3-18-1757/30 · Riigikohtu erikogu

R I I G I K O H U S

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1757 Määruse kuupäev 19. november 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Peeter Jerofejev, Nele Parrest, Jüri Põld ja Tambet Tampuu Kohtuasi Pädeva kohtu määramine X kohustamiskaebuses Menetluse alus Riigikohtus Tartu Halduskohtu 26. septembri 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1757 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu 23. juuli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9835 ja saata asi Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas 20. juunil 2018 Tartu Vanglale taotluse, milles palus võimaldada talle hambaproteesid hiljemalt 2018. aasta lõpuks.

2. Tartu Vangla jättis 25. juuni 2018. a vastusega kaebaja taotluse rahuldamata. Vastuse kohaselt pani kaebaja 17. augustil 2015 ennast hambaproteeside saamiseks järjekorda, kuid eemaldati sealt tema 23. veebruari 2017. a avalduse alusel. 28. aprillil 2017 lisati kaebaja tema avalduse alusel uuesti järjekorda. Hambaproteeside järjekorra pikkus sõltub soovijate arvust ning riigieelarvelistest vahenditest. Sellest sõltuvalt valmivad kaebaja proteesid orienteeruvalt 2019. aasta esimeses pooles.

3. Kaebaja esitas 27. juunil 2018 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus taastada koht proteesimise järjekorras enne vangistuse lõppu või kompenseerida teenuse maksumus. Kaebaja taotles ühtlasi riigi õigusabi.

4. Tartu Maakohus keeldus 23. juuli 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-9835 kaebaja avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast ning tagastas selle. Määruse kohaselt ei ole vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses.

5. Kaebaja esitas 3. septembril 2018 Tartu Maakohtule uue avalduse, milles palus kohustada Tartu Vanglat osutama talle proteesimise teenust enne vangistuse lõppu 26. jaanuaril 2019. Avalduse kohaselt eemaldati kaebaja hambaproteeside saamise järjekorrast vanglateenistujate hoolimatuse tõttu ning vangla keeldub olukorda parandamast. Kaebaja palus anda asi üle pädevale kohtule, kui kohtu arvates tuleks tema avaldus läbi vaadata mõnes teises kohtus.

3-18-1757

2(3) 6. Tartu Maakohus edastas 10. septembri 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-13268 kaebaja 3. septembri 2018. a avalduse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 40 lg 2 alusel lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

7. Tartu Halduskohus tagastas 26. septembri 2018. a määrusega 3. septembri 2018. a kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ning edastas asja Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Määruse kohaselt ei lõpe hambaproteesimise teenus tervishoiuteenusena proteesimise vajaduse kindlaksmääramise ja järjekorda panemisega. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab hambaproteeside valmistamist ja paigaldamist ning sellest keeldumisega või sellega viivitamisega seotud vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse.

ERIKOGU SEISUKOHT

8. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu 23. septembri 2003. a määrus asjas nr 3-3-4-1-03, p 8).

9. Erikogul tuleb vastata küsimusele, kas kaebaja nõude aluseks olevad väited puudutavad tervishoiuteenuse osutamist lepingulises suhtes või vangla tegevust avalik-õiguslikus suhtes.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

11. Tervishoiuteenuse osutamist vanglas on lisaks sätestatud avaliku õiguse normidega. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima kinnipeetavaid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 330 „"Vangistusseaduse alusel" osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 330) § 3 lg 2 järgi otsustab tervishoiuteenuse vajalikkuse üle vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja, kusjuures tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Viidatud määruse järgi on hambaproteeside valmistamine riigieelarvest rahastatav tervishoiuteenus (vt määrus nr 330, 8. jagu „Hambaraviteenused“).

12. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9). Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on seda seisukohta korduvalt kinnitanud (vt 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11 ja 28. augusti 2012. a määrus asjas nr 3-3-4-1-12). Riigikohtu haldus- ja

3-18-1757

3(3) tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on veel märkinud, et VangS § 52 lg 2 järgi on ravi ja uuringute määramine vanglas arsti erialane otsus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus (vt 18. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-1180/17, p 12).

13. Kaebaja soovib, et vangla osutaks talle proteesimise teenust enne vangistuse lõppu 26. jaanuaril 2019. Erikogu märgib viidatud õigusnorme ja kohtupraktikat arvestades, et tervishoiutöötaja otsustab tervishoiuteenust osutades hambaproteeside paigaldamise (st ravi määramise) või sellest keeldumise üle (sh otsustab ta ravivajadust silmas pidades selle üle, millal proteesimine toimub). Seda kinnitab ka määruse nr 330 § 3 lg 2, mille järgi valib tervishoiutöötaja mh tervishoiuteenuse osutamise aja, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest.

14. Seega on vaidlus tekkinud eraõigussuhtest ning kaebaja nõue tuleb lahendada TsMS § 1 alusel maakohtus.

15. Erikogu tühistab TsMS § 711 lg 3 alusel Tartu Maakohtu 23. juuli 2018. a määruse tsiviilasjas nr 2-18-9835 ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Maakohtule. Maakohtul tuleb lahendada ka kaebaja riigi õigusabi taotlus.

(allkirjastatud digitaalselt)