4-18-4624/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

. Otsuse kuupäev 20.11.2018.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Raivo Seppo Vaidlustatud lahend

PPA Põhja p orrakaitsebüroo refektuuri k

liiklus kohtuesindusgrupi järelevalvekeskuse

05.09.2018 2302,18,008051 .a. otsus väärteoasjas nr.

Kaebuse esitanud isik L.D, isikukood: XXX, elukoht xxxx Asja läbivaatamine

Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1; § 132 p 1, § 109 – 111;

RESOLUTSIOON

L. kaebus rahuldada osaliselt. D

Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

05.09.2018.a. otsus väärteoasjas nr. määratud karistuse osas ning teha uus otsus, 2302,18,008051 millega määrata L. -le D karistuseks LS § 261

lg 1, LS § 238 ja AutoVS § 56 lg 1

järgi KarS § 63 trahviühiku ulatuses summas eurot. KarS § 66 lg 2 alusel alusel rahatrahv 75

määrata rahatrahvi tasumine ositi võrdsetes osades 6 kuu jooksul s.o 50 eurot igakuiselt, alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud arveldusarvele.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Vaidlustatud otsuse sisu

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx A H

05.09.2018 otsusega nr 2302,18,008051 karistati L. D väärteoasjas LS §

2 lg Väärteoasi nr.4-18-4624

1, LS § 238 ja AutoVS § 56 ettenähtud väärtegude KarS § 63 lg 1 alusel

imepanemise eest to

rahatrahviga 100

400 eurot, selles, et L. juhtis D trahviühiku ulatuses, s.o mootorsõidukit ja teostas veose vedu, omamata LS § 341 sätestatud eriluba. Mootorsõiduki tegelik mass oli 23855 kg. Lubatud suurim registrimass 26 000 kg. II-telje tegelik teljekoormus oli 11 927 kg. Lubatud suurim registriteljekoormus 11 500 kg. Teostas tasulist veosevedu tegevusloa ärakirjata. Puudus tegevusloa ärakiri. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg

1, LS § 80 lg 2 ja AutoVS § 5 lg 1 märgitutud kohustusi ja pani toime LS §

2612 lg 1, LS § 238

ja AutoVS d. § 56 ettenähtud väärteo

Kaebuse sisu

Otsusele esitas menetlusaluse isik kaebuse maakohtule 09.09.2018.a, milles taotleb kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt rahatrahvi vähendamist 50 süüd -100 euroni. Kaebuse esitaja selgitas, et ta ei tunnista oma . Politsei kaalud näitasid, et tal kasti sees oli umbes 12-13 tonni ja tehnilises passis on lubatud 15 tonni. Trahvi aga sai selle eest, et ühel sillal oli ülekoormus 427 kg. Leiab, et see ei olnud võimalik

. Teine rikkumine

oli see, et ei olnud veose veo entsi. , et klientidega lits Tööl vastati kaebajale nad töötavad

rendilepinguga (masina rent koos operaatoritega) ja litsentsi pole vaja.

Kaebaja märkis lisaks, et

tema palk kuus on umbes 500-600 eurot ning ta ei ole võimeline temale määratud rahatrahvi tasuma.

Menetlus kohtus

24.09.2018 määras kohus Põhja Prefektuuri L. esitatud kaebuse PPA D korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.09.2018 otsusele väärteoasjas nr

2302,18,008051 kohtuistungil arutamisele. Kohtuistung oli määratud 11.10.2018.a.

L. teatas kohtule 25.09.2018, et tal ei ole võimalik istungile tulla, kaebuses on D kõik kirjas, mis ta soovis öelda ning ei soovi istungil osaleda.

Politsei

– ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse kohtuesindusgrupi xxxx T R avaldas kirjalikus seisukohas, et L.D vanemväärteomenetleja

on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 2612

lg 1, LS § 238 ning AutoVS § 56 järgi. Alused kohtuvälise menetleja otsuse tühist ing menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel puuduvad. Väärteo amiseks n menetlemisel ei ole menetlusnorme rikutud. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kaebuse esitajale määratud karistust vähendatakse 100 euro võrra s.o 75 trahviühikuni ning määratakse selle tasumine ositi.

Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendama kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse motiivid:

Kohus, läbi vaadanud L. esitatud kaebuse ja D kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebus esitaja.

Kohus selgitab, et VTMS § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS § s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel - kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadus - tiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Menetlusalusele isikule heidetakse ette väärteoprotokolli kohaselt LS § 2612

- lg s 1, LS § 238 ja AutoVS § 56 ettenähtud süütegude toimepanemist.

LS § 2612 lg 1 sätestab vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust.

LS § 80 lg 1 kohaselt ei tohi õiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus s

registriteljekoormust. Käesolevas menetluses ei ole vaidlust selles, et 16.08.2018 Paldiski mnt ja Järvekalda tee ristmikul juhtis L.

dukit xxxx registreerimis xxxx ning teostas veose D mootorsõi märgiga

vedu (tl 1). xxxx A W PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

16.08.2018 koostatud massimõõtmise protokollist nähtub, et 16.08.2018 kell 9.25-9.29 teostati

L. poolt D juhitud veokile massimõõtmise kontroll, kasutades selleks 6 kaalu: EVOCAR-2000, 201890, 3771, EVOCAR-2000, 201891, 3771, EVOCAR-2000, 201892, 3771, EVOCAR-2000, 201893, 3771, EVOCAR-2000, 201894, 3771, EVOCAR-2000, 201895, 3771.

Mõõtmistulemuste kohaselt tuvastati, et sõiduki kogumassi lõplik mõõtetulemus oli 23 855 kg

(lubatud 26 vastas lubatule

000 kg). Seega sõiduki kogumass . Samuti kõigi kolme vasaku ratta teljekoormus ning esimese ja kolmanda telje parema ratta teljekoormus vastas lubatud määrale.

Parema ratta teise teljel saadi

500 kg, seega esines lõplik mõõtetulemus 11927 kg, lubatud oli 11 sõiduki parema ratta teise teljel ülekoormus 427 kg (tl 4). Siinjuures juhib kohus xxxx kaebaja

tähelepanu mõõtmisprotokollist nähtuvalt on mõõtetulemusest asjaolule, et

juba maha arvatud

laiendmääramatus ehk kaalu eksimisvõimalus. Kohtul puudub alus kahelda selles, et mõõtmine oleks läbi viidud ebakorrektselt või mõõtmist oleks teostanud selleks mitte ädev politseiametnik. p

S dika on õiduki koormuse mõõtmise metoo kehtestatud PPA peadirektori käskkirjaga. Käeoleval juhul kasutati metoodika p 11 sätestatud kaalumise viisi. Nimelt menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil oli 3 telge üheaegselt kuute . Samuti näeb ja koormuste tuvastamiseks kasutati kaalu

EVOCAR 2000 kasutusjuhendi p1.2 ette kolme teljelise veoki kaalumise võimaluse 6 kaaluga.

K on ohtuväline menetleja kinnitanud, et teljekoormuste mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt. ekuulamisel ka ise tunnistanud, et tema veoki koorem Menetlusalune isik on 16.08.2018 ül

oli ebaühtlane Xxxx OÜ saadetud kirjast nähtub, et nende hinnangul võis (tl 3). esindaja M F tekkida telje ülekoormus seoses sellega, et tegemist oli ehitusprahiga, mis sisaldas savi, mis oli pehme ja võis ihkuda või voolata sõiduki ühe tõenditega peab n telje poolele (tl 7-8). Eeltoodud

kohus tõendatuks, et 16.08.2018 Paldiski mnt ja Järvekalda tee ristmikul L.

D

juhtis mootorsõidukit registreerimis märgiga xxxx xxxx, mille parema ratta poolne teine telg oli ülekoormatud (427 kg).

Lisaks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg le 3, mille kohaselt väärteona - on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Käesoleval juhul leiab kohus, et menetlusalune isik on LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepannud hooletusest, kuivõrd ta teadis, et koorem tema sõidukil oli ebaühtlane ning tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema, et selliselt võib tema sõiduki telje koormus ületada registriteljekoormust.

Seega e des asub kohus seisukohale, et eltoodud tõenditele tugine käeso va väärteomenetluse le raames on tuvastatud, et menetlusalune isik eiras LS § 80 lg 1 nõuet ning tema käitumises sisaldub LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteo koosseis.

LS § 238 sätestab vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt sõitjate või veoseveo nõuete - - rikkumise eest. LS § 80 lõige 2 ütleb, et kui mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud määra võib sõidukit liikluses kasutada LS §-s 341 kehtestatud korras.

LS § 341

lg 1 ja 2 sätestab, või suurveose liiklemine teel ning avalikult et erivedu on raske-

kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. Sama paragrahvi teised lõiked sisutavad samuti eriloa tingimusi, eriloa saamise korda ja selle tasu.

Kuivõrd eelnevalt analüüsitud tõenditega on tuvastatud L. juhitud sõiduki D

parema II telje

427 kg. selt on antud koormus ületas registriteljekoormust LS § 80 lg 2 koha

olukorras nõutav eriluba. Kogutud tõendite kohaselt sellist eriluba menetlusalusele isikule väljastatud ei olnud. Seega on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et L.D juhtis sõidukit ilma eriloata, kuigi see ole antud olukorra nähtud, mistõttu LS § 80 lg 2 nõuet s ette eiras ning tema käitumises sisaldub LS § 238 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteo koosseis ning tegu on toime pandud hooletusest, kuivõrd kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks ta pidanud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette nägema. AutoVS § 56 sätestab vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga.

AutoVS § 5 lõige 1 asuline veosevedu auto või

kohaselt on t

autorongiga, mille suurim lubatud

täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

L. juhtis D 16.08.2018 Paldiski mnt ja Järvekalda tee ristmikul mootorsõidukit xxxx xxxx

ning teostas ehitusprahi vedu Harkusse (tl registreerimis märgiga Xxxx OÜ töötajana

1, 2,5 on kliendile Xxxx AS esitanud sh. kalluri xxxx xxxx(47tundi) rendiarve ).

Xxxx OÜ

ajavahemiku 01.-16.08.2018 kohta (tl 22). Masina rendilepingust koos juhiga nähtub, et 16.08 kell 07:30 kallur Volvo koos juhiga renditi Xxxx -ile AS Xxxx OÜ poolt Järve

- Harku marsruudil

veo teostamiseks (tl 11). Lisaks kinnitavad menetlusaluse isiku enda ütlused ja tema tööandja kiri

koos lisadega, et 16.08.2018 -l vastav tegevusluba puudus Xxxx OÜ . Tööandja põhjenduste kohaselt ei antud neile tegevusluba, kuivõrd selleks tuli koolitus läbida ja nende äriühingu käive oli liiga väike (tl 3, 7 Xxxx OÜ le 17.08.2018 väljastatud -9, 13-14, 16-17). ERAA poolt on - tegevusluba tasuliseks rahvusvaheliseks veoseveoks kehtivusega 17.08.2018-16.08.2028 (tl 18). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et teenust osutas L. D

ettevõtte kujutab endast äritegevust Xxxx veod nimel Xxxx AS-ile ning selline kauba vedu . Menetlusaluse isiku käitumine ei mahu EÜ määruse nr 1072/2009 artikkel 1 lõikes 5 punktis d toodud erandite alla. Seega L.D eiras AutoVS § 5 lg 1 nõuet ning tema käitumises sisaldub . Kohtu hinnangul on L.D AutoVS § 56 järgi kvalifitseeritav väärteo koosseis subjektiivse koosseisuna kergemeelsus käitumises tuvastatud , sest sõiduki juhtimisele asudes ta teadis, et ettevõttel puudub vastav tegevusluba, kuid lootis, et tema tööandja ja teise ettevõtte vahel sõlmitud rendilepingust tulenevalt puudub kohustus seda omada.

Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest jõuda järeldusele, et käitumises on tuvastatud temale heidetud väärtegude L. ette D

tunnused ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 2 lg 1 lg 1, LS § 238 ja AutoVS § 56

järgi väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud . Seega puuduvad

VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on ase teod t leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärtegude koosseisutunnused, on

3 p 4). Vaidlustatud otsusest need väärteod õigesti kvalifitseeritud (§ 13 nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega xxxx A H

asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 3

1 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Kohus ei pea menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel põhjendatuks

. Arvestades seda, et

menetlusalusele isikule , heitetakse ette ühte tegu, mis vastab kolmele väärteo kvalifikatsioonile siis on oluline rõhutada vajadust kehtestatud normidest kinni pidada. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjao lusid kohus ei tuvastanud.

Karistus: LS § 2612

lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva.

LS § 238 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

AutoVS § 56 näeb põhika iühikut või aresti kuni 30 päeva.

ristusena ette rahatrahvi kuni 200 trahv

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 2612 lg 1, LS § 238 ja AutoVS

§ 56 ettenähtud väärtegude imepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 to trahviühiku

ulatuses, s.o 400 eurot. Seega on gude toimepanemise eest menetlusalust isikut ettenähtud väärte

karistat

okoosseisule ning ud kohtuvälise menetleja poolt ühe teo eest, mis vastas kolmele väärte seda sanktsiooni keskmises määras. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

Hinnates L. st talle D süü suuru LS §

lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo

toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süü seisneb hooletuses, et ta küll teadis, et koorem oli ebaühtlane aga ei arvanud, et epärast sell

tema ju jekoormus

hitud sõiduki üks tel võiks olla ülekoormatud, kuigi hoolsama suhtumise korral oleks pidanud seda arvestama. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et LS §

lg 1 ud sätestat väärteo puhul on menetlusaluse isiku süü hinnatav väiksena.

Samuti LS § 238 järgi inkrimineeritud väärteos peab kohus arvestades toimepanemise asjaolusid isiku süüd väikseks. Nimelt nähtub mõõtmistulemustest, et sõiduki kogumassi lõplik mõõtetulemus

000 kg), mistõttu sõiduki kogumass vastas lubatule. oli 23 855 kg (lubatud 26

Ülekoormus tuvasta üksnes , ülejäänud viie ratta juures saadud tulemused ti parempoolse II teljel

vastasid lubatule. Nimeta menetlusaluse isiku tud andmetest võib järeldada, et juhitud sõidukile ei

oleks koorem oleks olnud Hooletu olnud vaja väljastada eriluba, kui ühtlasemalt paigutatud.

suhtumise tõttu tekkis aga ülekoormus ning sellisel juhul oli nõutav eriluba, mida L.D

Seega on ka juhitud sõidukile väljastatud ei olnud. LS § 238 lg 1 sätestatud väärteo

puhul on menetlusal

use isiku süü hinnatav väiksena.

Ka

AutoVS § 56 järgi inkrimineeritud väärteos peab kohus arvestades toimepanemise asjaolusid isiku süüd väikseks. Xxxx OÜ päev pärast väärteo toimepanemist Lisaks on positiivne, et -le on ERAA poolt väljastatud puudunud tegevusluba.

Kuivõrd menetlusalune isik on pannud toime ühe teo, mis vastab kolmele väärteokoosseisule, tuleb määrata KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ett e raskeima karistuse.

S

eega on menetleja rajanud karistuse õigeid sätteid kohaldades.

Kohtuväline menetleja on otsuses põhjendatult märkinud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem karistatud. Seega arvestades menetlusaluse isiku väikest süüd, kehtiva karistuse puudumist, asub kohus seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas märgib kohus, et kuivõrd menetlusaluseisiku käitumises on tuvastatud kolmele väärteokosseisule vastavad tunnused, siis kohus ei pea põhjendatuks määrata karistust sanktsiooni alammääras.

Kohus asub seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele. Samas eeltoodust tulenevalt peab k

ohus põhjendatuks vähendada kaebajale mõistetud karistust ning selles osas tuleb kaebus rahuldada.

Kokkuvõtvalt kohus rahuldab menetlusaluse isiku taotluse karistuse kergendamiseks, teeb uue otsuse ning karistab L.

D LS § 261

lg 1 lg 1, LS § 238 ja AutoVS § 56 järgi

kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades

, rahatrahviga

75 (

seitmekümne viie) trahviühiku ulatuses.

KarS § 66 lg 1 järgi määrab kohus, et isikule määratud ra KarS § 66 lg 3 hatrahv tasutakse ositi. järgi ei või ositi tasutava karistuse tähtaeg ületada ühte aastat. L. on avaldanud, D et rahatrahvi tasumine käib talle üle jõu, mistõttu peab kohus põhjendatuks määrata selle tasumise

6 kuu . le

Kohtunik Julia Vernikova (allkirjastatud digitaalselt)