1-18-8093/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

19. november 2018.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-18-8093 (18278001025)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Ragne Põldaru

Kriminaalasi J.N süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja KarS § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Maarja-Liisa Sari

Süüdistatav J.N , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: 8 klassi; elukoht:

XXX; töövõimetuspensionär; kriminaalkorras karistamata. ei ole kohaldatud. Tõkend –

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada J.N KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § järgi ning karistuseks mõista J.N

120 lg 1

2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista J.N-ile liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Kar

(viis) kuud vangistust J.N-i suhtes tingimisi S § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 5 kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ei pane 1 (ühe) aasta J.N pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

Määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja J.N kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

-

X;

elama kohtu määratud alalises elukohas – XX

2 (5)

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus J.N-ile mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata J.N-ile katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt sotsiaalprogrammis. määratud sõltlastele mõeldud

KarS § 75 lg 4 alusel on J.N kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja - - Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Menetluskulu:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta J.N-i sundrahast 270 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista J.N-ilt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 480 eurot;

 kaitsjatasu 120 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et on õigus tasumisele J.N kuuluv menetluskulu kokku 600 (kuussada) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700061303 ning selgituse “ “. J.N, otsus nr 1-18-8093, menetluskulu Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3 (5)

3. KrMS § 313 lg 1 p 101 M ja KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanut M. . (isikukood J.N-i vahistamise korral tema vahi alt vabastamisest, samuti XXX) J.N-i

ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.

4.

-

Asitõend – pakendis „Pakend HK1“ asuv CD R plaat hädaabikõnede salvestistega– jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus J.N-i süüdistatakse selles, et tema 01.06.2018. a hommikupoolsel kellaajal Tartumaal XXX

M. M. suhtes, mis seisnes teisel korrusel kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase selles, et J.N haaras kätega kinni kannatanu rinnaesisest ja tõukas kannatanu jõuga vastu sarikaposti, mille tõttu kannatanu oma pea vasaku küljega vastu sarikat ära lõi. Sellise tegevusega põhjustas J.N le füüsilist valu.

M. M.

Sellega pani J.N toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes.

J.N-i süüdistatakse samuti selles, et tema 10.02.2018. a pealelõunasel kellaajal Tartumaal talu XXX köögis haaras noa ja ähvardas oma kasutütart E. V. ja elukaaslast M. M. d tapmise või tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes E. V. le: „Kohe sa saad minu käest, kohe hakkab verd lendama,“ ja le, et lõikab kõigil kõrid läbi, mida kuuldes tundsid

M. M.

E. V. ja

M. M. reaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna J.N oli alkoholijoobes ning on varasemalt samade kannatanute suhtes agressiivselt, ähvardavalt ja vägivaldselt käitunud. Kui

M. M. J.N-i

M. M. endast eemale. käest noa ära võttis, siis lükkas J.N Sellega pani J.N toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Kokkulep sisu pe KarS § 121 lg 2 p s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus J.N-ile - karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 120 lg s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest - küsib prokurör kohtus J.N-ile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista

J.N-ile liitkaristuseks 5 kuud vangistust mõistetud üksikkaristustest raskema osalise suurendamise teel. KarS § 74 lg te 1, 3 alusel jätta karistuseks mõistetud vangistus tingimisi - kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui J.N ei pane 1 aasta pikkuse katseaja

4 (5)

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. J.N peab järgima talle kooskõlas KarS §

-ga 75 pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti saama territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, t - vahetamiseks; saama öö või õppimiskoha kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.N-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada J.N-i registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla;

- - Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada J.N-i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel (soovitatavalt on see sõltlastele mõeldud sotsiaalprogramm).

Kriminaalmenetluse kulud kokku 870,00 eurot, millest: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 120,00 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750,00 eurot. J.N töötab XXX, mis tähendab, et ta teeb seda, mida parasjagu vaja on. Tööd on paaril korral nädalas ning igakuiselt teenib ta selle eest 100 eurot kätte. Süüdistatav on 57 % töövõimetuspensionär ning saab selletõttu riigipoolset toetust 200 eurot kuus. Kokku on süüdistatava sissetulekud 300 eurot kuus. Süüdistatav elab oma elukaaslasele kuuluvas majas ning enda sõnul abistab toidu ostmisel. Süüdistataval enda sõnul sääste ei ole ning kriminaalmenetluse kulude täiemahuline tasumine käib talle ilmselgelt ülejõu ning halvendaks oluliselt tema ja tema perekonna hakkamasaamist. Suure tõenäosusega hakkaks kannatanu M.

M. süüdistatavat rahaliselt toetama, mis on asjaolusid arvesse võttes vastuvõetamatu.

Menetluskulude vähendamisel arvestab prokurör ka seda, et J.N on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Esinevad alused menetluskulude vähendamiseks. KrMS §

180 lg 1 alusel mõista J.N-ilt menetluskuluna välja 480,00 eurot sundraha ja 120,00 eurot kaitsjatasu, kokku on süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud 600,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 270,00 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada

J.N menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 15. kuupäevaks tuleb süüdistataval tasuda vähemalt 50,00 eurot.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel te kohus kindlaks, et kokkulepet gi sõlmides sai

süüdistatav sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas J.N aru kokkuleppe süüdistatav sõlmimine oli vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii J.N, et kokkuleppe tema

toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega.

5 (5)

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, ja prokuröri vahel on sõlmitud kokk tema kaitsja ulepe järgides KrMS §

245 sätteid. , et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad -de 239- Kohus leiab aluse J.N

süüdi tunnistada KarS § lg 2 p 2 ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista temale karis kokkuleppele. tus vastavalt sõlmitud Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 180 lg

1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - le

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt enetluskulusid määrates arvestab kohus m

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. J.N-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku

120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot).

J.N , kuid taotles menetluskulude on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma vähendamist ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja , käib süüdistatavale korraga, arvestades J.N-i sissetulekuid ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus J.N-i sundrahast 270 eurot riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et arvestades J.N-i

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 600 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik