Legislator Case Law & Legislation
4-18-5052/27 AI generated

4-18-5052/27 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 4-18-5052/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

november 2018. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5052 Kohtunik Istungisekretär Kohus teeb karistuse osas uue otsuse - karistada . LS § 227 lg 3 järgi Z E

Legislator headnote

AI generated

4-18-5052/27 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-18-5052

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2018. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5052 Kohtunik Istungisekretär

Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Väärteoasi

Z E . kaebus PPA prefektuuri Paide PJ Lääne

21.09.2018 otsusele väärteoasjas nr 2510,18,001989, mille kohaselt karistati

227 lg 3

Z.E LS § järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusosalised

Kaebuse esitaja , isikukood *, elukoht *, * Z.E

kodanik, oht *, emakeel * keel, e-post:*, karistamata töök

Kaitsja advokaat Indrek Sirk, Advokaadibüroo Sirk ja

Saareväli, asukoht Vabaduse pst Tallinn, e-post: indrek@sirk.ee

Kohtuväline menetleja PPA Prefektuur Paide PJ, Lääne

asukoht Tallinna tn 12 Paide, e-post: laane@politsei.ee, esindaja ts Ragne Tõn RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Z E . kaebus ja tühistada

PPA prefektuuri Paide PJ 21.09.2018 Lääne

otsus väärteoasjas nr 2 määratud – 510,18,001989 osaliselt - karistuse osas tühistada Z.E-le

use § 22 alusel määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmine Liiklussead

7 lg 3 kuuks.

2. Kohus teeb karistuse osas uue otsuse - karistada . LS § 227 lg 3 järgi Z E

rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot / Rahandusministeeriumi tasuda arvelduskontole nr

EE891010220034796011 is SEB Pank, ak nr EE932200221023778606 Swedbank Asis k nr AS või a

701700017001577198 Luminor Bank ASis, EE kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 4100081886. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 4-18-

5052,

rahatrahv, .E/ Z .

3. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui .E Z

tasub

rahatrahvi kohtuotsuse peale astasel korral saadab vastavalt edasikaebamise tähtaja jooksul. V

VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi -

koopia, millele on

tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

4. Edastada kohtuotsus ja PPA Prefektuurile. Z - .E le, kaitsjale Lääne

4-18-5052

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest ni kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, ng esitades Riigikohtule kirjalikult

mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtukantselei . s tutvumiseks kättesaadav

Kaevatav otsus

PPA prefektuuri Paide PJ 21.09.2018 sjas nr 2510 8,001989 karistati .E Z Lääne otsusega väärteoa ,1

järgmise – Järva maakonnas

rikkumise eest 24.08.2018.a kell 12.22 Paide linnas Tallinn-

Tartu- -Luhamaa mnt 63.km, asulavalisel teel s 36+-5 Võru juhtis mootorsõidukit õidukiirusega 1

km/h, lubatud suurim s

90 km/h, mida km/h. õidukiirus antud teelõigul ületas mitte vähem kui 41 Rikkus LS § 15 lg 1 p 1.

Väärteo kvalifikatsioon § LS 227 lg 3.

Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud .E LS § Z

227 lg 3

alusel

3 kuuks. juhtimisõiguse äravõtmisega

Kaebus. Z.E kaitsja advokaat I.Sirk esitas kohtule kaebuse /KT tl 2-4/, milles ei vaidlusta ta

toime pandud rikkumist

. Otsus palutakse tühistada määratud karistuse osas.

Menetlusalune isik tunnistab süüd, on avaldanud kahetsust, on saanud olulise õppetunni ning kinnitab, et rahatrahv on piisav tema käitumise muutmiseks. Juhtimisõigus on 1976.aastast, kehtivad karistused puuduvad. Töö on seotud autojuhtimisega, * on objekte üle Eesti. Abi vajav on ka eraldi elav 85-aastane ema.

Arvestades kergendavate asjaolude esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, ei esine eripreventiivseid aluseid isiku liiklusest kõrvaldamiseks. Tegemist on juhusüüteoga, mitte korduva rikkumisega. Eeltoodule tuginedes taotletakse kaebuses tühistada otsus väärteoasjas osaliselt, s.t karistuse osas ja kohaldada põhikaristusena rahatrahvi.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei nõustunud esitatud kaebusega ja leidis vastuses kaebusele /KT tl 12-15/, et estatud, et tegu karistuse määramisel on arv

on toime pandud tahtlikult, kergendava asjaoluna kehtivate karistuste puudumist ning raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Juhtimisõiguse äravõtmisel tuleb vaadelda teo toimepanemisega seotud asjaolusid – on arvestatud teo ohtlikkust ja asjaolu, et tegemist on massiliselt toime pandava väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Tegu toime pandud ühe suurema liiklusega põhimaanteel, toime pandud tahtlikult, tegemist ühe raskema liiklusalase rikkumisega ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Teoga on ohtu seatud nii iseenda kui kaasliiklejate elu ja tervis. Liiklusseadus ei luba möödasõidul kiirust ületada.

Väärtegu on toime pandud tahtlikult ja määratud karistus on proportsionaalne süüga. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

4-18-5052

Kohus uurib, kas

Z.E on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.

Z E . avaldas kohtuistungil, et on toime pann Ees oli rekka, ud teo, mis talle süüks arvatakse. sooritas möödasõidu, kiiremini kui lubatud.

Videosalvestiselt

nähtub, mootorsõiduk möödasõidul on et i reg.nr * * kiiruseks

136 km/h, kiiruse

laiendmääramatus + km/h, lõplik mõõtetulemus 13

- 5

6 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Tl 20 olev taatlustunnistus näitab, et kiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõtur oli nõuetekohaselt taadeldud.

Kohus on toime pannud teo, mille leiab, et tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et .E Z

toimepanemist talle

süüks arvatakse. .E rikkus oma tegevusega LS § Z

15 lg 1 p 1, mis

sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et .E Z

poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg sätestatud väärteokoosseisu. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Z.E on oma käitumist selgitanud, et kiirust ületas möödasõidul. Kiiruse ületamine ei olnud eesmärgiks, kuid teadis möödasõitu sooritades, et ületab kiirust. Seega on kiiruse ületamine toime pandud otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et .E Z on talle süüks arvatud LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärt eo

toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et

Z E . d tegu vastab LS § 227 lg sätestatud väärteole, tema tegu poolt toime pandu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele.

LS § 227 lg näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-

kilomeetrit tunnis karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahe kümne kuuni. teist

Kohtuväline menetleja on .E järgi juhtimisõiguse äravõtmisega Z karistanud LS 227 lg 3 kuuks. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis .E Z puhul on tuvastatud.

Kohus leiab, et .E

Z süü on keskmisest väiksem – kiirust on ületatud lõikes ette nähtud

süüteo alammäära tegemist on ühe normi rikkumisega, s, kuid tegu on toime pandud tahtlikult.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Z.E uväline tleja on väärteo kinnitas kohtuistungil ise ja ka koht mene otsuses avaldanud, et

Z.E on

karistamata isik.

Kohtuväline menetleja on otsuses avaldanud, et kui isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea jälgima sõiduki kiirust ja liiklusmärke, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ei taju temast enesest tulenevat ohtu ja selline isik tuleb liiklusest kõrvaldada Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et .E peaks liikluseeskirjade rikkumist Z

normaalseks. Ta on toimepandut kahetsenud. Kohtule esitatud tõendid ei näita, et käesoleval juhul

4-18-5052

oleks tegemist harjumussüüteoga. ette ühe normi rikkumist, ta ei ole oma Z.E-le heidetakse

teoga rikkunud mitut liikluseeskirja sätet. Kohus ei näe asjaolusid, mis tekitaks põhjendatud kahtluse, et .E jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Z Kohus leiab, et kuna .E Z tab oma süüd, kahetseb oma tegu, tunnis on karistamata isik, siis karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi karistuse juhtimisõiguse äravõtmist. na

Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et iikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on l

seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada.

Kohus leiab, et t , t juhti õepoolest mootorsõiduki des kiirusepiirmäära ületamine on liiklussüütegu, mis võib ohustada ka teisi liiklejaid, mis võimalikes ohuolukordades jätab reageerimiseks vähem aega ja seetõttu tõstab õnnetuste juhtumise tõenäosust. Seetõttu ongi seadusandja kiiruse ületamise lugenud õigusrikkumiseks ja suuremate kiiruse ületamiste eest (mis on sätestatud eraldi lõigetes) ette näinud ka võimaluse karistada isikuid maksimaalse karistusega, mis väärtegude toimepanemise eest on võimalik mõista. Oluline on aga see, et kui juht konkreetse teoga ehk kiiruse ületamisega seadis teised liiklejad ohtu, peab selline asjaolu nähtuma ka teokirjeldusest. Teokirjeldusest selliseid asjaolusid ei nähtu.

Kohus märgib, et seadusandja ei ole teinud mingisugust erandit liiklussüütegude, s.h ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistuse mõistmisel. Nii tuleb ka liiklussüütegude eest karistuse määramisel/mõistmisel lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest - alati tuleb vaadata konkreetset tegu ja isikut. tu Karistuse eripreventiivne eesmärk on üks alus karis se mõistmisel, see ei tohi saada

ülekaalukalt määravaks, et seeläbi mõistetak stus, mis ületab tema süü suuruse. se isikule kari Kohus

leiab, et liikluskultuur paraneb iga üksiku liikleja käitumise muutumisega, kuid üksikisikule tema süüd ületava karistuse mõistmisega ei ole üldjuhul saavutatav isiku õiguskuulekas edaspidine käitumine, pigem õõnestab see usaldust õigussüsteemi vastu.

Kohus leiab, et ingi ka käesoleval juhul ei t karistuse üldpreventiivne eesmärk karistusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohus leiab, et .E Z on võimalik mõjutada edaspidi süütegudest hoiduma kergeima karistuse, s.o rahatrahvi mõistmisega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et .E kaebus tuleb rahuldada, kohus tühistab kohtuvälise Z

menetleja otsuse määratud karistuse osa ja teeb VTMS § 132 p 2 alusel karist s use osas uue otsuse, mis ei raskenda isiku olukorda.

Kohtuväline menetleja karistas .E juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, mis on ¼ Z

võimalik maksimummäärast. LS § 227 lg 3 näeb rahatrahvina ette kuni 200 trahviühikut. Kohus ust leiab, et kohtul on võimalik, raskendamata .E olukorda, mõista .E le toime pandud Z Z - rikkumise eest rahatrahv, mis ei ületa ¼ maksimummäärast, so 50 trahviühikut.

Kohus rahuldab kaebuse - Z E . tühistab PPA Lääne prefektuuri Paide PJ 21.09.2018 väärteootsuse väärteoasjas nr 2510,18,001 osaliselt, st mõistetud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse.

Otsuse tegemisel juhind , lg 1 p 1

ub kohus LS § 227 lg 3 § 15 , KarS § 56 lg 1, VTMS § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik