2-17-18372/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-17-18372

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-17-18372

Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav Kohtuasi XX’i hagi YY vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.06.2018.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

7 645,41 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX’i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): YY (XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past

Kohtuistungi toimumise aeg 14.11.2018.a Istungil osalenud isikud XX’i tehinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe, kostja YY ja tema tehinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past. Resolutsioon:

1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale 6390 eurot hiljemalt 01.12.2019.a.

1.2. Punktis 1 sätestatud kohustuse kohase täitmisega loevad pooled kõik käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuded lõppenuks.

1.3. Hageja kohustub ilmuma notari juurde kostja kinnisasja koormava hüpoteegi kustutamise jaoks vajalike tahteavalduste andmiseks kostja nõudmisel, eeldusel, et hüpoteegi kustutamise vastu makstakse hagejale käesoleva kompromissi punktis 1 nimetatud rahasumma.

1.4. Menetluskulud jäävad poolte kanda.

Tsiviilasi nr 2-17-18372

2(3)

1.5. Pooled lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani.

2. Tühistada Harju Maakohtu 05.06.2018.a otsus.

3. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.

4. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5. Tagastada apellandile pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 237,50 eurot ADVOKAADIBÜROO LEGALIA OÜ pangaarvele nr EE311010002028275009.

6. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 2 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 07.12.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus välja mõista YY’lt XX’i kasuks põhivõlgnevuse summas 6391,17 eurot; intressi summas 63,88 eurot; ja põhinõudelt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 362,70 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 0,025% päevas tasumata summalt. Lisaks palus hageja jätta hageja kantud ja muud menetluskulud kostja kanda, määrates kindlaks hageja menetluskulude suuruse kokku summas 1021 eurot ja mõistes välja nendelt viivise protsendina menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.04.2007.a laenulepingu (t I kd lk 7), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 100 000 EEK’ i ehk 6391,17 eurot tähtajaga kuni 24.04.2017.a ja intressiga 0,1% aastas. Laenulepingu punkti 3.4. kohaselt lepiti tasumisega viivitamise puhuks kokku viivis summas 0,025 päevas. Kostja ei ole käesoleva ajani oma rahalist kohustust hageja ees täitnud.

Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitis, et maksekorralduse (t I kd lk 6) kohaselt on makse saaja isik nimega T ning et kostja ei ole kunagi laenulepingus kokkulepitud rahasummat hagejalt saanud. 26.04.2007.a sõlmis kostja ostumüügilepingu TT nimelise isikuga ja omandas kostja nimele kinnistu Jõhvis. Kostja ei eita, et nimetatud kinnistu ostu finantseeris hageja. See, et kinnistu omanikuna kanti kinnistusraamatusse kostja, oli poolte kokkuleppel ja hageja soov, kuna kinnistu soetati hageja ja kostja ühise poja jaoks. Kostja ei eita, et on hageja poolt esitatud laenulepingule alla kirjutanud, kuid peab oluliseks rõhutada, et 26.04.2007.a elasid kostja ja hageja koos ja kasvatasid ühist last. Laenulepingu allkirjastamine toimus vahetult enne kinnistu ostu-müügi tehingut hageja initsiatiivil ja tuli kostjale ootamatult. Kuna aga kostja usaldas hagejat, siis ei osanud kostja sellest ka midagi halba aimata. Kostja on algusest peale teadnud, et 26.04.2007.a soetatud kinnistu on kostja ja hageja ühise lapse jaoks ja kinnistu kostja nimele kirjutamine oli hageja tahe, kaitsmaks soetatud vara hageja teiste laste eest. Kahetusväärselt on kostja ja hageja kooselu tänaseks lõppenud, mis võib olla ka põhjus, miks hageja kostjalt nüüd 26.04.2007.a kinnistu soetamiseks tehtud ülekannet tagasi nõuab. Kuna kostja ei ole saanud hagejalt laenu, ei ole kostjal ka võimalik seda laenu tagasi maksta.

Tsiviilasi nr 2-17-18372

3(3) Esimese astme kohtu otsus 3. Maakohus tegi 05.06.2018.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses XX’i kanda ja mõistis XX’ilt välja menetluskulud summas 825 eurot YY kasuks.

Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 05.07.2018.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 05.06.2018.a otsuse täies ulatuses. Hageja palub teha uue otsuse, hagi rahuldatakse.

Vastustaja seisukoht 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Menetluse käik 6. 14.11.2018.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Hageja palub tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused 7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).

8. Hageja taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 475 eurot. Sellest pool, s.o 237,5 eurot tuleb hagejale tagastada.

9. Kuna pooled lühendasid kokkuleppeliselt kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega, saab käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse

2 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

Kaija Kaijanen Kaupo Paal Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)