtuvalt on I. Raspeli andmetesse tehtud märge mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta ajavahemikus 28.12.2017 kuni 27.06.2018. Sellest tul

enevalt puudus kaebajal 09.05.2018 juhtimisõigus.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning

kontrollinud väärteoasja nr 2302,18,004122 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

LS

§ 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. O.H-le LS § 90 lg 1 p 1 nõude heidetakse ette

3

rikkumist, mille ooria kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kateg mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 207 (alates 01.06.2018 LS § 207 näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse

lg 1) kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest heidetakse ette LS § 73 lg 2 . O.H-le

rikkumist, mille kohaselt liikluses kasutatav moo

torsõiduk peab olema läbinud tähtaegselt

tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse

liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka

registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. MKM

18.07.2011 määruses nr 77 (mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimused ja kord1

) § märgitud mootorsõiduki ülevaatusele esitamise -s 6 on tähtajad.

6. 09.05.2018 kell 12.54 Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et O.H Tallinnas

ning tal puudus Tuukri tänaval juhtis mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigus,

mis oli karistuse

na temalt ära võetud. Samuti puudub vaidlus selle üle, et ta juhtis mootorsõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Selliseid asjaolusid kinnitab O.H ka

oma kaebuses. Asjaolu, et väärteosündmuse ajal peeti mootorsõiduki Audi A4

(registreerimismä ) juhtimiselt kinni O.H , kinnitab 09.05.2018 sõiduki rk xxx

juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Sellest nähtub, et põhjus, miks isik on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on asjaolu, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Tunnistaja M. M ütlused kinnitavad väärteo toimepanemise aega ja kohta ning asjaolu, et liikluspolitseinikuna peatas ta O.H juh d Audi A4 (xxx), mille kontrollimisel selgus, et itu sõidukil puudub tehnoülevaatus ning juhtimisõig tusena ära võetud O.H oli us karis . Maanteeameti 10.05.2018 liiklusregistri väljavõte tõendab, et mootorsõidukil Audi A4 (xxx)

puudub ning tehnoülevaatus O.H puudub B ja B1 kategooria mootorsõidukite

juhtimisõigus alates 28.12.2017. Sõiduki taustakontrolli andmetest (päring teostatud 10.05.2018) nähtub, et kõne all olev sõiduk on sõiduauto täismassiga 2255 kg, viie istekohaga, s.o B-

kategooria sõiduk LS § 93 lg 1 p 3 mõttes. PPA Põhja prefektuuri 29.11.2017 otsusest väärteoasjas nr 2315,17,007894 nähtub, et O.H-lt võeti lisakaristusena liiklusrikkumise eest ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

Otsuse kohaselt algas juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg otsuse jõustumise päevast. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et nimetatud otsus jõustus 28.12.2017. Seega on tõendatud,

et 09.05.2018 juhtis O.H mootorsõidukit Audi A4 ( ) vastava kategooria sõiduki xxx juhtimisõiguseta ning nimetatud sõidukil puudus tehnoülevaatus.

7. O.H oli teadlik, et tema poolt Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll tõendab, et

juhitud mootorsõidukil puudus tehnoülevaatus. Seega on tehnoülevaatuseta mootorsõiduki juhtimine toime pandud kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab,

et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Kaebaja leiab, et teda ei saa vastutusele võtta LS § 201 lg 2 järgi, kuna puudub subjektiivne teokoosseis – tema ei olnud teadlik juhtimisõiguse puudumisest, sest teda ei teavitatud eelmisest karistusest.

08.11.2017 väärteoprotokollist nr AB 1545725 väärteoasjas nr 2315,17,007894 nähtub, et O.H-le on ette heidetud LS § 69 lg 3 rikkumist, mis kvalifitseerub väärteona LS § 224 lg 2 järgi ning on menetleja juures talle k

kohtuvälise menetleja lahend ättesaadav alates 08.12.2017. Kuigi lahtrisse: soovin lahendit saada e-

e- postiga, on märgitud rist (x) ning O.H väidetavalt

postiga lahendit ei saanud, ei ole sellel õiguslikke tagajärgi. O.H oli teadlik, et alates

4

08.12.2017 oli otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning seda on ta kinnitanud oma allkirjaga väärteoprotokollis. Seega oli O.H etleja juures võimalik otsusega men tutvuda, kuid seda ta ei teinud. Väärteoprotokollis on märgitud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast.

Seega oli O.H-le Kuna ta 15 teada, et otsus jõustub 15 päeva möödumisel alates 08.12.2017. päeva jooksul lahendi kättesaadavuse päevast otsuse peale kaebust ei esitanud, siis otsus jõustus

ja alates 28.12.2017 kuni 27.06. moo 2018 oli temalt lisakaristusena ära võetud torsõiduki

juhtimisõigus sõltumata sellest, kas ta täitis LS § 127 sätestatud juhil

oa Maanteeametile loovutamise kohustust või mitte.

Kohtuväline menetleja on oma 30.05.2018 otsuses selgitanud, et eesti.ee-s juhilubade staatus „kätteantud“ ei näita juhilubade kehtivust, vaid asjaolu, et isik on füüsiliselt dokumendi (juhiloa) enda kätte saanud.

LS § 224 näeb nii põhikaristuse ühe alternatiivina kui ka lisakaristusena ette mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise. Seega oli väga suur võimalus, et isikult võetakse põhi või - lisakaristusena ära juhtimisõigus. O.H aga ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma, kuigi oli teadlik, millal see on võimalik. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule,

ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel

ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus

kergemeelsus või hooletus. Kohus leiab, et O.H pani teo toime kergemeelsusest. KarS § 18 lg

2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.

O.H juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta, lootes, et eelmise kohtulahendiga ei võetud tema . lt ära juhtimisõigust Eeltoodust tulenevalt on täidetud nii LS § 201 lg 2 kui ka LS § 207

subjektiivne teokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud antud asjas puuduvad.

8. kuni 300

LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi trahviühikut või aresti. LS § 207 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 5

0 trahviühikut (alates 01.06.18 on karistuseks sama teo eest LS § 207 lg 1 alusel rahatrahv kuni 100 trahviühikut).

Kuna O.H on toime pannud teo, mis vastab kahele süüteokoosseisule, siis KarS § 63 lg 1 kohaselt on talle

põhjendatult määratud üks karistus ja seda seadussätte alusel (LS § 201 lg 2), mis näeb ette raskema karistuse.

Kuigi O.H on varem korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest (s.h ka liiklusalaste

süütegude eest), on kohtuväline menetleja talle karistuseks määranud rahatrahvi kui kergemaliigilise karistuse ning seda vaid veidi üle sa ktsiooni keskmise määra. n

Arvestades O.H süü suurust, karistust kergendavate asjaolude puudumist ning karistuse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke alust talle määratud rahatrahvi vähendada. , ei ole kohtu arvates

Rahatrahv 180 trahviühikut on kohtu arvates vajalik, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. on see

Kohus jätab O.H kaebuse rahuldamata ning tal tuleb tasuda rahatrahv 720 eurot kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 30.05.2018 otsuses konto- ja viitenumbrile. näidatud

5

9. Vastuseks k seisukohale seoses esitatud kaebusega on O.H ohtuvälise menetleja kirjalikule 14.08.2018 oma e-kirjas kohtule taotlenud trahvi maksmist osade kaupa. Samas ei ole ta esitanud tingiksid trahvi tasumise ositi. Ta ei ühtegi põhjendust või tõendit selle kohta, mis märkinud ka tähtaega, mille piires taotleb ta ositi tasumist. Kohtule on teadmata, kas ta on

töövõimetu isik või kus ja kellena ta töötab, millised on tema sissetulekud, kas tal on ülalpeetavaid vmt.

Andes nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus men ka järgnevatel etluses, ei ole O.H

kuudel kohtule esitanud perekondlikust, tööalasest või tervislikust seisundist tulenevaid argumente , mis annaksid aluse või tõendeid kohtul määrata trahvi tasumise osade kaupa. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus vaid mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Kuna ühtegi põhjendust kohtule esitatud ei ole, jätab kohus rahuldamata ka taotluse trahvi

tasumiseks osade kaupa.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse te 134. gemisel, on VTMS § 132 p 1, 133–

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/