1-18-5139/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-18-5139 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2018, Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5139 (17267000848) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Kohtuistung

i sekretär Evi Goldschmidt Kriminaalasi I.H süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluse korras Ringkonnaprokurör Merry Tiitus Süüdistatav I.H

Eluxxx või asukoht ja aadress:

Isikukood või sünniaeg: XXX

Kodakondsus:

xxx

Haridus:

xxx

Emakeel:

xxx

Töökoht või õppeasutus: xxx

Karistatus:

xx Kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Tammann kokkuleppel Kannatanu R. S RESOLUTSIOON Juhi

ndudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 313, § 180 lg 1 kohus

o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada I.H KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista talle rahaline karistus 100

päevamäära (määr 30,30 eurot) ehk 3030 eurot (30,30 x 100=3030).

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud karistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses

1-18-5139 2

täitmisele mitte pöörata, juhul kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Menetluskulud

Välja mõista I.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 750 eurot seoses II astme kuriteo toimepanemisega.

Süüdimõistetu kaitsjakulud jätta tema enda kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS- -is is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS

või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700053463. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tõkendit ei ole kohaldatud.

Jätta kriminaalasja materjalide juurde järgmised asitõendid, mis asuvad kriminaaltoimikus: DVD plaat, millel 2 turvakaamera videot ja 5 fotot (pakend 1 ); CD plaat, millel hädaabikõne helisalvestis (pakend 2).

Kohtuotsus saata prokurörile, kaitsjale, süüdimõistetule ja kannatanule.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse

kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või

koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apella

tsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 30.10.2018.a.

Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates 20.11.2018.a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis.

1-18-5139 3

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

I.H a antud süüdistatuna selles, et tema 17.10.2017.a kell 18:16 P on kohtu all linnas xx garaažikompleksis võttis kätega R riietest kinni ja tõukas ta käpuli maha. Seejärel kui R . S .

S püsti tõusis ja liikus I.H suunas, tõukas I.H kannatanu kätega keha piirkonda lükates ja parema jalaga vastu paremat külge lüües endast eemale. Seejärel lõi ta R. S . S ühel korral parema käega näo piirkonda ja tõukas kannatanut kätega, mille tagajärjel R kukkus pikali maha. I.H tekitas löömisega R füüsilist valu, turse ülahuulel, kahe . S

hamba loksumise, marrastused paremal küünarnukil ja paremal põlvel. Seega tema, teise inimese tervisekahjustamisega ja samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil prokurör nõudis I.H esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist

KarS § järgi 8 kuulise vangistusega, milline jätta tingimisi KarS § 74 alusel 121 lg 1

täitmisele pööramata, kui I.H ei pane

1 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning - täidab kriminaalhooldaja järelevalve all käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 p 1 6 järgi. Lisaks kohustub KarS § 75 lg 2 p 8 alusel

osalema sotsiaalprogrammis.

Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et I.H süüdistus KarS § järgi on täies mahus tõendamist leidnud. 121 lg 1

I.H end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Tunnistaja M. S 17.10.2017 kella 18.00 ajal oli ta (nn kortermaja) ütluste kohaselt garaaži juures, kus üks meesterahvas keeras garaaži ette ja naisterahvas läks ust lahti tegema, see auto

takistas liiklemist, kuna seisis risti tee peal ees. Ta nägi, kuidas I.H jooksis garaaži

peale seda kui see auto oli sinna sõitnud. Tunnistaja ütluste kohaselt auto tõttu võis olla liiklustakistus 10neid sekundeid. Tunnistaja M. S

ütluste kohaselt ei olnud neil ka kiire.

Kannatanu ütluste kohaselt soovis ta enda garaaži sõita, auto oli juba keeratud natuke garaaži poole, et kannatanu abikaasa

saaks väljuda, et ust avada. Auto jäi viltu tee suhtes ja vajalik oli

auto manööverdada otseks ja seejärel sõita kallakust üles garaaži. Sellise manöövri ajal ei saanud kannatanu ütluste kohaselt teine auto temast mööda, põhjusel, et seal on vähe ruumi nin Kannatanu leidis, et nii g teise auto juht hakkas kätega vehkima ja kannatanu vehkis vastu. palju

võiks ikkagi aega olla inimesel, et see manööver ära oodata.

I.H ütluste kohaselt läks ta küll mehele garaaži järgi, kuid ei rünnanud. Ta jäi mehe

ette seisma ning viimane hakkas teda sõimama ja tõukas teda. Süüdistatav selgitas, et ta ei tahtnud kannatanule vigastusi tekitada. Tõendite kogum siiski kinnitab, et I.H tekitas pingelise olukorra, mis väljus enese kontrolli alt ja kujunes otsene tahtlus.

Käesolevas asjas langes väidetav ära, kui kannatanu abikaasa avas liiklusprobleem kohe

garaaži uksed ja süüdistatava auto eest enda ga garaaži sõitis. Väidetav kannatanu auto

probleem lõppes ära. tões Inkrimineeritud tegu ei olnud vahetu ja tegu ei olnud ti kodaniku

1-18-5139 4

enda sekkumist nõudva õigusrikkumiseg tagantjärgi ase vastava a. Igal juhul t leidnud õigusrikkumisi lahendab õiguspäraselt vaid õiguskorda kaitsev organ nt politsei. Kannatanul

ei olnud mingit kohustust astuda suhtlusesse süüdistatavaga enda garaažis

. Kodanik ei saa

asuda politsei rolli, sest seadus peab kaitsma kodaniku omakohtu eest ja õigusmõistmisega

tegelevad üksnes selleks ellu kutsutud päd On üksnes väga piiratud juhtumid,

evad organid.

mil kodanikul on õigus sekkuda õiguskaitse ametnik u ära ootamata – k siis kui see on

vältimatu ja vahetu nt hädakaitseseisundi korral või vahetult kurjategijat nt joobes juhti ise kinni pidada.

PS § 13 alusel on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Süüdistatava reaktsioon

liiklusprobleemile oli tugevalt enud ülereageeritud, arvestades ka seda, et süüdistatav oli kog liikluses osaleja, sest ametilt autojuht. Liiklusseaduse 16 1 kohaselt liikleja peab olema § lg

viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib

takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohus märgib, et käesolevaga peab arvestama iga liikleja ka sellega, et liikluses võib tekkida olukordi, kus on raske tuvastada, kes jõudis kuhugi punkti enne või vastupidi – kel eesõigus manöövriks –

ja

ärritumise korral on eksimused kerged tekkima. Ka ekslikult võib tunduda mõlema isiku

vaatenurgas, et vaid temal on õigus. Eeltoodud küsimuste lahendamisel, tuleb jääda igal tasakaalukaks ja viisakaks, sest eksimusi tuleb liikluses ette ning

eksida võivad ka mõlemad – nt nn segasüü.

Asjaoludest nähtuvalt ei ole võimalik tuvastada, kas toimus kummagi poolt mingi õigusrikkumine liikluses või mitte, igal juhul süüdistatava järgnev süüdistuses toodud

tegevus ei olnud kohane ja õiguspärane. Seetõttu ei ole ka antud liiklusküsimus asjakohane ega tähtis antud

süüdistuse seisukohalt.

Käesoleval juhul süüdistatav sellest ei hoolinud ja sisuliselt võttis õigusmõistmise sisuliselt

enda kätte ja ei küsinud üksnes aru kannatanult juhtunu kohta, vaid ründas kannatanu ka õigushüvesid, nimelt:

1) sisenedes kannatanu ga kaasas raaži, eelnevalt nähes, et uksed avab kannatanuga sõitnud naisterahvas. Iga mõistlik kodanik, kui näeb, et uks on suletud ja tal puudub

selleks võti ei tohi ta teise valdusesse sisse tungida. Nagu koduuksele ei pea panema

silti, et eravaldus, ei pea panema seda ka garaažiukse ette. Omaniku poolt võtmega

enda ukse avamine ei tähenda seda, et kõrvalised isikud võivad samuti koos temaga

või ilma temata . Süüdistatav teadis, et tal puudub igasugune omandiõigus siseneda antud garaaži , sh õigus . PS § 32 kohaselt igaühe omand on puutumatu le loata siseneda

ning omaniku võib enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. PS § 33 kohaselt on keeldu tungida ilma seadusliku aluseta kellegi eravaldusesse. Kannatanu abikaasa tunnistaja N. S ütlustest nähtuvalt ütles seda ka ta süüdistatavale, et see on eragaraaž ja see on nähtav ka videolindilt

. Seega ka vaatamata omaniku keelule toimus

sisenemine ja see ei olnud ekslik. Tegemist oli tahtliku rünnakuga kannatanu õigushüvedele;

2) k selgitama annatanu ütluste ja videolindi põhjal asus süüdistatav temaga

liiklusprobleemi ning takistas tema liikumisvabadust kannatanu endale kuuluva

omandi pinnal, astudes kannatanu liikumissuunale ette. Tegemist on ebaseadusliku

tegevusega ja selline võõras ei saa piirata omaniku õigusi tema omandil ning lisaks piirata omaniku ikumisvabadust, mis tahes kohas seadusliku aluseta.

li PS § 20 igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

1-18-5139 5

Kannatanu helistas koheselt ka Häirekeskusesse, kõnes ütles, et tuldi kallale ja ta sai viga. Kallale tuli võõras inimene, kes sõitis autoga reg. märgiga Antud Häirekeskuse kõne kui - xx.

kuulduste tõend, kinnitab kannatanu ütlusi ja esitatud süüdistust. Andmebaasi väljatrükk

tõendab, et auto eelnimetatud registreerimismärgiga kuulub , kus süüdistatav töötab. xx

Kohus vaatas videot nii tavalise kui ka aeglase esituskiirusega. Kohus leiab, et prokuröri esitatud

asitõendi vaatlusprotokoll ei ole vastavuses videosalvestisega ja seda ei saa tõendina arvestada. Esitatud protokoll on lihtsustatud ja erapoolik, kuna sellelt nu poolt ei nähtu kannata tehtut. Kohus lähtub ausa menetluse pri seetõttu tõendite ntsiibist ning objektiivselt tuleb hinnangul kajastada vastavalt ka lindil olev kannatanu poolne tegevus. asitõendile –

Videosalvestiselt nähtuvalt toimus n.ö kolm kokkupõrke et süüdistatava ning tinglikult appi kannatanu vahel:

1) Videosalvestiselt on näha, kuidas kannatanu õigustatult üritab pääseda takistusest, kuid kuna süüdistatav eest ei lähe, lükkab kannatanu teda kätega. Seejärel

süüdistatav parema käega haarab n.ö kratist - kannatanul jopest, turjast ning

viskab kannatanu pea ees maha. Kannatanu kukub esmalt /tõukab käpuli ja

küünarnukkidele ning inertsist külje peale. Sellise käitumise näol ei olnud tegemist kannatanul lihtsalt tasakaalu kaotamise tõttu kukkumisega.

Antud tegevusest arrastused tulenevalt on loogiline seletada põhjuseid, miks on kannatanul m

küünarnukkidel ning paremal põlvel on põhjuslikus seoses kukkumisega , sest need ja vastavad inkrimineeritud KarS § 121 objektiivse koosseisu tunnustele. Tõukamine iseenesest ei pruukinud ise valu tekitada, kuid koosseis moodustub, sest -viskamine tõukamine põhjustab valulise kukkumise. Kuigi kannatanu o

n ülekuulamisel öelnud, et ta oli šokis, mistõttu ei saa ta väita, et tundis sel hetkel valu, leiab , et objektiivse kõrvalseis üldise elu kohus ja seisukohast kogemuse järgi ka süüdistuses kirjeldatud on vigastuste tekitamisel kindlasti valu tunda, seda nii vahetult tekitamise järgselt nt kui inimene ei ole šokis kui ka hiljem paranemise faasis. Kui on vigastused näha, siis see ka tõend kehalisest väärkohtlemisest. Pilt an

tud vigastustest viitab

tervisekahjustustele, millega kaasneb

üldise elukäsitluse järgi ka valuaisting, kas kohe või

hiljem. Kannatanu ülekuulamisel ütles, et tal pärast sündmust sabakont valutas, mis on ka eluliselt võimalik kannatanu korduvat kukkumist arvestades.

Kohus leiab, et juba antud tegevustega realiseeris süüdistatav otsese tahtlusega inkrimineeritud KarS § 121 lg 1 koosseisu täies mahus ja puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Puudub ka eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus, sest süüdistataval ei tekkinud õigust hädakaitsele.

2) Selles etapis süüdistatav keerab selja ning hakkab garaažist välja liikuma. Kannatanu jookseb süüdistatavale järgi ning üritab vasakus käes oleva mütsiga lüüa süüd

istatavat

pea piirkonda. Toimub rünne pehme sogega. Kannatanu ründab käega, raputades mütsi käes. Süüdistatav blokeerib löögi surudes kannatanut parema käega õlast nägu ,

maa poole. Seejärel süüdistatav lööb parema jalaga kannatanut parema puusa

piirkonda. Kannatanu lööb süüdistatavat vasaku käega, milles müts, näo piirkonda. Süüdistatav tõukab kannatanut.

3) Selles etapis süüdistatav hakkab ära minema, kuid siiski keerab ikkagi ringi kannatanu suunas ja toimub uus eskaleerumine. Kannatanu teeb madala jalalöögi ning

1-18-5139 6

süüdistatav lööb parema käega kannatanut näo piirkonda ning liigub kannatanule peale, nii et viimane kukub pikali maha.

Kannatanu vigastused on tõendatud kannatanu ütlustega koos fotodega, ravikaartiga, patsiendikaartiga ning 10.11.2017 asitõendi vaatlusprotokolliga koos fotodega. Fotolt nr 4 (tlk

38) on näha, et kannatanu jope on verepritsmetega. Ütlustes kannatanu selgitab, et suu oli löömisest verd täis. Saadud vigastused, vigastused turse ülahuulel, kahe hamba loksumise, -

marrastused paremal küünarnukil ja paremal põlvel, on põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega.

Ülekuulamisel kannatanu märkis, et ta oli šokis, mistõttu ei saa ta väita, et tundis ta koheselt

valu

. Samas kannatanu märkis, et praegugi on üks hammas valus, samuti pärast sündmust valutas sabakont. Kohus leiab, et objektiivse kõrvalseisja seisukohast on süüdistuse järgsete vigastuste tekitamisel kindlasti valu tunda.

Kannatanu kirjeldab sündmusi järgnevalt, et pärast sellist rünnakut ta tundis, et tema

eneseväärikust alandatud ja soovis ka süüdistatavale viga teha, sest rünnatud oli noorema

isiku poolt vanemat isikut. teostatud temast olulisel Tõepoolest süüdistatava rünnak oli vanema isiku suhtes, kes on sündinud 1944ndal aastal, süüdistatav ise aga 1970ndal aastal.

Kaitsja oma kõnes (lk 8) märkis samuti, et kannatanu ego ehk eneseteadvus sai pihta, et ta ei suutnud V. I.H-st füüsilisel üle olla ehk jäi talle alla, see on jõuetuse ja saamatuse tunne, mis on läbipõimunud vihaga.

Õ küsimus on selles, et kui kannat rünnatakse vägivallaga, rünnates iguslik anut

mitut

õigushüve provotseerivalt ja äkitselt, kas saab kannatanusse tekitatud viha kannatanule ette

heita. Kohus leiab, et kannatanule ei saa seda selliselt ette heita. Vastata tuleks esmalt küsimusele, kes ja miks selliseid tundeid talle tekitas ning kas sellise viha teke on loomulik ja inimlikult tagajärjena mõistet mõistetav, teoreetiliselt av. Kohus leiab, et see on selliselt igati ja praktiliselt on ilmselt võimalik iga inimene olulise põhjuseta endast väga välja viia, kuid probleem on siis kinni

eeskätt isikus, kes kannatanu selliselt endast välja viis, mitte vastupidi.

Rünnaku hetkel ei saa kannatanu valida vastast ega ründaja ette heita kannatanule tema isikuomandusi. Iga inimene on unikaalne ja

tema õigushüvesid tuleb austada, teda ründamata.

Antud juhul

oli kannatanu suhtes õigusvastane rünnak kodu ees garaažis ja kindlasti tema inimväärikust on igati alandatud. Kas ta peab pärast seda teda rünnanud isikul lubama lahkuda

tema enda territooriumilt sirgeselgeselt ja võidukalt – igas mõttes tema liikumisvabadust ja

trajektoori mitte takistavalt - ning kas see kuulub kannatanu talumiskohustuste hulka ja

olukorda analüüsides statava ebaviisakast Ehk kas äkkrünnaku korral, s.o süüdi

käitmisest tulenevalt, peab vaatamata viimase poolt esile kutsutud reaktsioonile ärritunud säilitama täielikult nö närvid, jääma just kannatanul vastupidiselt esile kutsutud reaktsioonile

ikkagi aktiivselt või passiivselt viisakaks ning kuidas seda eluliselt kannatanult eeldada ja nõuda. Kohus leiab, et selline tõlgendus oleks üksnes ebaseadusliku ründaja keskne ning jä

tab ohvri mõistmise üldse tagaplaanile.

Maakohus leiab, et antud inkrimineeritud aku kohaselt tuleb arvestada, et rünn süüdistatava rünnak oli äkiline, jõudude vahekord oli ilmselt ebavõrdne kannatanu võis

ning arusaadavalt tunda enda inimväärikuse alandam kõige eeltoodu tõttu ilmselt šokis ist. Kannatanu o li

nagu ta isegi märkis. Kohus leiab, et võib vähemalt enda omandilt saata süüdistatava kannatanu siiski

välja teatud aktiivse tegevusega

ja see tuleks lugeda õiguspäraseks. Ehk nö välja kupatada

1-18-5139 7

pehme sogega vehkides nö teatud süüdistatava ebaviisakat kiirendatud korras ja seda käitumist tagasi peegeldades kannatanu ei tee ründajale . Sealjuures tingimusel, et rohkem viga kui talle tehti, kuid ta ei pea taluma passiivselt

kurjategija või aktiivselt nö viisakaks jäädes

võidukust ega ego tõusu jätkuvalt tema enda inimväärikuse arvelt enda omandil. Antud tingimused on kannatanu täitnud. ukohal, et inimväärikuse kaitse vajadust Maakohus on seis , taastamist ja hoidmist sellisest situatsioonis tuleb ka oluliselt silmas pidada ning ohvrilt ei saa

nõuda oluliselt suuremat viisakust kui kurjategijalt, kes on antud konflikti ning inimlikult arusaadavad reaktsioonid ohvris esile kutsunud. ju

Maakohus leiab, et sellistel asjaoludel ja provotseeritud rünnaku tõttu ei saa puhtinimlikult eeldada, et kannatanu ei või teha jätkuvalt midagi enda territooriumil ja nt enda abikaasa ees eneseväärikuse taastumiseks, sealjuures ju igati teades, et tema tegevusi ka ühistu kaameraga

filmitakse. Kohus leiab, et kannatanul ei ole pärast sellist rünnakut enda territooriumil

kurjategija suhtes viisakat talumiskohustust, mida võiks inimsuhetes eeldada mitteründaja

suhtes. Riik e alati i saa anda sõnumit, et selles olukorras tuleb nõuda, et kannatanul jätkub

närve ja jääb alati teatud ranget vähemalt Vähemasti

esse passiivsus-viisakus raamesse.

kannatanu territooriumil peaks olema see talumiskohustus kurjategija käitumise tõttu nüüd juba ümberpööratult ehk õigusrikkuja –

peab taluma kannatanus esile kutsutud tundeid isegi kasvõi , juhul kui tõesti kannatanu ei suuda end teisiti ebaviisakusi territooriumilt lahkumiseni talitseda, ei saa seda talle kui ohvrile enam ette heita.

Kaitsja kohtuk , et k ja õnes leidis annatanu ründed süüdistatava vastu olid äpardunud

koordineerimatud (kõne lk 7). Kohtu üleolev ja kannatanut alandav hinnangul selline

kaitsepositsioon ei ole kohane. Asjaolud kogumis selgitavad piisavalt, et arvestades iga

inimese eripära ja unikaalsust, on s süüdistatava poolt tekitatud kannatanu vihareaktsioonid

inimlikult igati mõistetava või tahtma lüüa d, kannatanu ei peagi oskama , see ei ole mingi õigustus süüdistuse vastu

.

Kui kaitsepostitsiooni järgi kannatanu löögid olid äpardunud ja koordineerimatud, siis

süüdistatava ründed – löök jalaga, käega ning korduv maha tõukamine eaka inimese vastu põhjustasid kannatanule nähtavad vigastused esitatud süüdistuse järgi.

Kohus leiab, et hädakaitseseisundi tekkimiseks on vajalik reaalne oht, antud juhul see puudus

ja süüdistataval ei olnud alust arvata, et tema õigusvastane tegevus kannatanut ei ärrita

. Praktikas ei saa jaatada nt eaka inimese või ka lapse ründe puhul täiselujõus oleva mehe puhul neile jõuliselt vastamist, sh selliselt, et vigastused on teistel ja tal need puuduvad. Vastupidisel juhul on see otsitud põhjus eakale inimesele haiget tegemiseks.

K

annatanul oli käes ka ostukott ja pehme müts, mis takistas reaalset ohtu löömise läbi üldse, need ei saanud süüdistatavale teha mingit kahju ega tekitada reaalset ohtu. Seda ei saa pidada kannatanu ebaseaduslikuks

ründeks.

Ja isegi kui süüdistatav oli end lahkuma asutanud ja kannatanu pehme mütsiga vehkis süüdistatava suunas, kohus ei tuvasta ka siis, et kannatanu tegevusest oleks tekitatud selliseid

ründeid üldse loonuks hädakaitse süüdistataval tõttu ei olnud , mis vajaduse ja tekke . See

vajalik selline eaka kannatanu suhtes. S jõudemonstratsioon endast välja viidud üüdistatava

tegevused enda poolt üles ärritatud eaka kannatanu suhtes oleks pidanud edaspidi olema üksnes ja ainult eakat kannatanut säästvad ning pigem rahustavad, sest tema oli kannatanus õigusvastase tegevusega süüdistatava järgnevad tegevused siiski rahutuse tekitanud. Juhul, kui

1-18-5139 8

sellised ei olnud, peab vastutama süüdsitatav ka enda poolt eskaleeritud reaktsioonide tagajärgedega, sest tõsiselt võetav oht ja rün vajadus enesekaitseks süüdistataval puudus. de

Kuivõrd süüdistatav oli kannatanu ründaja ja kannatanut esmaselt provotseeriv isik, siis kogumis kõiki asjaolusid arvestades ei saanud süüdistatav end õigustada hädakaitseseisundiga kannatanu territooriumil ning asuda sisult kannatanu nn löökide järel vastu ründama, vaid ta

oli kohustatud taluma sisult kannatanu tegevust viimase enese väärikuse taastamiseks kuni kannatanu territooriumilt lahkumiseni.

Kohus leiab, et I.H pani teo toime otsese tahtlusega. Igasuguse, sh oletatava konflikti lahendamine väljus I.H kontrolli alt. I.H lõi ning tõukas korduvalt kannatanut

pikali, millise tegevusega teadis, et see võib kannatanule põhjustada valu ning tervisekahjustusi.

Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus I.H KarS § 121 lg 1 järgi süüdi.

Karistus

KarS § 121 lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

I.H süü juures arvestab kohus, et ta pani teo toime otsese tahtlusega. Kohus arvestab tema poolt teostatud vägivalla ulatust ning kannatanule tekitatud vigastuste ulatust.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Prokurör nõudis I.H-le tingimisi vangistust kontrollnõudete ja sotsiaalprogrammi osalemise kohustusega, soovitavalt vihajuhtumise programmiga.

Kuna I.H on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning arvestades süü suurust, leiab kohus, et stuse. Kohus karistuse eesmärgid on võimalik saavutada, mõistes talle rahalise kari leiab, et piisavaks karistuseks on rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, mis arvestades

päevasissetuleku suurust, teeb 3030 eurot. , et isikut on võimalik Kohus on seisukohal

mõjutada jättes rahalise a täitmisele pööramata. , karistuse tingimisi piisava katseajag

Maakohus on seisukohal, et selline karistus ning juba ainuüksi süüdimõistev kohtuotsus on

piisav mõjutamaks I.H käitumist ning tema hoiakuid, andes signaali, et

enesekontrollile tuleb enam tähelepanu pöörata, iseäranis autojuh mitte ülemäära ina liikluses ärrituda ja jääda tasakaalukaks.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus I.H-le KarS § 121 lg 1 järgi rahalise karistus 100 päevamäära (määr 30,30 eurot) ehk 3030 eurot (30,30 x 100=3030). KarS § 73 lg 1 ja 3

alusel mõistetud karistus tuleb jätta tingimisi täies ulatuses täitmisele pööramata, juhul kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Menetluskulud

1-18-5139 9

Välja mõista tuleb I.H-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 alusel riigituludesse

menetluskulud seoses II astme kuriteo toimepanemisega sundraha 750 eurot.

Tõkend, tsiviilhagi ja asitõendid

Tõkendit ei ole kohaldatud. Hagi ei ole. Asitõendid tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde - DVD plaat, millel 2 turvakaamera videot ja 5 fotot (pakend 1) ja CD plaat, millel hädaabikõne helisalvestis (pakend 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik