1-17-7342/55 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated1-17-7342/55 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-7629 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Z.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.D, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 23.09.2018 ja lõpp 23.03.2019 Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.02.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Z.D tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest
Välja mõista Z.D-lt ükssada menetluskuluna riigituludesse 155,28 eurot ( viiskümmend viis eurot 28 senti poolt õigusabi ) kaitsetasu vandeadvokaadi Ahto Sirendi osutamise eest.
Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest
arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004,
Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700009474 ning selgitusse märkida „Z.D , 1-18-7629, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ahto Sirendi
Advokaadibüroo (sh on käibemaks kasuks 155,28 eurot 20%) vandeadvokaadi Ahto
Sirendi poolt süüdimõistetu Z.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud
õigusabi eest.
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale Z.D-le ja prokurörile , , kaitsjale .
2
Asjaolud
Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.09.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7629 tunnistati Z.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti
9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vähendati mõistetud karistus ühe t kolmandiku võrra ning kohus mõistis Z.D-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks
6 kuud vangistust. Kohus luges Z.D karistuse kandmise alguseks 23.09.2018. Kohtuotsus jõustus 05.10.2018.
Viru Vangla esitas 17.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vangla materjalidest nähtub, et Viru Vangla ei toeta Z.D tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Z.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.
Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Z.D ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas Z.D, et ta siiski soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.
Karistuse kandmise lõpp saabub peagi, kuid ta leiab, et kriminaalhooldusel olles oleks tal
võimalik pöörduda oma probleemidega kriminaalhooldusametniku juurde. Vabanemisjärgne elukoht oleks olemas ema juures aadressil xxxx. Lisaks elab ka tema sõber seal aadressil xxxx. Distsiplinaarkaristused tal küll puuduvad, kuid on mustas nimekirjas, sest ta lennutas tooli ta kaamerasse ning seetõttu paigutati ta eraldi kambrisse. Ta saab aru, et käitus valesti.
Z.D kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi avaldas kohtuistungil, et Z.D-le
võiks anda võimaluse vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kaitsja tõdeb, et Z.D on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning isik on olnud ka vanglas palju kordi. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kuulub Z.D maha kandmisele ning ei peaks kunagi välja saama, kuid samal ajal ei ole isikul distsiplinaarkaristusi ning diagnoositud ei ole
ka alkoholia narkootikumide sõltuvust. Kaitsja hinnangul võib kriminaalhooldus aidata eg Z.D õigele rajale. Kohtumääruse põhjendused
Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja
neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamin e. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla
poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.D ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Z.D puudub vabanemisjärgne kindel
elukoht ning kinnipeetav ema juurde elama asuda ei soovi. Kohtuistungil kinnitas Z.D
kohtule, et soovib siiski asuda elama ema juurde xxxx. Vabanemisjärgne
garanteeritud töökoht Z.D puudub. Kohus leiab, et isiku vabastamine tingimisi
enne tähtaega ilma kindla töökohata ei ole põhjendatud ning seda eelkõige põhjusel, et isik on
3
pannud varavastaseid kuritegusid toime sealhulgas kindla töökoha puudumise tõttu. Isiku riskikäitumist vabaduses suurendab ka asjaolu, et Z.D suhtlusja tutvusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid ning tal puudub vabaduses toetav lähisuhtevõrgustik,
kes teda positiivses suunas toetaks. Z.D Seega ei saa kohus kuidagi asuda seisukohale, et vabanemisjärgsed elutingimused soodustaks tema seaduskuulekust vabaduses.
Vangla materjalidest saab teha järelduse, et kinnipeetava käitumist vangistuses ei saa
rahuldavaks pidada. Z.D puuduvad küll kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid vangla on juhtinud tähelepanu, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul ei ole olnud alati nõuetekohane. Z.D tekitas 17.10.2018 endale enesevigastuse ning vajas esmaabi.
Lisaks on ta paigutatud alates 27.12.2018 eraldatud lukustatud kambrisse, sest ta loopis eluosakonnas toolidega, kus viibisid ka teised kinnipeetavad. Kuna Z.D ei ole isegi vanglas suutnud end korralikult ülal pidada, siis puudub kohtul veendumus, et isiku käitumine vabaduses saaks olema teistsugune. Z.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning reaalselt vanglas viibib isik juba
üheteistkümnendat korda. Eelnevast saab teha järelduse, et isikul on kujunenud välja kriminaalsed hoiakud ning ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Ka kinnipeetava senine
käitumine karistuse kandmise ajal annab kohtule alust arvata, et isik ei ole teinud temale
mõistetud karistustest piisavalt järeldusi. Kohus ei saa tähelepanuta jätta ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevad kinnipeetava mõtlemisest ja käitumisest. Z.D-le
on omane vigade kordamine, sest ta ei suuda või ei tahagi otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. nnipeetav ei mõtle tegude tagajärgedele ning lähtub Ki tegutsedes omakasust. Vanglas süüdistab kinnipeetav ametnikke, ühiskonda, riiki ja kõiki teisi ning ajab süü oma ebaõnnestumiste ja tehtud tegude eest teiste peale võtmata endale vastutust. Eelnevalt kajastatud riskid pigem suurendavad isiku ohtlikkust ühiskonnas. Kohus leiab, et Z.D tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui
tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga kohus käesoleval juhul jõuda ei saa. Kohtu hinnangul on Z.D puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus väga suur – seda näitab eelkõike isiku varasem elukäik, tema poolt toime pandud kuriteod, kuritegude arv ning tema vabanemisjärgsed elutingimused.
Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp