1-18-3953/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2018 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number

1-18-3953 (179227000 )

Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretä , tõlk r

Ingrid Koddo

, Marina Davõdovitš

Kriminaalasi

F.K

274 lg 1 süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonna Anu Toluk prokurör

Süüdistatav

F.K , isikukood XXX, viibib Viru

Vanglas, Venemaa kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub, kriminaalkorras karistatud:

- 13.05.2011 Tartu Ringkonnakohtu otsusega KarS § 113 järgi karistati 12 aasta vangistusega; KarS § 118 p 1 järgi 6 aastat vangistust; KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 12 aastat vangistust alates 12.01.2010. Tõkend – pole kohaldatud

Kaitsja

Istungi toimumise aeg Advokaat Robert Sprengk

30.10.2018

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus

O t s u s t a s:

F.K süüdi tunnistada KarS § järgi.

274 lg 1

Mõista karistuseks 30 päeva

vangistust.

Vastavalt KrMS § le 238 lg 2 vähendada - F.K i ´ le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk

vangistust.

10 päeva võrra. Kandmisele kuuluv karistus 20 päeva

KarS § 6 suurendada mõistetud karistust

5 lg 2 alusel Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2011

otsusega mõistetud ning kandmata osa, so. päeva ning mõista

3 aastat 1 kuu 3 liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 23 vangistust. päeva

Võtta vahi alla käesolevas asjas kohtu F.K otsuse kuulutamisel ning arvata karistusaja algust alates .10.2018.

Asitõendid:

- CD plaat, asub kriminaaltoimiku juures - jätta kohtuasja juurde.

Rahuldada vandeadvokaadi abi Robert Sprengk F.K taotlus ja määrata tema poolt ile igusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 156 ´ osutatud õ

EUR (130 EUR + 20% s.o. 26 EUR)

Välja mõista ´lt F.K riigituludesse menetluskulud:

375 eurot sundraha.

KrMS § 18

3 alusel jätta ülejäänud sundraha summas eurot välja mõi

0 lg stmata ning

78 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses ning 324 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses jätta riigi kanda.

Menetluskulud summas 375 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700057472 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 31. oktoobrist 2018.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja kantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.

I Süüdistus

F.K selles, et tema 08.08.2017 ajavahemikul 18.50-18.53 süüdistatakse Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla K hoone K3 osakonna päevaruumis kasutas füüsilist vägivalda teenistuskohustusi täitnud neljanda üksuse vanemvalvur T-M A suhtes, mis seisnes selles, et lõi parema küünarnukiga vastu kannatanu parema käe käelaba ja küünarnuki vahelist piirkonda põhjustades oma teoga T.M valu ning tekitas käele A punetuse.

Seega pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.

II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas

Süüdistatav on süüdistusest aru saanud, ennast süüdi F.K seletas, et ta ei tunnista. F.K ei taotlenud enda ülekuulamist, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid:

Köide I

Kannatanu T-M A lk 2-4), mille kohaselt 08.08.2017 kella 18.50 paiku andis ta ütlused (

korralduse F.K-le minna oma kambrisse, millele too ei allunud, ärritus ja hakkas teda sõimama. Peale mida hakkas F.K liikuma kambri suunas ja teda ähvardama tapmisega. Kannatanu ei pidanud ähvarduste täidviimist reaalseks. Seejärel lõi kinnipeetav teda parema küünarnukiga tema parema küünanuki ja käelaba vahelikkse piirkonda. Kannatanu tundis löögi tagajärjel valu. Töögi piirkonda tekkis punetus. Kell

19.30 fikseeriti kannatanul löögist saadud vigastused.

Viru Vangla vanemvalvuri ametijuhend ja fototabel (lk 5-9), millest nähtuvad vanemvalvuri teenistusülesanded ning fotodelt on näha kannatanu vigastused.

Meditsiiniosakonna õiend (lk 10-11), mille kohaselt 08.08.2017 kell 19.30 fikseeriti vanemvalvur T-M. A paremal käsivarrel roosakas piirideta ala, mis oli katsumisel valulik. A

sõnade kohaselt lõi teda F.K küünarnukiga.

Tunnistaja H-H H - ütlused (lk 14 15), mille kohaselt oli ta 08.08.2017 tööl Viru Vanglas ning kella 18- as T-M A ja kinnipeetavat

19 ajal nägi läbi trelluste päevaruumis rääkim

F.K . F.K niheles närviliselt ratastoolis ja karjus ebatsensuurselt. F.K lõi parema küünanukiga käe pihta. Seejärel läks F.K enda kambrisse. A A käsi vaadati ka meditsiinitöötaja poolt üle.

Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 16-17), kus vaadeldakse Viru Vangla K hoone K3 osakonna päevaruumis ja kambrite vahelises koridoris paiknevate kaamerate K3SKOR1 ja

K3SKOR2 08.08.2017 selvestisis ajavahemikul 18.50- A

18.53. salvestiseset nähtub, et

tuleb päevaruumi F.K juurde, nad räägivad ja žestikuleerivad.karasjov hakkab liikuma ratastoolis kambrite vahelise kordidori suunas, jääb enne koridori seisma, keerab ümber ja liikub päevaruumi keskele. Vanemvalvur liigub temaga kaasa. Nad vestlevad ja

F.K hakkab tagasi koridori suunas liikuma, A järgneb talle. F.K jääb enne koridori seisma, keerab ennast ratastoolis olles ümber vasaku õla ning vaatab valvuri suunas. Ratastool liigub umbes pool meetrit edasi, jäädes kaamerapildis telefoniboksi nurgaga kohakuti, sellest tulenevalt ei ole tema järgnev tegevus näha. A liigub F.K-st eemale ja jääb päevaruumi keskele seisma. F.K siseneb kambrisse.

Tunnistaja A L - seisis ta trelluste juures, ütlused (lk 18 19), mille kohaselt 08.08.2017 õhtul kui vanemvalvur A vestles ratastoolis oleva kinnipeetavaga, kelle nime ta ei tea. Nende vahel oli sõnavahetus. Ratastoolis isik keeras enda ülakeha ratastoolis vanemvalvuri suunas.ta ei näinud kinnipeetava poolset löögiliigutust, mis oleks ametnikku tabanud. Tal olid küll küünarnukid kõverdatud, kuid ta ei näinud, et see oleks valvuri pihta läinud.

Kahlustatava - F.K ütlused (lk 20 22), mille kohaselt ta ennast süüdi ei tunnista. Ta soovis helistada tütrele, ku tuli tema juurde ja ütles, et ta läheks id A

kambrisse. Valvur rääkis temaga väga ebaviisakalt ja pidevalt kiusab teda. Ta hakkas liikuma oma kambri suunas, jäi seeisma, et valvuriga rääkida. Keeras ennast selleks ratastoolis valvuri suunas., kuid ta ei löönud teda küünarnukiga. Isegi kogemata ei riivanud ta teda. Seda jutuajamist nägi pealt ka S.

Tunnistaja A S -25), mille kohaselt ütlused (lk 23 viibis ta Viru vangla K3 päevaruumis 08.08.2017 õhtusel ajal, kui toimus vestlus vanemvalvur A ja kinnipeetava F.K vahel. F.K tahtis helistada tütrele, ajas ta kambrisse. Mingit füüsilist kontakti nende vahel A ei olnud. Valvur oli F.K-st kolme sammu kaugusel ja lööki ei saanud toimuda.

Tõend F.K lude kohta (lk 26-27), mille kohaselt puudus tal sissetulek tu 2016. aastal.

Karistusregistri väljavõte (lk 28-30), mille kohaselt on F.K 1 kehtiv kriminaalkaristus ning 2 kehtivat väärteokaristust.

Väljavõte kinnipeetava distsiplinaarkaristustest (lk 31-32), mille kohaselt oli F.K

1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Viru Maakohtu 06.01.2011 kohtuotsus ja Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2011 kohtuotsus F.K suhtes (lk 33-44).

Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus (lk 48-49) summas 78 eurot.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et F.K süü talle esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtu hinnangul on kannatanu T-M A

ütlused usaldusväärsed, sest tegemist on valvuriga, kellel puuduvad isiklikud suhted või mingi vaenulik suhtumine kinnipeetavate suhtes.

Tegemist on isikuga, kes teeb oma tööd ja täidab oma töökohustusi. Enne F.K kuriteo toimepanemist, andis T-M A kinnipeetavale seadusliku korralduse, mis on ka tema töökohustuseks, kuid valvuri korraldusega ei olnud kinnipeetav nõus ning viimane väljendas pahameelt.

Kannatanu T-M A nitavad ka tunnistaja H-H H ütlusi kin ütlused, mis on kooskõlas

kannatanu ütlustega, samuti fototabelid, meditsiiniosakonna õiend ja asitõendi vaatlusprotokoll.

Kannatanu T-M A ja tunnistaja H-H H -4, 14- atud, et F.K ütlustega (lk 2 15) on tõend

lõi kannatanu t 08.08.2017 kella 19 paiku tekkinud sõnavahetuse käigus A

küünarnukiga parema käe pihta. Fototabelist (lk 8 9) on näha punetus paremal käel, - A

mida kinnitab ka meditsiiniosakonna õiend (lk 10). onna õiendist näha, et Meditsiiniosak kannatanu kohe peale juhtumit pöördus meditsiini töötaja poole, mis ka kaudselt kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust. Asitõendite vaatlusprotokolli (lk 16-17) kohaselt on videosalvestistelt näha suhtlus A ja F.K vahel, kuid hetk, mil kannatanu ja tunnistaja

H ütluste kohaselt toimus löök, pole salvestuselt nähtav, kuna ratastool jäi telefoniboksi nurgaga kohakuti. Samas on näha, et liigub F.K-st eemale ja jääb päevaruumi A

keskele seisma. Kohus leiab, et see eemaldumine oligi seotud F.K poolt A löömisega, kuna eelnevalt on näha, et järgnes kogu aeg F.K-le. A Samuti kannatanu

edasine tegevus

ta teavitas kinnipeetavatele, et osakond suletakse ja –

kõigil tuleb minna oma kambritesse, viitavad sellele, et selle korralduse andmiseks pidi olema põhjus, mis kohtu hinnangul oligi F.K poolt toimepandud kuritegu.

F.K ütluste (lk 20 21) kohaselt oli tal küll sõnavahetus vanemvalvur - Aga, kuid eitab tema löömist. ütlusi andsid tunnistajad Analoogilisi A.L ja A. S.

Kohtu hinnangul tunnistajate A.L ja A. S

-19, 23-25, 20-21) ja süüdistatava ütlused (tl 18 ei (kannatanu ole usaldusväärsed, sest ütlused on ümber lükatud teiste kogutud tõenditega

T-M A, tunnistaja H-H H ütlused, fototabelid, meditsiiniosakonna õiend ja asitõendi vaatlusprotokoll). Tunnistajate A.L ja A. S puhul on tegemist F.K kaaskinnipeetavatega, ning ütluste hindamsel tuleb arvesse võtta F.K nn

„kriminaalset tausta“ ja kinnipeetavate „mõisteid“, seetõttu oleks väga imelik, et kaaskinnipeetavad annaksid ütlusi, mis oleksid vastuolus F.K ütlustega.

Seega leiab kohus, et kannatanu T-M A, tunnistaja H-H H ütlused, fototabelid, meditsiiniosakonna õiend ja asitõendi vaatlusprotokoll kaaluvad üle süüdistatava ja tunnistajate A.L ja A. Si ütlusi, ning kohus tugineb nimetatud tõenditele kohtuotsuse tegemisel.

Samuti kohus leiab, et kaitsja väited, et asitõendi vaastusprotokollist tuleneb, et süüdistatav ei saanud lüüa kannatanut parema küünarnukiga vastu kannatanu parema käe käelaba, on oletuslikud, sest asitõendi vaatlusprotokollist ei ole näha lööki, kuna ratastool jäi telefoniboksi nurgaga kohakuti.

Kohus loeb kannatanu T-M A, tunnistaja H-H H ütluseid, fototabeleid, meditsiiniosakonna õiendd ja asitõendi vaatlusprotokolli usaldusväärseteks tõenditeks, tõendid langevad kokku omavahel ja täiendavad teineteist, andes kohtule kuriteo toimepanemise tervikpildi.

Kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et F.K 08.08.2017 ajavahemikul

18.50-18.53 Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla K hoone K3 osakonna päevaruumis kasutas füüsilist vägivalda teenistuskohustusi täitnud neljanda üksuse vanemvalvur T-M A suhtes, mis seisnes selles, et lõi parema küünarnukiga vastu kannatanu parema käe käelaba ja küünarnuki vahelist piirkonda põhjustades oma teoga T le valu ning tekitas käele - A M punetuse.

KarS § näeb ette vastustuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses

274 lg 1 t karistatakse kuni viieaastase vangistusega. ema ametikohustuste täitmisega ning

KarS § 274 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine seoses

tema ametikohustuste täitmisega. V . õimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on npädev teostama avalikku võimu Vägivallaga on tegemist, kui toimub teise inimese löök või peskmine järsk ühekordne või - korduv mehaaniline mõjutamine.

Kohus tuvastas, et F.K T-M. A

lõi t küürarnukiga kastu kätt ning löök oli seotud T-M. A , kannatanu T- A . poolt ametikohustuste täitmisega M tungi valu lööki pärast A tuleneb tema ametijuhendist. võimuesindus Kohtu hinnangul on objektiivse F.K st küljest täidetud poolt KarS § 274 lg 1 koosseis.

Subjektiivsest küljest eelda vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui b isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. F.K pani kuriteod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. F.K teadis, et tegemist on vanemvalvuriga kannatanut , ning tahtlikult lõi küünarnukiga vastu kätt, millega põhjustas kannatanule valu. Kohtu hinnangul kasutas F.K võimuesindaja suhtes

vägivalda otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Kohtul o F.K n alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises.

III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kirjeldatud F.K on talle inkrimineeritud tõendid lubavad üheselt järeldada, et süüteo toimepanemises süüdistuses tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu.

Karistus F.K suhtes.

KarS § 274 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.

F.K pani toime kuriteo vastu. Tegemist on tahtliku ja teadliku võimuesindaja teoga ne oli sihikindel ja kavatsetud. ja süüdistatava käitumi F.K süü ei ole

suur ning tema teol puuduvad tõsised tagajärjed. Süü distatava karistusandmetest saab järeldada, et vägivalla kuriteo toimepanemise osas on süüdistataval varasem kogemus olemas. Süüdistatava suhtes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud.

F.K poolt toimepandud kuriteo vangistus, eest on karistusena ette nähtud

seega puudub vajadus kaaluda rahalise karistuse mõistmise võimalust. Kuna F.K kannab käesoleval ajal reaalset vangistust (12 aastat) Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2011 otsuse alusel, siis tuleb ka antud kuriteo eest mõista reaalne vangistus.

Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt

ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema

teguviisi üle.

Kohus valib karistusaja kestuse tuginedes ülalkirjeldatud asjaoludele. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada mõistatavat põhikaristust 1/3 võrra ja mõista F.K-le liitkatistust KarS § 65 lg 2 alusel.

Kohtuotsuse resolutiivosa vormistamisel on ud karistuse arvestamisel kohus ärakant teinud vea.

KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel parandada kohtuotsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.

F.K kannab 12 aastast vangistust alates 12.01.2010 ning 29.10.2018 seisuga oli tal ära akantud 8 aastat 9 kuud 17 päeva vangistust ning kandmata 3 aastat 1 kuu 3 päeva vangistust. Viru Maakohtu 30.10.2018 otsuse kohaselt oli temal ärakandmata osa 3 aastat 2 kuud 13 päeva. Kuna viga, mis kergendab süüdimõistetu olukorda on tuvastatud kohtuotsuse täisteksti koostamisel, siis peab kohus mõistlikuks teha vastav parandus kohtuotsusega, mitte eraldi määrusega. Seega t

3 aastat uleb suurendada mõistetud 20 päeva vangistust ärakandmata karistuse osa –

1 kuu 3 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 23 päeva alates 30.10.2018.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

IV Kohtu seisukoht asitõendite, konfiskeerimisele kuuluva vara ja menetluskulude osas

Asitõendi tuleb jätta ks on tunnistatud CD plaat valvekaamera salvestisega, ning see kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Vast -le 175 lg 1 p 4,9 on avalt KrMS § antud kriminaalasjas tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 750 eurot, kaitsja Robert Sprengk poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 78 eurot, kaitsja Robert Sprengk poolt kohtumenetluses osalemise eest 324 eurot.

Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit (ta on kinnipeetav ning pensioniealine) ja resotsialiseerumisväljavaateid, F.K-lt välja mõista pool suhdrahast so. tuleb

375 eurot, ülejäänud sundraha jätta välja mõistamata ning kaitsjatasu 78 eurot ja 324 eurot jätta riigi kanda. määrab ´ile menetluskulude Kohus F.K tasumine ositi 1 aasta jooksul.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 312, 313, 315.

Kohtunik Larissa Prokopenko