3-18-1513/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 3-18-1513 Määruse kuupäev

19. november 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.B. kaebus Viru Vangla 21.05.2018.a kirja nr 6-14/15827-

2 ja 19.07.2018.a vaideotsuse nr 6-12/346-5 tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks vastata kaebaja avaldusele sisuliselt Menetlusosalised Kaebaja A.B. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus.

2. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

4. Määrus toimetatakse kätte pooltele. Kaebajale toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene keelde.

Asjaolud

1. A.B. esitas 20.04.2018 Viru Vanglale venekeelse avalduse nr 6-14/15827-1 (tl 10). Avalduse tõlget ei ole kohtule esitatud. Kohtule on arusaadav, et kaebaja taotles avalduses tema paigutamist üksikkambrisse vangistusseaduse § 69 alusel kuni tema vabanemiseni. Vastasel korral ei vastuta ta teiste kinnipeetavate elu ja tervise eest.

2. Viru Vangla tagastas punktis 1 nimetatud avalduse 21.05.2018.a kirjaga nr 6-14/15827-2 (tl 11, edaspidi vaidlustatud kiri). Vangla leidis, et kaebaja pöördumine ei ole oluline tema õiguste ja vabaduse kaitse seisukohalt ja seetõttu ei saa kaebajale erandina lubada avalduse esitamist võõrkeeles. Vangla tagastas avalduse riigikeelde tõlkimiseks.

3. A.B. esitas 18.06.2018 vaidlustatud kirja peale vaide nr 6-12/346-1 (tl 12, tõlge tl 13). Kaebaja palus tema avaldusele sisuliselt vastata.

4. Viru Vangla jättis 19.07.2018.a vaideotsusega nr 6-12/346-5 (tl 14) vaide rahuldamata. Vangla leidis, et ta tagastas avalduse õiguspäraselt. Pöördumiste koostamisel saab kinnipeetavale abi osutada inspektor-kontaktisik. Kaebaja ei ole inspektor-kontaktisikult abi palunud. Vangla vaatab võõrkeelseid avaldusi läbi nende sisust tulenevalt ning vaided, kahjunõuded ja kuriteoteated edastab vangla vajadusel tõlkesse. Kaebaja avaldus ei olnud otseselt seotud tema õiguste kaitsega.

5. A.B. esitas 26.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada vaidlustatud kirja ja vaideotsuse ning kohustada Viru Vanglat vastama kaebaja avaldusele sisuliselt. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest.

Kaebaja esitas vanglale taotluse ja hoiatuse selle kohta, et ta kavatseb panna toime kuriteo ning palus selle vältimiseks võtta tarvitusele kiired meetmed ehk isoleerida kaebaja teistest kinnipeetavatest. Selle asemel, et võtta tarvitusele meetmed kuriteo ennetamiseks, tagastas vangla kaebaja avalduse, kuna see oli kirjutatud vene keeles. Kaebaja ei valda eesti keelt. Seevastu paljud vangla töötajad valdavad vene keelt. Kaebajal on õigus pöörduda vangla poole oma emakeeles. Vangla on alandanud kaebaja väärikust ja teda diskrimineerinud.

6. Kaebaja vabanes vanglast 14.11.2018.

Kohtu seisukoht

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtupraktikas kohaldatakse eeltoodud alust ka juhul, kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja kaebuse nõue muutub ainetuks õiguskaitse vajaduse äralangemise tõttu (Riigikohtu lahendid 3-3-1-44-14 p 12, 3-15-

873 p 34). HKMS § 152 lg 3 kohaselt saab menetluse eeltoodud alusel lõpetada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

8. Kaebaja soovis saavutada kaebusega seda, et vangla loobuks kaebaja avalduse eesti keelde tõlkimise nõudest ja vaataks sisuliselt läbi kaebaja venekeelse avalduse, milles kaebaja taotles tema paigutamist eraldatud lukustatud kambrisse.

Kuna kaebaja on vabanenud, siis ei ole tema avalduse sisuline läbivaatamine enam võimalik. Vangla ei saa teha kaebaja paigutamise suhtes mingeid otsustusi. Sel juhul ei mõjuta kaebaja õigusi enam ka avalduse läbi vaatamata jätmine või asjaolu, et kohtueelses menetluses kaebaja vaiet ei rahuldatud. Kaebaja õiguskaitsevajadus tühistamisja kohustamisnõuete esitamisel on pärast kaebuse esitamist ära langenud.

9. Kohus ei tee kaebajale ettepanekut minna üle vaidlustatud kirja õigusvastasuse tuvastamise nõudele, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebaja ei ole enam kinnipeetav, siis ei saa tal olla Viru Vangla tegevuse õiguspärasuse hindamiseks preventiivset huvi. HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

Kokkuvõttes lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

10. HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel ei saa pärast menetluse lõpetamist sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada. See tähendab, et uuesti ei saa esitada vaidlustatud kirja või vaideotsuse tühistamise või kaebaja 20.04.2018.a avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudeid. Kahju hüvitamise nõude esitamist menetluse lõpetamine ei takista.

11. Kui kaebaja leiab, et vangla tekitas vaidlustatud kirjaga talle kahju, siis on kaebajal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida vangistusseaduse § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest.

12. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kuna menetlus lõpeb, siis puudub vajadus seda taotlust lahendada. Kohtu hinnangul ei saa pooltel olla praeguses asjas menetluskulusid, mille hüvitamist nad saaksid taotleda. Seega puudub vajadus jaotada menetluskulusid. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks Kohtunik