4-18-5468/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-5468 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus ( Tallinna Kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2018.a, Tallinnas Väärteoasja number 4-18-5468 (2317,18,003705) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

P.T ’i 21.10.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi Kairi vanemväärteomenetleja politseileitnant Palits’i väärteoasjas nr 08.10.2018.a otsusele 2317,18,003705. Kaebuse esitaja P.T, isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-mail: xxx. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta P.T’i kaebus Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

-

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi

Palits’i 08.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,1 kohtuvälise menetleja otsusele 8,003705 rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.10.2018.a otsus väärteoasjas nr 2317,18,003705 muutmata. Kohustada

P.T’i KarS § 66 alusel tasuma talle määratud rahatrahv kokku summas

800 eurot (kaheksasada

eurot) 10 (kümne) osamaksena järgneva maksegraafiku alusel:

1) 31.12.2018.a, summas eurot;

80

2) 31.01.2019.a, summas eurot;

80

3) 28.02.2019.a, summas eurot;

80

4-18-5468 2

4) 31.03.2019.a, summas eurot;

80

5) 30.04.2019.a, summas eurot;

80

6) 31.05.2019.a, summas eurot;

80

7) 30.06.2019.a, summas eurot;

80

8) 31.07.2019.a, summas eurot;

80

9) 31.08.2019.a, summas eurot.

80

10) 30.09.2019.a, summas eurot.

80

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.10.2018.a otsuses väärteoasjas nr 2317,18,003705 märgitud Rahandusministeeriumi

arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank

pangas või arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185119615. Kohtuotsuse ärakiri saata P.T’ile ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati Liiklusseaduse ( P.T ’i edaspidi LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et P.T

24.05.2018.a kell 01.44 ajal Harju maakonnas Tallinnas xxx juures xxx mnt suunas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus xxx (reg. nr xxx) oli alkohol mg/L. isisaldus mitte väiksem kui 0,41 Oma sellise tegevusega rikkus P.T LS § 69 lg 3 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteo mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis

veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem LS § 224 lg järgi mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes . 2

4-18-5468 3

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0, – 25 0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 , arestiga trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni stkümne kahetei kuuni.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeti teo toimepanemise osas kahetsust. Raskendavad asjaolud puudusid.

Kohtuväline menetleja määras P.T ’i karistuseks LS § järgi

224 lg 2 rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. KAEBUSE SISU

21.10.2018.a esitas P.T kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja

politseileitnant Kairi Palits’i 08.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,003 tühistamiseks 705

ning kergema karistuse määramiseks.

Kaebaja leiab kaebuses, et tema majanduslik olukord ei võimalda rahatrahvi nii suures ulatuses tasuda. Seega soovib kaebaja rahatrahvi asendamist

misega. Kaebaja soovib juhtimisõiguse äravõt kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse Kohtuväline 08.11.2018.a.

menetleja leiab, et väärteootsus on õiguspärane ning kaebaja poolt toimepandud väärteod on

kvalifitseeritud õigesti. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebajale määratud karistuse suurus on

põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga ning alused karistuse vähendamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebus Politsei- P.T’i ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits’i 08.10.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2317,18,003705 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks

, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas

see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p kuidas lahendada taotlus hüvitada 9) ning süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 1. Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes 224 lg 2 grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 – milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus

4-18-5468 4

on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi.

– Mootorsõiduki juhtimisena on käsitatav LS § 20 p 41 järgi iku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on is LS § 2 p 20 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit.

Eelnevast nähtuvalt on seadusandja sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Seega saab isikut LS § 224 lg 2

alusel karistada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et tema vere või väljahingatava õhu

alkoholisisaldus vastab nendes lõigetes sätestatule. Selle kindlaksmääramine, kui palju isiku väljahingatavas õhu ühes liitris on alkoholi, eeldab õhu alkoholisisalduse mõõtmist. Mõõteseaduse

(MõõteS) § õõtetulemusest sõltub isiku karistamine, olema 5 lg 2 p 2 kohaselt peab juhul, kui m tõendatud mõõtetulemuse jälgitavus. Riigikohtu 24.04.2006 otsuse nr 3-1-1-15-06, p. 8 kohaselt saab alkoholikontsentratsiooni isiku väljahingatavas õhus tõendada väärteomenetluses ainult taadeldud alkomeetri abil.

Kohus loeb süüdistatava LS § järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu 224 lg 2 esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks eelkõige väärteotoimikule lisatud väärteoprotokolliga

nr 20180524459801, menetlusaluse isiku ülekuulamise pr sõiduki juhtimisel otokolliga, kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning taatlustunnistusega nr TTRC-18/00051. Väärteoprotokollist nr 20180524459801 nähtub, et 24.05.2018.a kell 01.44 ajal peeti Harju maakonnas Tallinnas xxx juures, suunaga xxx mnt, kinni P.T, kes juhtis peeti mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus xxx (reg. nr xxx) mitte väiksem kui 0,41 mg/L. Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsusega kõrvaldati P.T sõiduki juhtimisel alates 24.05.2018 kell 01.44 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et isiku

veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri Dräg väljatrüki

er Alcotest 7110

EE kohaselt tuvastati

P.T’ile

24.05.2018 ajavahemikul 02.27-02.34 alkoholijoove esimesel mõõtmisel 0,48 mg/l ja teisel

mõõtmisel 0, mg/L. Lõplikuks lugemiks oli seega 0, mg/l ning võttes arvesse 46 46

laiendmääramatust +/ P.T ’i lõplikuks mõõtetulemuseks - 0,05 mg/l, oli

0,41 mg/L.

Taatlustunnistuse nr TTRC-18/00051 kohaselt läbis P.T ’i alkoholijoobe tuvastamisel

kasutatud tõenduslik alkomeeter kordustaatluse ning ta vastab esitatud nõuetele. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt kuulati 24.05.2018 kell 02.55 üle P.T. P.T tunnistas, et juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, tarbides neli tundi enne sõidu xxx (reg. nr xxx) alustamist alkoholi mõõdukas koguses. P.T kahetses siiralt oma tegu.

Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et P.T juhtis

mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas juhile lubatud alkoholi

piirmäära ületades. Seega vastab poolt toimepandud tegu LS § 224 lg sätestatud P.T’i 2 objektiivsetele tunnustele.

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust juhtides mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

2. Subjektiivne koosseis

4-18-5468 5

KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettev ega on LS § aatamatu tegu. Se

224 lg 2

sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et P.T rikkus seadust Isik paneb teo teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-16-05, p 11).

M tunnistas kaebaja, enetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt et ta oli mootorsõidukit

juhtides joobes. Kaebaja lisas, et tarbis neli tundi enne mootorsõidukiga sõitmise alustamist

mõõdukas koguses alkoholi. Juhil on kohustus enne sõitma asumist v

eenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Juhile keelatud seisundi möödumise kindlakstegemine eeldab isiku aktiivset tegevust oma terviseseisundi kontrollimisena alkomeetri abil. Kaebaja organismist leitud

alkoholi kogus oli niivõrd suur, et see pidi olema kaebajale tuntav. Antud asjaolu kinnitab ka tõendusliku alkomeetri näit, mille kohaselt oli kaebaja alkohoolse joobe näit 0,41 mg/l. Samuti on tavalise tekitab elukogemusega inimesele on ettenähtav, et mõõdukas koguses alkoholi tarbimine joobeseisundi. Seega pidi P.T teadvustama endale, et tema tervislik seisund ei luba sõidukit

juhtida. Sellele vaatamata otsustas Samuti ei kaebaja aga mootorsõidukiga sõitmise kasuks. rakendanud kaebaja ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kontrollida alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 3. Õigusvastasus ja süü P.T’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

P.T 4-aastane, sest kriminaalasja oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 1

materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud - 1989. aastal. Samuti puuduvad

P.T’i puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on P.T’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus

seisukohal, et P.T on pannud toime talle ett

eheidetava kuriteo LS § 224 lg 2 järgi, st mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisald – us 0,50 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. KARISTUS

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

300 äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada

ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7).

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-617 on sedastatud, et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS §

4-18-5468 6

56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust

mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus tuvastati lõpliku mõõtetulemusena 0,41 mg/L, jäädes seega

LS § 224 lg 2 sätestatud alkoholi piirmäärade vahemiku keskmisse osasse Arvesse tuleb võtta ka

. asjaolu, et kaebaja pani teo toime teadlikult ja kaudse tahtlusega. Seega leiab kohus, et P.T’i süü jääb LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni keskmise määra lähedale

.

Väärteomaterjalidele lisatud karistusregistri väljavõtte kohaselt on kaebajal 2 kehtivat

väärteokaristust. 01.04.2018 on P.T toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest määrati rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses. 24.05.2018 pani P.T toime käesoleva väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi. 27.07.2018 pani P.T toime uue tahtliku liiklusalase rikkumise, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Seega on kaebaja lühikese aja jooksul toime pannud kolm liiklusalast rikkumist, mis näitab tema ükskõikset suhtumist

seadusandja poolt kehtestatud liiklusnõuetesse. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et

eripreventsiooni eesmärgil on õigustatud kaebaja sanktsioonerimine rahatrahviga LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsioonimäära keskmisest kõrgemas määras, s.o 200 trahviühiku suuruses. Rahatrahv

200 800 eurot aitab kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses trahviühiku ulatuses, so

osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja

vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav

tagajärg.

Kohus arvestades rikkumise suurust, leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase

karistuse. Kohus on seisukohal, et

P.T ’ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist

ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud

otsus. Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud

taotlus on põhjendatud, kuivõrd korraga määratud suure rahatrahvi tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra.

Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS § 66. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/