1-18-7724/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-7724

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2018 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7724 (kohtueelses menetluses 17231500980) Kohtukoosseis kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi

sekretär Eleanor Pruvli Tõlk Anneli Helmann Prokurör Kadi Ruus Kriminaalasi R.G

199 lg 2 p 5, 7, 9 süüdistus KarS § järgi lühimenetluses Süüdistatav R.G , isikukood XXX, kannab karistust Tallinna vanglas, emakeel vene keel, Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, töökoht puudub Karistatus Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: väärteokaristust ja 13 kriminaalkaristust. Viimati Harju Maakohtu 29.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6297 KarS § 199 lg § 25 lg 2 järgi. 07.12.2017 vabastati

2 p 9 - enne tähtaega katseajaga kuni 23.08.2018. Harju Maakohtu 21.05.2018 määrusega pöörati kandmata karistus 7 kuud ja

26 päeva täitmisele alates 21.05.2018. Kaitsja Leelo Viil

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. R.G tunnistada süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja mõista temale karistuseks

9 (üheksa) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 6 (kuue) kuuni.

3. KarS § 65 lg 1 alusel mõista R.G-le liitkaristus suurendades Harju Maakohtu 29.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6297 t (1 aasta 1 kuu ja 27 mõistetud karistus päeva ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja ) ning lugeda

27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Sellest liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu

29. juuli 2017 otsusega mõistetud ja ärakantud karistus – 6 kuud ja 1 päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

4. Karistuse kandmise alguseks lugeda Harju Maakohtu 21.05.2018 määrusega karistuse täitmisele pööramise aeg 21.05.2018.

5. 2 DVD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

6. TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada OÜ hagi. Välja mõista R.G-lt X

XX XXX OÜ kasuks 326.94 eurot, milline summa tuleb kanda

AS XXX OÜ arvelduskontole nr XXX Swedbank.

7. TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada AS hagi. Välja mõista R.G-lt XXX XXX AS kasuks 158.40 eurot, milline summa tuleb kanda AS arvelduskontole nr Coop XXX XXX Pank AS.

8. R.G-lt

180 lg 1 ja alusel välja mõista KrMS § § 175 lg 1 p 4 kaitsekulu 270.00 eurot.

9. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulu summas 270.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kohtuotsuse jõustumisest kuu jooksul alates vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 22.50 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700053078 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-7724“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksu

l alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 21.11.2018. a.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 21.11.2018 osas tuleb esitada . Määruskaebus menetluskulude Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

1. Kokkuvõtlikult süüdistatakse R.G-d § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi KarS viie varguse toimepanemises

AS kauplustest 05.05.2017, 08.06.2017 ja 09.06.2017. XXX OÜ ja XXX R.G on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Vargused pani ta 05.05.2017 toime grupis koos ning 09.06.2017 kell kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga

08.45 avalikult.

Kohtuotsuse põhjendused

2. Kohus lahendab küsimuse, kas R.G on toime pannud talle etteheidetavad teod (I), mõistab karistuse (II) ning seejärel lahendab tsiviilhagide ja menetluskuludega seonduva (III).

I

3. 05.05.2017 kella 18.49 episood XXX XXX is on süüdistus leidnud tõendamist järgmiselt. OÜ esitas avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Avalduse kohaselt võttis tundmatu meesterahvas nende

ja konjaki XXX kauplusest konjaki Courvoisier, brändi Noy Classic Hennesy Paradise maksumusega kokku edaspidi tlk 3). 809,28 eurot (toimiku lehekülg, Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi kaupluse turvakaamera salvestust. Selle kohaselt R.G võttis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas riiulitelt karpides alkoholipudelid. Seejärel i ta kaupluse kampaaniaosakonnas kokku meesterahvaga ja ladus riiulilt sa ühe võetud karbid müügisaalist ja seejärel kauplusest. tema kotti. Meesterahvas lahkus Sama meesterahvas sisenes uuesti kaupluse müügisaali ja sama skeemi korrati. Kolmas mees jälgis müügisaalis toimunut. Seekord võttis R.G riiulilt ühe karbi alkoholipudeliga. Pärast vargust sõitsid kolm meesterahvast minema (tlk 11-26). Varguse avastas tunnistajana üle kuulatud kaupluse turvatöötaja J S. Ta märkas, et alkoholiosakonnast on kadunud kallis konjak. Videosalvestuse läbivaatamisel selgus, et 05.05.2017 kell 18.49 varastasid kaks meest mitu pudelit alkoholi (tlk 10). R.G tunnistab kuriteo toimepanemist (tlk 76-79). Konjaki Henn (tlk 86-87). esy Paradise varguse osas menetlus lõpetati

4. 05.05.2017 kell 18.55 xxx episood . xxx is on süüdistus leidnud tõendamist järgmiselt OÜ esitas avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Avalduse kohaselt võttis tundmatu meesterahvas nende xxx kauplusest konjaki Courvoisier, maksumusega 60.99 eurot (tlk 4). Asitõendi vaatlusprotokollis 26) nähtuv on käsitletud otsuse eelmises punktis. t (tlk 11-

Tunnistaja J S selgitab varguse avastamise asjaolusid ning kirjeldab turvakaamera videosalvestuselt nähtut (tlk 10). R.G tunnistab kuriteo toimepanemist (tlk 76-79).

5. 08.06.2017 xxx episood . xxx is on süüdistus leidnud tõendamist järgmiselt OÜ esitas avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Avalduse kohaselt võttis tundmatu meesterahvas nende xxx asuvast kauplusest kolm karpi Cognac Hennesy V.S.O.P 500 ml maksumusega kokku 140,97 eurot (tlk 27). Tunnistaja A U kirjeldab turvakaamera videosalvestuselt nähtut (tl asitõendi vaatlusprotokolliga k 28-31). Eeltoodu riimub , kus vaadeldi kaupluse turvakaamera salvestust. Selle kohaselt R.G võtab süüdistuses nimetatud ajal ja kohas alkoholiosakonnas riiulilt kolm karpi ning väljub täis kilekotiga kauplusest infokassa kaudu. Kauba eest ta ei tasu (tlk 37-42). R.G tunnistab kuriteo toimepanemist (tlk 71-75).

6. 09.06.2017 xxx episoodis on süüdistus leidnud tõendamist järgmiselt OÜ esitas . xxx avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Avalduse kohaselt võttis tundmatu meesterahvas nende xxx asuvast kauplusest kolm karpi Cognac Hennesy V.S.O.P 700 ml maksumusega kokku 164,97 eurot (tlk 32). Tunnistaja A Ue ütluste kohaselt sisenes kauplusesse mees, kes võttis alkoholiosakonnast kolm pudelit konjakit möödus

ja infokassast kauba eest maksmata. Tunnistaja peatas selle mehe ning palus tal tulla turvaruumi. Seejärel viskas mees konjaki põrandale, tõukas tunnistaja eemale ja põgenes. d Kaup tagastati kauplusele (tlk 33-36). Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi kaupluse turvakaamera salvestust, mis kinnitab tunnistaja ütlusi. Varguse toimepannud meeserahvas oli R.G (tlk 37-42). R.G tunnistab kuriteo toimepanemist (tlk 71-75).

7. 09.06.2017 xxx episood . xxx AS esitas is on süüdistus leidnud tõendamist järgmiselt avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Avalduse kohaselt varastas tundmatu meesterahvas nende xxx asuvast kauplusest kuus karpi toodet maksumusega Narva silmud kokku 158,40 eurot (tlk 43). Avaldusele lisatud videoanalüüs kinnitab varguse toimepanemise fakti ja aega (tlk 44). Tunnistaja M, kes na kuulati üle kaupluse turvajuht Ü avastas varguse videoanalüüsi tehes itõendi st nähtub, (tlk 46-48). As vaatlusprotokolli kuidas meesterahvas t ja siis paneb ostukorvi ümmargused karbid, mõni aeg hiljem kilekot i lahkub kiirel sammul koos kotiga kaupluse sissepääsu kaudu (tlk 49-56). R.G tunnistab kuriteo toimepanemist (tlk 71-75).

8. Sellega on tõendamist leidnud viie varguse toimepanemine. Harju Maakohtu 29.06.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6297 on R.G tunnistatud süüdi süstemaatilise varguse katse eest 27.06.2017 ( k 69-71). Vargused on toime pand tl ud ühtse käekirjaga, nende vahel on sisuline seos. Kauplustest varastamine on R.G elustiil. 05.05.2017 pani ta vargused toime koos teise isikuga ehk grupis KarS § 199 lg 2 p 7 tähenduses. 09.06.2017 xxx kaupluses pani ta varguse toime KarS § 199 lg 2 p 5 tähenduses avalikult. Vargus on avalik kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Varguse toimepanemist nägi pealt turvatöötaja , kes üritas usest väljumisel A U R.G kaupl kinni pidada. R.G pani vargused toime kavatsetult. Tal oli kavatsus asjad omastada ja enda kasuks pöörata. kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p R.G tegevus tuleb 5, 7, 9 järgi.

II

9. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusregistri andmetel on R.G-d kriminaalkorras karistatud rohkem kui kümme korda aristust . Mõistetud karistused soovitud eripreventiivset mõju avaldanud ei ole. K mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisv (RKKKo 3-1- aks karistuse liigi ning määra valiku aluseks 1-20-16 p 14). Süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid tuleb siiski arvestada, kuna KarS § 56 kohaselt peab karistus mõjutama teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma (RKKKo 3-1-1-99-06 p 15.1). R.G isikust tulenevalt on tema suhtes kergemaliigilise karistuse kohaldamine välistatud. Rahaline karistus ei vastaks ka süü suurusele. Kohus peab ainuvõimalikuks karistusliigiks vangistust.

10. Prokurör taotles süüdistatava karistamist üheksa kuu pikkuse vangistusega. Kohus ei pea vältimatult vajalikuks prokuröri taotletust rangema karistuse mõistmist ja loeb selle süü suurusele vastavaks. h

238 lg 2 Asja arutati lü imenetluses, mistõttu tuleb karistust KrMS § kohaselt vähendada kuue kuuni.

11. Harju Maakohtu 29.06.2017. a otsusega (kriminaalasi 1-17-6297) karistati R.G-d vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva. Prokuröri hinnangul tuleks käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus lugeda ka a otsusega mõistetud raskema etuks 29.06.2017. karistusega. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Viidatud kohtuotsusega mõisteti A.

R.G-le ühe varguse katse eest lühimenetluse tõttu vähendatud karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 13.06.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (11 ja 27 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 kohase liitkaristuse moodustamisel liidetakse eelmise kohtuotsuse järgi ära kandmata karistus täies mahus (vt ka RKKKo 3-1-1-25-14 p 4). Asja arutaval kohtukoosseisul puudub võimalus anda hinnangut sellele, kas moodustatav liitkaristus vastab isiku süü suurusele. Kohtu hinnang süüle väljendub vaid mõistetavas karistuses, so esimeses liidetavas.

12. Praegusel juhul tuleb liitkaristus moodustada KarS § 65 lg 1 järgi. Selle regulatsiooni eesmärk on ennistada tagantjärele olukord, mis olnuks juhul kui kõiki süüdlase tegusid oleks arutatud ühes menetluses. Nimetatu hõlmab hinnangut sellele, kas moodustatav liitkaristus vastab süü suurusele. Praegusel juhul ei ole eelmise kohtuotsuse näol tegemist lihtsalt karistuse mõistmise, vaid KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristusega. Kohtu hinnangul oleks selles olukorras süü suuruse hindamisel olemuslikult vale arvestada eelmise kohtuotsuse KarS § 65 lg 2 alusel liidetud karistuse osaga.

13. Liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt RKKKo 3-1-1-20-16 p 16). R.G-d on varguste eest järjepidevalt karistatud juba alates 2003. a. Karistuse eripreventiivsetele eesmärkidele allumise prognoos on väga halb. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil (RKKKo 3-1-1-6-17 p 18).

14. Kohus moodustab liitkaristuse KarS § 64 lg 1 kohaselt üksikkaristustest raskema suurendamise teel suurendades Harju Maakohtu 29.06.2017. a otsusega mõistetud vangistust

vangistuse kuue kuu

1 aasta 1 kuu ja 27 päeva käesoleva otsusega mõistetud võrra. R.G ära kantavaks karistuseks jääb seega 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

15. KarS § 65 lg 1 ls 2 kohaselt eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. R.G kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust alates 27.06.2017. Harju Maakohtu 07.12.2017 määrusega vabastati ta tingimisi enne tähtaega katseajaga. Kohtumäärus jõustus 27.12.2017. Seega tuleb karistusest maha arvata osaliselt kantud karistus 6 kuud ja 1 päev Seega jääb kanda .

1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 21.05.2018, mil Harju Maakohtu määrusega pöörati tema karistus uuesti täitmisele.

III

16. Kannatanu xxx

326.94 euro OÜ esitas vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks tsiviilhagi nõudes nõudes VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) ning xxx AS 158.40 euro . õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

17. Kohtuistungil võttis kõik esitatud nõuded õigeks. TsMS § 440 lg 1 koha R.G

selt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab xxx ning xxx AS hagi 158.40 OÜ hagi 326.94 euro nõudes euro

nõudes ning mõistab need summad R.G-lt välja.

18. Asitõenditeks olevad 2 DVD plaati jäävad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

19. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p mh määratud kaitsjale

4 kohaselt menetluskulud on määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluse on kaitsjale tasu 90 eurot. Kohtumenetluses loeb kohus mõistlikuks kaitsjatasuks 180 eurot. R.G-lt tuleb välja mõista kaitsja tasu kokku summas 270 eurot.

20. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega kaasneb KrMS § 179 lg 1 kohaselt sundraha väljamõistmine. Kuriteod, milles R.G süüdi tunnistatakse, on toime pandud enne

Harju Maakohtu 29.06.2017 otsust. Tegemist on kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga ja olukorraga, kus kahe erineva kohtuotsusega tuvastatud kuritegusid oleks saanud arutada ühel kohtuistungil ning teha ühe süüdimõistva kohtuotsuse. Sellises olukorras ei ole kahekordne sundraha väljamõistmine KrMS § 179 lg-st 2 tulenevalt enam õigustatud (vt ka RKKKo asjas nr 3-1-1-24-11 p 10.3).

21. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada kuu peale. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

22. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik