1-18-3227/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3227 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Juhan Sarv, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 11. oktoobri

2018. a määrus, millega jäeti (isikukood S.T

XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu S.T, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2018. a määrus muutmata ja S.T määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 16. aprilli 2018. a otsusega tunnistati S.T süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 1 kuu. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati S.T-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21. novembri 2016. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o

5 kuu 20 päeva vangistuse võrra ning S.T-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 20 päeva vangistust. S.T karistuse kandmise aja algust arvati alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 9. märtsist 2018. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti S.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise

õigus kaheks aastaks alates otsuse jõustumisest. Käesoleval ajal kannab S.T karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 9. märts 2018 ja lõpp 29. september 2019.

2. Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2018. a määrusega jäeti S.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata.

2.1 Maakohus leidis, et formaalsed eeldused S.T vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on küll täidetud, kuid süüdimõistetu isik ja tema

varasem elukäik ei võimalda teda praegusel ajal vabastada. S.T on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kõik karistused on mõistetud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Olles Tartu

Maakohtu 30. oktoobri 2015. a otsusega karistatud KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega ja

2 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, pani S.T katseajal toime uue kuriteo. Teda karistati Tartu Maakohtu 21. novembri 2016. a otsusega KarS § 424 järgi ning kohtuotsuste kogumis mõisteti

liitkaristuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Üldkasuliku töö tegemise ajal pani S.T taaskord toime uue kuriteo. Selline S.T varasem käitumine muudab kaheldavaks määratava katseaja edukuse.

2.2 Distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla eluja töökoha olemasolu, lähedaste toetus ja vangla majandusabitöödel osalemine on S.T positiivselt iseloomustavad asjaolud. Need ei kaalu aga üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Kuigi vangla iseloomustuses on näidatud uue

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust küllaltki väiksena, leiab kohus, et risk uue kuriteo

toimepanemiseks on S.T puhul siiski arvestatavalt suur. Uute kuritegude toimepanemise

tõenäosus on suurem varem juba korduvalt kuritegusid toime pannud isikute puhul. S.T karistusandmetest nähtub, et tal on kalduvus alkoholi kuritarvitada ja alkoholijoobes olles juhtida mootorsõidukit.

2.3 Vangla iseloomustus annab alust arvata, et S.T mõttemaailm ja suhtumine alkoholijoobes

mootorsõiduki juhtimisse ei ole tegelikult muutunud. Vangla iseloomustuses on muuhulgas esile toodud, et S.T tarvitas vabaduses alkoholi peaaegu igapäevaselt. S.T on tekkinud alkoholi

tarvitamise harjumus ja probleemi ta selles ei näe. Süüdimõistetu õigustab ennast, et juhib alkoholijoobes mootorsõidukit paremini kui mõni kaine juht. Ta ei nõustu Eesti Vabariigis kehtiva

korraga, et mootorsõidukit võib juhtida ainult kainena. Tema motivatsioon loobuda alkoholi

liigtarvitamisest on puudulik. Vangla iseloomustuses märgitu õigsust ei vaidlustanud S.T ka

kohtuistungil, kuid kinnitas, et praegu ta siiski arvab, et alkoholitarvitamine on probleem ja mootorsõidukit joobes võib-olla ikka ei või juhtida. Kinnipeetava iseloomustuses toodu annab alust

kahelda süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu siiruses. Iseloomustuse koostajal on kohtunikuga võrreldes olnud tunduvalt rohkem aega S.T-ga suhelda ja teda tundma õppida, mistõttu tema hinnangut võib pidada usaldusväärseks. Seda eriti olukorras, kus iseloomustuses kirjapandu õigsust ei seadnud kohtuistungil kahtluse alla ka süüdimõistetu ise.

2.4 S.T on õigusvastaselt käitunud ja kuritegusid toime pannud mitme aasta vältel. Käesolevaks

ajaks on ta vanglas viibinud veidi enam kui pool aastat. Kuigi tegemist on esmakordse reaalse vangistusega, peab kohus S.T vanglas avaldatud hoiakuid arvestades tema tingimisi vabastamist käesoleval ajal veel ennatlikuks. Seda enam, et senise vangistusaja jooksul ei ole S.T läbitud

veel ühtegi sotsiaalprogrammi. Täitmiskava kohaselt on S.T osalemine sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ planeeritud 2018. aasta neljandasse kvartalisse. Arvestades S.T varasemat eluviisi ja vanglas avaldatud hoiakuid, on selle programmi läbimine enne vabanemist hädavajalik.

3. Süüdimõistetu S.T esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

3.1 S.T ei ole nõus tema iseloomustuses kirjapanduga, et ta olevat öelnud, et sõidab purjus peaga paremini kui mõni kaine juht. See väide on võetud politseiraportist, kus S.T kinnipidamise käigus praalis, et sõidab iga päev purjus peaga. S.T ütles politseile, et tegemist oli naljaga, ent nüüd esitatakse seda väidet tõesena.

3.2 Ebaõige on kohtu hinnang, mille kohaselt ei ole S.T olnud siiras, avaldades, et peab alkoholi liigtarvitamist ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist probleemiks. S.T ütles seda puhtast südamest, ehkki välja võib see paista teisiti. Enda kaitseks võib ta öelda, et on selle asjaga seotud ametnikega koostööd teinud. S.T loodab, et ei pea kogu karistust vangistuses kandma, leides, et juba kantud karistusaeg on talle piisavalt mõju avaldanud.

3

4. Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2018. a määrusega määrati S.T kaebus lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade ning taotluste esitamiseks aega kuni 19. novembrini 2018.

5. S.T esitas 16. novembril 2018 ringkonnakohtule oma täiendavad seisukohad. S.T märgib, et asjaolu, et kohtuotsusega peatati tema juhtimisõigus ja sõiduk konfiskeeriti, maandab uue kuriteo toimepanemise riski. S.T ei ole varem juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest karistatud, mis näitab, et ta sõidukeid sel ajal ei kasuta. Teiseks märgib S.T, et mida kauem ta kinnipidamiskohas viibib, seda raskemaks muutub püsiva töökoha saamine. S.T tegeleb oma alkoholiprobleemiga ja ta on saanud kolm korda vastavat ravi. Lisaks osaleb ta sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Ta kasutab kõiki võimalusi, et alkoholi kuritarvitamisele piiri panna.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole.

7. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste

hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda

ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid.

Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja

ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)

8. Erinevalt süüdimõistetust on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei ole KarS § 76 lg 4 alusel kaalutlusotsust langetades eksinud ning kohtumääruse põhjendused on selged ja ammendavad. Määruskaebuses esitatud seisukohad ei veena ringkonnakohut, et seni kantud karistusaeg oleks olnud piisav, mõjutamaks S.T edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seejuures ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et ehkki reaalses vangistuses viibib S.T esmakordselt, on teda

kokku kolmel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud. Kohtule esitatud täiendavates seisukohtades on S.T küll märkinud, et kuivõrd talt on kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud ning sõiduk on konfiskeeritud, on sellega uue kuriteo toimepanemise risk maandatud.

Seejuures rõhutab S.T , et ta ei ole varem juhtimisõiguseta sõidukit juhtima asunud. Kuigi S.T viimane väide vastab tõele, ei saa sellest järeldada, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks temalt juhtimisõiguse äravõtmisega maandatud. Süüdimõistetu varasem käitumine näitab, et ehkki ta ei ole juhtimisõiguse puudumisel mootorsõidukit juhtima asunud, on ta siiski lühikest aega pärast

selle taastamist pannud taas toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Järelikult ei ole varasemad karistused, sh juhtimisõiguse lühiajalised äravõtmised, talle pikaajalist mõju avaldanud ning ta on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist.

9. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on jätkuvalt olemas suur oht, et S.T võib vangistusest

vabanedes jätkata alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda võib viia uute liiklussüütegude

toimepanemiseni. S.T on ringkonnakohtule avaldanud, et ta on varem kolmel korral saanud alkoholismivastast ravi. Esimesel korral õnnestus tal poolteist aastat alkoholi tarvitamisest hoiduda, ent teisel ja kolmandal korral nii edukalt ei läinud. Eeltoodust järeldub, et ehkki S.T on otsinud oma probleemile abi, on tema jõupingutused olnud seni üsna tulutud ning pikaajalist mõju ravi talle

omanud ei ole. Seetõttu puudub ringkonnakohtul käesoleval ajal alus arvata, et vangistusest

4 vabanedes oleks ta suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma. S.T täiendavatest seisukohtadest

ilmneb, et ta on asunud osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mis peaks aitama tal

sõltuvusprobleemiga tegeleda. Kuivõrd programmi läbimine on alles pooleli, on praegusel ajal ennatlik hinnata selle mõju süüdimõistetu edasisele käitumisele. S.T-ltuleb jätkata programmis osalemist, et suurendada oma motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobumiseks ning õppida vastavaid meetodeid tagasilanguste ärahoidmiseks.

10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ Mati Kartau