4-18-3088/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2018 kohtumaja Jõhvi Väärteoasja number 4-18-3088 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 30.10.2018 Väärteoasi R.

M. väär Narkootiliste ja psühhotroopsete teoasi ainete ning nende lähteainete seaduse §15-1 lg.1 ja Alkoholiseaduse §71 järgi

Menetlusalune isik R.

M. sünd. XXX, isikukood xxxxxxxxxxx, ukohta ei el oska nimetada, koht mittelegaalne töö Kaitsja Robert SPRENGK vandeadvokaat Kohtuvälise menetleja esindaja Aili TAMBI Ida Prefektuuri noorsoopolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadust §44 § , §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137 iku , 83 p.2

, §199 lg.3, maakohus

O T S U S T A S :

Süü Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende di tunnistada R. M. lähteainete seaduse §15 ärgi ning mõista ) päev -1 lg.1 j

karistuseks 3 (kolm a aresti.

Süüdi tunnistada R.

M. Alkoholiseaduse §71 järgi (2 episoodi) ning mõista karistuseks 5 (viis) päeva aresti.

Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud

R. M.le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 (kaheksa) päeva aresti.

R. aresti kandmise algus on a tes tema kinnipidamisest 29.10.2018 kell 14.25. M. la

Rahuldada vandeadvokaat Robert SPRENGKI taotlus, määrata tema poolt R. M.le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest

150 (ükssada viiskümmend) eurot (s.h. materjalidega tutvumine 25 €, 03.08.2018 istungil osalemine 25 €, 13.08.2018 istungil osalemine 25 €, 11.09.2018 istungil osalemine 25 €, 30.10.2018 istungil osalemine 25 €, käibemaks 25 €).

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooni

õigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v tvuda alates 21.11.2018. õimalik tu

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna politseipraktikant

Martti Mikita koostas 14.05.2018 väärteoprotokolli nr. AB 1500096 R.

M. kohta selles, et viimane tarvitas 14.02.2018 kell 13.00 Tartumaal Tartu linnas xxx tänaval alaealisena alkoholi (viina Laua Viin). Sellega rikkus R.

M. Alkoholiseaduse §46 ja pani toime väärteo Alkoholiseaduse §71 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Andrei Kirillov koostas 18.05.2018 väärteoprotokolli nr. AB 1556714 R.

M. kohta selles, et viimane oli 17.05.2018 kell 22.35 Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Ahtme Rausvere maantee xx-ndal kilomeetril tarvitanud narkootilisi aineid ilma –

arsti ettekirjutuseta. 17.05.2018 läbiviidud narkotest Rapid Stat näitas THC (tetrohüdrokanabioidi) tarvitamist. Sellega rikkus R.

M. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §3 lg.1 ja pani toime väärteo sama seaduse §15 1 lg.1 järgi. -

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuu ri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik

Helen Kant koostas 19 r. AB 1554582 kohta .05.2018 väärteoprotokolli n

R. M.

selles, et viimane tarvitas 19.05.2018 kell 05.08 Idaxxx Virumaal Jõhvi linnas tänaval alaealisena eelnevalt alkoholi. Sellega rikkus R.

M. Alkoholiseaduse §46 ja pani toime väärteo Alkoholiseaduse §71 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 29.05.2018 määrusega liideti eelnimetatud väärteoasjad üheks menetluseks.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefekt uuri 11.06.2018 määrusega edastati väärteoasja materjalid lahendamiseks maakohtule.

Määruse kohaselt on kohtuväline menetleja jõudnud seisukohale, et rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas, kuna on alust arvata, et rahatrahv ei mõjuta isikut hoiduma süütegude toimepanemisest ning isikut on varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude eest ning rahatrahvid ei ole isikut mõjutanud seadusekuulekalt käituma. Samuti on le 19.02.2018 Jõhvi Vallav

R. M. alitsuse poolt

tehtud ettekirjutused, milles isik kohustus ööbima igapäevaselt kodus lapsevanema või tädi juures, alluma arsti poolt ettenähtud raviplaanile ja võtma korrektselt ravimeid, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, käima koolis ning õppima vastavalt oma võimetele, lõpetama 9 – -nda klassi, osalema pakutavatel tugiteenustel käima psühholoogi juures ning mitte toime panema süütegusid. Antud ettekirjutuse allkirjastas

19.02.2018, kuid sed

R. M. a ettekirjutust isik ei täida. Ta lahkus korduvalt oma elukohast, ei viibinud lapsevanema ega tädi juures, tarvitas alkohoolseid jooke. Ravimite ja alkoholi koosmõjul võib R.

M. muutuda ettearvamatuks, agressiivseks ning muutuda endale või teistele ohtlikuks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule tuleb kohaldada sobiv mõjutusvahend.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil seletas menetlusalune isik, et ta saab aru, et teda peab karistama, kuid rahatrahve tasub tema ema, seda ta ei soovi. Väärtegude toimepanemist menetlusalune isik tunnistas, seletas, et tarvitab alkoholi ja narkootikume nalja pärast.

Samuti seletas menetlusalune isik, et ta elab praegu koos sõbraga, kelle perekonnanime ta ei tea, Tallinnas, kuid aadressi nimetada ei oska ja töötab kellegi juures mitteametlikult, kuid ka tööandja andmeid nimetada ei oska.

Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja esitatud materjalide juurde, kuid leidis, et seoses elukoha puudumisega ei ole kontrollnõuete panemine mõjutusvahendina võimalik.

Kaitsja palus maakohtu istungil arvestada asjaoluga, et tegemist on alaealisega.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et asja arutamine maakohtus on põhjendatud.

Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et R.

M. suhtes on koostatud 3 väärteoprotokolli – 2 neist Alkoholiseaduse §71 ja 1 Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15-1 lg.1 rikkumise kohta.

Alkoholiseaduse §71 näeb ette vastutuse a laealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §15-1 lg.1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest.

Kõigis kolmes väärteoprotokollis on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et on kõigi kolme rikkumisega nõus. Samale seisukohale jäi ta ka maakohtu istungil ja tunnistas kõikide väärtegude toimepanemist.

Maakohus leiab, et esitatud materjalidega ja menetlusosaliste kinnitustega maakohtu istungil on tõendatud väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt.

Maakohus leiab, et süüteokoosseisud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud süü kolme R.

M.

väärteo toimepanemises, samuti eelviidatud Karistusseadustiku §56 nõudeid, menetlusalust isikut, kergendava asjaoluna süü tunnistamist kõikide väärtegude toimepanemises, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 sätestatud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada muud liiki karistusega ning aresti mõistmine liitkaristusena on käesolevas asjas põhjendatud.

Käesoleva asja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et

R. M.l on

8 kehtivat väärteokaristust. Lisaks sellele seletas kohtuvälise menetleja esindaja, et peale materjalide esitamist maakohtule on suhtes koostatud veel 4 R.

M. väärteootsust, millest 2 on jõustunud ja mille kohaselt on teda taaskord karistatud Alkoholiseaduse §71 rikkumise eest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kõik 8 selles nimetatud rahatrahvi tasutud. Menetlusaluse isiku seletuse kohaselt tasub rahatrahve tema ema.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et t tuleb liitkaristusena karistada arestiga,

R. M. mille kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 29.10.2018 kell 14.25.

Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk esitas maakohtule taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 150 €. Maakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle täies ulatuses. Seoses sellega, et menetlusalune isik on alaealine, jääb kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik

Otsus tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu poolt 17.12.2018.

(Merle Lilleorg /referent/ 18.01.2019)