1-18-8680/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 408¹ lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatava elukohta. Kriminaalasi nr 1-18-8680 kokkuleppemenetluse s

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2018.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8680 (18278000984) Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Kriminaalasi Z.T süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Jüri Vissak Kaitsja

Heiki Kuningas

– riigi õigusabi osutamise korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p

1 alusel kaitsjata

kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu

Süüdistatav

Z.T elukoht

XXX isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik emakeel eesti keel, kesk-eri haridus töökoht AS Stora Enso Packaging kriminaalkorras

karistamata, tõkendita RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada Z.T KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 3 kuud vangistust Z.T suhtes täielikult täitmisele, kui Z.T ei pane 1 aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab - kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas – ; XXX

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

2. KarS § 75 lg 2 punktis 21 ei oma ja ei tarvita narkootilisi ning sätestatud kohustust – psühhotroopseid aineid;

3. KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustust – osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab 1 – -aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest

19.11.2018.a.

KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuots

use jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Z.T-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3-ks kuuks. (kolmeks)

3-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutami

sest 15 päeva möödudes.

Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult Z.T (tel ). XXX Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis.

Kohtuotsuse jõustumisest 5 e tööpäeva vältel tuleb Z.T - enda juhiluba liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Maanteeametile.

Jõustunud otsus edastada Maanteeametile liiklusregistris juhtimisõiguse äravõtmise kajastamiseks.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.T-lt riigituludesse menetluskuluna kokku 903€, milline summa koosneb järgmistest kuludest:

• 123€ narkojoobe tuvastamise kulu (lk 4-

5; KrMS § 175 lg 1 p 3),

• 30€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 2324; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 750€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks varasemalt kriminaalkorras karistamata Z.T-le tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada Z.T

menetluskulu 903€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda

12 kuu vältel iga kuu lõppkuupäevaks 75 eurot 25 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99918700057773

ühele järgmistest kontonumbritest:

• SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),

• SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),

• LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „ , 1-18-8680, menetluskulu 19.11.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:

-

kriminaalhooldusosakonnale

süüdimõistetu elukohajärgsele

kriminaalhoolduse teostamiseks,

- Maanteeametile j

uhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas,

- Riigi Tugiteenuste Keskusele riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) Z.T süüdistatakse selles, et tema 09.04.2018 kella 03:20 paiku juhtis Tartus Pikk tn 98 juures mootorsõidukit BMW 328I reg nr XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.

Eeltooduga rikkus Z.T kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Sellega pani Z.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Z.T-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Lähtudes KarS § st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Z.T - ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja

ajavahemike määratud järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Z.T on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Z.T on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud:

• riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 30 (kolmkümmend neli) eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu;

• ekspertiisitasu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tuvastamise eest uriinis ning hinnangu eest joobe kohta

– kokku 123 (ükssada kakskümmend kolm) eurot;

• kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulu – 903 (üheksasada kolm) eurot - ära tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades Z.T tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 75 (seitsekümmend viis) eurot ja 25 senti. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1:

süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/