1-18-9333/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-16-5592

Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. jaanuari 2017 määrus

süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.D

Süüdimõistetu (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 25. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus 24.08.2016 otsusega karistas O.D KarS § 424 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Viru Maakohtu 17.06.2015 otsusega mõistis kohus tema liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 8 päeva vangistust. Karistusaeg algas 11.08.2015 ja lõpeb 19.06.2018.

2. Viru Maakohus 25.01.2017 määrusega jättis O.D tingimisi enne tähtaega vanglast

vabastamata.

Kohus leidis nimelt, et O.D korduvad karistused (7 kehtivat kriminaalkaristust, vangistust

kannab kaheksandat korda) annavad aluse seisukohaks, mille kohaselt ei ole süüdimõistetu karistamistest järeldusi teinud ega uute süütegude toimepanemisest hoidunud, s.o karistused ei ole eesmärki täitnud. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et O.D hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuna ta on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud ja katseajal uusi

rikkumisi toime pannud, siis kriminaalhooldusega seotud piirangud tema seaduskuulekale teele

suunamiseks piisavad ei oleks. Positiivsed asjaolud nagu O.D vangistusaegne käitumine,

vabanemisjärgselt elukoha ja töökoha olemasolu ning lähedastelt abi saamise võimalus tema vabastamist kaasa ei too.

3. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse O.D, kes taotleb lahendi tühistamist ja enese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

O.D leiab, et maakohus ei ole arvestanud Viru Vangla koostatud iseloomustuses, kriminaalhooldaja arvamuses ja prokuröri seisukohas esile toodud positiivseid asjaolusid nende kogumis, sealhulgas ei ole arvesse võtnud temal garanteeritud töökoha olemasolu. O.D kinnitab ka seda, et käesolev vangistus on temale sügavat mõju avaldanud ning teda oma eelnevat elukäiku ja tehtud vigu analüüsima pannud, s.o vanglakaristus on oma eesmärgi täitnud. Ta toonitab ka seda, et ennetähtaegsel vabanemisel saaks ta käitumiskontrolli raames toimunud positiivseid muutusi

kinnistada ning uute kuritegude riske maandada. Teda ei ole varem tingimisi enne tähtaega kinnipidamisasutusest vabastatud ning ta soovib võimalust näidata, et suudab kriminaalhoolduse läbida nõuetekohaselt. Ta on nõus ka elektroonilisele valvele allutamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks kogumahus korrata ning rõhutab seega kokkuvõtvalt vaid olulisimat ja vastab edasikaebuse argumentidele.

5. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas kohus leiab, et nad

on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses ja täitma ka kriminaalhoolduse nõudeid. Maakohtul O.D puhul sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud ja samasugusele seisukohale

asub praeguselt ka apellatsioonikohus. Nimelt ei saa olukorras, kus kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud märkimisväärselt koguni 14 korral (kehtivaid karistusi on 8), sealhulgas kaheksal puhul vangistusega, tekkida veendumust, et tema kuritegelik käitumine enam ei kordu.

Ehk siis teisisõnu öelduna, O.D läbi aastate sooritatud eriliigilised kuriteod ning nende

jätkumine ka kriminaalhoolduse tingimustes, annavad tõsise aluse karta uute kuritegude toimepanemist edaspidigi.

6. Määruskaebuse argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Tõsi, kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea, kuid vaadates tema kuritegelikku minevikku, üksnes vangistusaja pinnalt tema püsivat muutumist järeldada ei saa. Samuti ei ole teda võimalik vabastada argumendiga, et tema vabanemisjärgsed elutingimused on hinnatavad positiivsetena. Nimelt ei ole elu- ja töökoha ega lähedaste olemasolu O.D poolt kuritegude toimepanemist ära hoidnud. Tema lubadused edasiseks ning kinnitus elus tehtud vigade mõistmisest kriminaalkolleegiumis tekkinud kahtlusi ei kummuta. Vangistusasutuse ja prokuröri kinnipeetava vabastamist toetavad seisukohad kohtutele siduvad ei ole.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau

2 2