1-07-8789/21 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29 oktoobril 2009.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-8789

Kohtunik

Jüri Sakkart

Kohtuistungisekretär

Inna Kosinets

Tõlk

Prokuröri abi

Sergei Travnikov

Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu M.K (isikukood: ; viibib Viru XXX Vanglas) Kaitsja Sergei Politsev

RESOLUTSIOON

Vabastada M.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 12.12.2010a. ja määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada M.K t järgima KarS §75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressilxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada M.K suhtes vastavalt KarS §75 lg 2 p.2,4,8 järgmised

kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul ; 2) asuda tööle 2 kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist; 3) osaleda sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub;

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule.

Määrus saata Viru Vanglale, prokurörile ja M.K-le.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 14.10.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2

M.K mõisteti süüdi Viru Maakohtu 05.10.2007 a. kohtuotsusega nr.1-07-8789

KarS § 209 lg 2 p 1,3 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238

kohaldamisega 1 aasta 2 kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.08.2006.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 2 aasta 8 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 13.02.2007.a ja lõpp on 12.12.2010.a.

M.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub

, et vangistuse ajal on teda 14 korda karistatud distsiplinaarkorras. Viru Vanglas viibides kinnipeetav ei õppi ega tööta kuid avaldas soovi töötamiseks. Enne vangistust töötas mitteametlikult ehitusel

ja ametlikult poes. Kinnipeetav omab 5 klassi haridus ja eriala tal puudub. Vabanemisel asub elama õe juurde aadressil xxx. Suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne ning saab aru selle

vajalikkusest. Kuriteo osas tunnistab oma süüd ning loodab, et pere toetusel tuleb toime eluga

vabaduses. Kinnipeetava sõnul on vanglas olek mõjunud šokina ning loodab et pärast

vabanemist ei sattu enam tagasi. M.K on karistatud kohtu poolt 2 korral, tema

kuritegelik käitumine avaldus 2006 aastal. Esimese süüdimõistva kohtuotsuse ajal oli ta 28-

aastane. Oli olnud 2006 aastal kriminaalhooldusel, katseajal jooksul pani toime uue kuriteo.

Karistused olid liidetud ning määratud vanglakaristus Kinnipidamiskohas viibib esimest korda. . Viru Vangla ei toeta M.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M.K

vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kuna vabanemisel ei ole tal

kindla töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi ja narkootikumide

tarvitamine võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Peale selle viibides 2006 a. kriminaalhooldusel M.K ei suutnud hoiduda uue kuriteo toimepanemisest.

M.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. On tal

vabanedes olemas elukoht ja võimalus saada tööd. Teda toetab õde. Kriminaalhoolduse ajaks

pandavaid kohustusi suudab ta täita. Uusi kuritegusid ta enam toime ei pane. Seletas kohtuistungil, et ta on end parandanud, on aru saanud, et soovib elada seaduskuulekalt. .

Prokurör leidis, et M.K ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada: ta on toime

pannud raske kuriteo. Vangistuse kandmise ajal on ta korduvalt rikkunud korda ning saanud

karistada. Isiku hoiakud näitavad, et ta on endiselt ühiskonnale ohtlik ja uue kuriteo toimepanemise risk on väga suur.

Kaitsja on arvamusel, et M.Kuleb vabastada tingimisi enne tähtaega kuna

peaaegu kogu karistusaja viibis ta kinnises kambris teiste kinnipeetavatega suhtlemisraskuste

tõttu. Pole põhjust eeldada uute kuritegude toimepanemise riski. Distsiplinaarkaristused valis süüdimõistetu seetõttu ,et tal ei laabunud suhted kaasvangidega. Vabaduses on tal kindel elukoht

ja garanteeritud töökoht. Kõik tingimused M.K vabastamiseks on olemas ning kriminaalhooldaja kontrollis neid tingimusi. Vabanemisel ootab teda lähedase toetus. Samuti on

oluline kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Katseajal on võimalik M.K suunata oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgmisel. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M.K , tema kaitsja ja

prokuröri arvamuse, leiab, et M.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik M.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetaval on vabaduses olemas kõik tingimused vabastamiseks ning samuti ka lähedaste toetus.

Asja materjalidest nähtuvalt on M.K karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – M.K on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seega on M.K aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus.

Kohus arvestab ka sellega, et M.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks

kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on M.K olemas ka kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa M.K

edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata M.K püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Jüri Sakkart Kohtunik