Legislator Case Law & Legislation
1-18-3718/15 AI generated

1-18-3718/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-18-3718/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 30. aprilli 2018. a otsusega tunnistati Artjom Karema süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 ja § 424 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle KarS § 414 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 11 kuud

Legislator headnote

AI generated

1-18-3718/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 416 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta 6 kuud. A. Karema allutati KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuetele ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati talle kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

Keywords

AI generated
work permits determination of work incapacity reapplication for disability benefits loss of work reintegration into employment sufficient earning capacity
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

21. november 2018 Kohtuasja number 1-18-3718 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Süüdimõistetu Artjom Karema (isikukood 39906123712) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 69 lg 6 alusel Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. oktoobri 2018. a määrus Määruskaebuse esitaja Artjom Karema Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Artjom Karema määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 30. aprilli 2018. a otsusega tunnistati Artjom Karema süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 ja § 424 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle KarS § 414 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 11 kuud

27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu 3. jaanuari 2018. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa võrra ning A. Karema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati vangistus

416 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta 6 kuud. A. Karema allutati KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuetele ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati talle kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

2. 12. oktoobril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata A. Karema karistus täitmisele. Kriminaalhooldaja märkis, et süüdimõistetu hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja ühel korral lahkus ta Eestist kriminaalhooldusametnikult luba saamata.

2(3) Vaidlustatud kohtumäärus

3. Viru Maakohus 25. oktoobri 2018. a määrusega rahuldas erakorralises ettekandes tehtud taotluse ja pööras täitmisele A. Karemale Viru Maakohtu 30. aprilli 2018. a otsusega mõistetud kandmata vangistuse osa 1 aasta 1 kuu 23 päeva.

4. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata A. Karema vangistus täitmisele on põhjendatud. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. Süüdimõistetu pidi tegema 416 tundi üldkasulikku tööd. Ta on teinud 3 tundi. A. Karema ei ole korrektselt järginud registreerimiskohustust. Ta jättis tulemata registreerimisele

28. augustil, 17. septembril, 1. ja 9. oktoobril 2018. A. Karema lahkus Eestist kriminaalhooldusametnikult luba saamata. Selle eest tehti talle kirjalik hoiatus. Rikkumised olid tahtlikud. Kohtu hinnangul selgub eelmärgitust, et süüdimõistetu ei ole karistusest piisavaid järeldusi teinud. Kriminaalhooldus on A. Karema suhtes ebaõnnestunud. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata vangistust kandma. KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata A. Karemale mõistetud kandmata karistus 1 aasta 1 kuu 23 päeva (413 tundi üldkasulikku tööd). MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Karema. Ta soovib, et ringkonnakohus vaataks tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamise küsimuse uuesti läbi. Ta kogus kõik paberid selle kohta, miks ta ei teinud üldkasulikku tööd. Tema tööandja on andnud kinnituse selle kohta, et töökohalt võimaldatakse tal üldkasuliku töö tunde tegemas käia. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Karema määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

7. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

3(3)

8. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus perspektiivitu ja selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Esimese astme kohus tuvastas, et A. Karema rikkus üldkasuliku töö tingimusi ulatuslikult. Süüdimõistetu hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ega järginud korrektselt kontrollnõudeid (jättis tulemata neljale registreerimisele ja ühel korral lahkus Eestist kriminaalhooldusametniku loata). Teinud kindlaks A. Karema rikkumised, hindas maakohus edasi õigesti seda, kas süüdimõistetu rikkus nõudeid tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus asus seisukohale, et A. Karema käitumine oli tahtlik. Esimese astme kohtu hinnangul ei õigusta süüdimõistetu poolt töötundide tegemata ja registreerimisele ilmumata jätmist mõjuvad põhjused. Kohtupraktika kohaselt on mõjuv selline põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt ja tema tahtest mitteolenevatel asjaoludel võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja üldkasuliku töö tegemise kohustust täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Ringkonnakohus leiab samuti, et A. Karema ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi, mis tema järjepidevaid rikkumisi vabandaksid. Kohtutoimiku materjalidest ei nähtu, et süüdimõistetu haigestumine oleks takistanud tal üldkasulikku tööd teha või kriminaalhooldusosakonda registreerimistele tulla. Ka ei saa A. Karema temale kohtuotsusega määratud kohustuste eiramist õigustada vajadusega käia põhitööl. Üldkasuliku töö tegemise ajakavad koostati koostöös A. Karemaga ning kriminaalhooldaja selgituse kohaselt arvestati neid tehes süüdimõistetu tööl käimise aegadega. Ka registreerimisajad lepiti kokku A. Karema võimalusi arvestades. Eeltoodut silmas pidades leiab ka ringkonnakohus, et võttes arvesse süüdimõistetu rikkumiste ulatuslikkust ning tema suhtumist rikkumistesse, on maakohus õigesti pidanud põhjendatuks KarS § 69 lg-s 6 loetletud erinevate õigusjärelmite hulgast kohaldada raskeimat – pöörata vangistus täitmisele. Süüdimõistetut karistati vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. A. Karema teadis, et kui ta ei täida asenduskaristuse kohaldamise nõudeid, võidakse tema karistus täitmisele pöörata. See teadmine teda kohustusi järgima ei mõjutanud.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Karema määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas