1-09-13056/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasi

Asja lahendamise menetlus

Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Süüdistatav

Süüdistus

09. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

nr 1-09-13056 (kohtueelses menetluses nr 06284000546 ja

08260100418)

riik versus Sergei Gorjatško, Raiko Valdmann, Oliver Giske,

Erko Gorjatško,Jaanus Olle, Teno Anier, Egon Muttel, K.K ja

Silver Rõigas

kohtuistung kokkuleppemenetluses

kohtunik Toomas Lillsaar

Irina Meremaa

Marja-Liina Talimaa

Sergei Gorjatško (isikukood 36211286025; elukoht xxxxxx

xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx; töötu; ei

oma kriminaalkaristatust)

KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 - § 22 lg 2 järgi

advokaat Anu Rannaveski

Raiko Valdmann (isikukood 38901146034; elukoht xxxxxxx

xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; töötab ; ei oma

kriminaalkaristatust)

KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 ning § 215 lg 2 p 1 ja 3 järgi

advokaat Endel Tomson

Oliver Giske (isikukood 38901036021; elukoht xxxxxxx x

xxxxxx-xxxx xxxxxxxxx ; töötab; ei oma kriminaalkaristatust)

KarS § 209 lg 2 p 3 ning § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi advokaat

Endel Tomson

Erko Gorjatško (isikukood 38606166031; elukoht xxxxxx xx

xxxxxxxx xxxxxxxxx; töötu; ei oma kriminaalkaristatust) KarS

§ 199 lg 2 p 7 ja 8 ning § 215 lg 2 p 1 ja 3 järgi advokaat Anu

Rannaveski

Jaanus Olle (isikukood 38505266029; elukoht xxxxx x-xx

xxxxxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 ning § 215 lg 2 p 1 ja 3 järgi

advokaat Raul Tosmann

Teno Anier (isikukood 38808075715; elukoht xxxxxxxxx xx

xxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata;

omab kriminaalkaristatust) KarS § 184 lg 1 järgi

Kaitsja

advokaat Raul Tosmann

Süüdistatav

Egon Muttel (isikukood 38701156046; elukoht xxxxxxx xxxx

xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; ilma kindla töökohata,

invaliidsuspensionär; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 183 lg 1 järgi

Kaitsja

advokaat Raul Tosmann

Süüdistatav

K.K (isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxxxxxxx xxx-xx

xxxxxx; töötab; õpib ; omab kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi

Kaitsja

advokaat Raul Tosmann

Süüdistatav

Silver Rõigas (isikukood 38812126059; elukoht xxxxxx x

xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx ; töötab töölisena; ei oma

kriminaalkaristatust)

Süüdistus

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

Kaitsja

advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused.

Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada Sergei Gorjatško süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7 ja 8 - § 22 lg 2

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et

mõistetud vangistus jääb tingimisi kohaldamata; määrata Sergei Gorjatškole katseaeg 3 (kolm)

aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Sergei Gorjatško ei pane katseajal

tahtlikult toime uut kuritegu;

1.2 tunnistada Raiko Valdmann süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 1 kuu ning tunnistada Raiko Valdmann süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning

mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 64 alusel kergema karistuse raskemaga

kaetuks lugemisega mõista Raiko Valdmannile liitkaristus vangistusena 2 (kaks) kuud; KarS

§ 69 alusel asendada Raiko Valdmannile mõistetud vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120

(ükssada kakskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. september

2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada Raiko Valdmann KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx

1.3 tunnistada Oliver Giske süüdi KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1

aasta; tunnistada Oliver Giske süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja2 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 3 aastat; KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse

raskemaga kaetuks lugemisega mõista Oliver Giskele liitkaristus vangistusena 3 (kolm) aastat;

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb tingimisi kohaldamata; määrata

Oliver Giskele katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui

Oliver Giske ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

käitumiskontrolli nõuded; määrata Oliver Giskele käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks

xxxxxxx x xxxxxx-xxxxxx xxxxxxxx

1.4 tunnistada Erko Gorjatško süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ning mõista talle karistusena

vangistus 2 kuud; tunnistada Erko Gorjatško süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning mõista

talle karistusena vangistus 3 kuud ning tunnistada Erko Gorjatško süüdi KarS § 209 lg 2 p 3

järgi ning mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; KarS § 64 alusel mõistetud üksik-

karistustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Erko Gorjatškole liit-

karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb

täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Erko Gorjatškole katseaeg 3 (kolm) aastat ning

mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Erko Gorjatško ei pane katseajal tahtlikult toime

uut kuritegu;

1.5 tunnistada Jaanus Olle süüdi KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ning mõista talle karistusena

vangistus 1 kuu ning tunnistada Jaanus Olle süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning mõista

talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 64 alusel mõista Jaanus Ollele liitkaristusena

vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb tingimisi

kohaldamata; määrata Jaanus Ollele katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust

ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Olle ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Jaanus Ollele käitumiskontrolli

ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx x-xx xxxxxxx ;

1.6 tunnistada Teno Anier süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks)

aasta 2 (kaks) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta 2 kuud jääb

täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Teno Anierile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning

mõistetud vangistust 1 aasta 2 kuud ei pöörata täitmisele, kui Teno Anier ei pane katseajal

toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded;

määrata Teno Anierile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xx xxxxxxxxxx

xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; Tartu Maakohtu 21. juuli 2009 otsusega Teno Anierile mõistetud

kandmata vangistus 4 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga jätta iseseisvale täitmisele;

1.7 tunnistada Egon Muttel süüdi KarS § 183 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100

(ükssada) päevamäära, s. o 5 000 krooni; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva

karistusaja hulka ja lugeda Egon Mutteli ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline

karistus 94 (üheksakümmend neli) päevamäära, s. o 4 700 (neli tuhat seitsesada) krooni; KarS

§ 66 lg 1 alusel määrata Egon Muttelile mõistetud rahaline karistus 4 700 tasumisele ositi mitte

vähem kui 470 (nelisada seitsekümmend) krooni kuus;

1.8 tunnistada K.K süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm)

aastat; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 aastat jääb täielikult tingimisi

kohaldamata; määrata K.Kle katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 3 aastat ei

pöörata täitmisele, kui K.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata K.Kle katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel

käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitama narkootikume; määrata K.Kle

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxx-xx xxxxxxx ; Tartu Maakohtu 27.

augusti 2008 otsusega K.Kle mõistetud kandmata vangistus 9 kuud tingimisi 2 aastase

katseajaga jätta iseseisvale täitmisele;

1.9 tunnistada Silver Rõigas KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm)

aastat; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 aastat jääb täielikult tingimisi

kohaldamata; määrata Silver Rõigasele katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 3

aastat ei pöörata täitmisele, kui Silver Rõigas ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

Muud otsustused

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes rahuldada täielikult S.Si tsiviilhagi ning välja

mõista solidaarselt Erko Gorjatškolt ja Oliver Giskelt 3 700 (kolm tuhat seitsesada) krooni S.Si

kasuks;

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 Sergei Gorjatškolt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 020(üks tuhat kakskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 123

(ükssada kakskümmend kolm) krooni 50 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse

kulud 7 668.50 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise

menetluskulu osa 750 (seitsesada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.2 Raiko Valdmannilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 763.40 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend kolm) krooni 40 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu 72 (seitsekümmend kaks) krooni 65 senti riigi kasuks; määrata

kriminaalmenetluse kulud 8 361.05 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a

detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 800 (kaheksasada) krooni tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s

kuupäev;

2.2.3 Oliver Giskelt sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni,

riigi õigusabi tasu 4 572.40 (neli tuhat viissada seitsekümmend kaks) krooni 40 senti ja

muu kriminaalmenetluse kulu 72 (seitsekümmend kaks) krooni 65 senti riigi kasuks;

määrata kriminaalmenetluse kulud 15 520.05 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates

2009 a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 1 500 (üks tuhat viissada) krooni

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa

tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.4 Erko Gorjatškolt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 020(üks tuhat kakskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 123

(ükssada kakskümmend kolm) krooni 50 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse

kulud 7 668.50 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise

menetluskulu osa 750 (seitsesada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.5 Jaanus Ollelt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi

tasu 1 092 (üks tuhat üheksakümmend kaks) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 120

(ükssada kakskümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 737

krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise menetluskulu

osa 750 (seitsesada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.6 Teno Anierilt sundraha 4 350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni, riigi õigusabi

tasu 1 020 (üks tuhat kakskümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse

kulud 5 370 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise

menetluskulu osa 500 (viissada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni;

2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.7 Egon Muttelilt 2 000 (kaks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 1 020 (üks tuhat

kakskümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 3 020 krooni

tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 300

(kolmsada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus

tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.8 K.Klt sundraha 4 350 (neli tuhat kolmsada viiskümmend) krooni, riigi õigusabi tasu 1 982

(üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) krooni 40 senti riigi kasuks; määrata

kriminaalmenetluse kulud 6 332.40 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a

detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 600 (kuussada) krooni tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s

kuupäev;

2.2.9 Silver Rõigaselt sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni,

riigi õigusabi tasu 1 080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni riigi kasuks; määrata

kriminaalmenetluse kulud 11 955 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a

detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 1000 (üks tuhat) krooni tasumine, kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s

kuupäev;

2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid sirpketi osad ja terve sirpkett jätta Sergei Gorjatškole;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt

advokaatidele: Anu Rannaveskile 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni, Endel Tomsonile

360 (kolmsada kuuskümmend) krooni, Raul Tosmannile 612 (kuussada kaksteist) krooni,

Vello Sikutile 240 (kakssada nelikümmend) krooni,

2.4 tühistada Oliver Giskele, Erko Gorjatškole, Teno Anierile, K.Kle ja Silver Rõigasele

kohaldatud elukohast lahkumise keelud.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.4 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr

221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja

selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-13056“)

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB

Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber

2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-13056“);

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt

vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse

sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu

kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistused

1.1.

Süüdistusest nähtuvalt on Sergei Gorjatško toime pannud kuriteona võõra vallasasja

äravõtmisele kihutamise, s. o võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise (selle omastamise

eesmärgil isikute grupis sissetungimisega) kihutamise KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 - § 22 lg 2 järgi,

mis seisnes selles, et tema, olles teadlik, et sirpkettide saamiseks tuleb toime panna vargus ning

lubades maksta varastatud sirpkettide eest, teadlikult tekitas oma pojal Erko Gorjatškol ja veel

kahel isikul tahtluse tungida 18. augusti 2006. a öösel värava lukustuse lõhkumise teel sisse

Viljandimaal Mõisaküla linnas Kiikre tn 1 asuva AS Mõisaküla ET territooriumile ja võtta sealt

ebaseadusliku omastamise eesmärgil kraaviekskavaatori sirpketi väärtusega 13 948.30 krooni.

1.2. Süüdistustest nähtuvalt on Erko Gorjatško, Jaanus Olle ja Raiko Valdmann toime pannud

kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja

sissetungimise KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi, mis seisnes 18. augustil 2006 öösel värava lukustuse

lõhkumise teel sisse tungimises Viljandimaal Mõisaküla linnas Kiikre tn 1 asuva AS Mõisaküla

ET territooriumile ja sealt kraaviekskavaatori sirpketti väärtusega 13 948.30 krooni.

1.3. Süüdistustest nähtuvalt on Erko Gorjatško, Jaanus Olle ja Raiko Valdmann toime pannud

kuriteona võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise varem toime pannud varguse toime

pannud isikutena ja grupis KarS § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi, mis seisnes selles, et 18. augusti 2006. a

öösel võtsid omavolilise kasutamise eesmärgil Viljandimaal Mõisaküla linnas Kiikre tn 1 asuva

AS Mõisaküla ET territooriumilt Arvo Kuusele kuuluva isevalmistatud haagise registri nr xxx xxx

ning viisid varastatud sirpketid Viljandimaale Karksi valda Ainja külas asuvasse metsa. Hiljem

viidi haagis Abja valda.

1.4. Süüdistustest nähtuvalt on Erko Gorjatško ja Oliver Giske toime pannud kuriteona varalise

kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupi poolt KarS

§ 209 lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et 06. septembril 2006 küsid nad Viljandi maakonnas

Viiratsi vallas Vana-Võidus Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli juures S.Silt viimase

internetipanga U-net kasutajatunnuse, püsiparooli ja paroolikaardi; S.S usaldas need Erko

Gorjatško ja Oliver Giske valdusesse 1 000 kroonise SMS laenu taotlemiseks, kuid Erko Gorjatško

taotles koos Oliver Giskega VÜKK ühiselamus interneti vahendusel S.Si nimel ja kontol nr

xxxxxxxxxxxxx 3 000 kroonise SMS laenu ning OÜ SMS Laen poolt ülekantud taotletud summast

kandis koheselt 2 000 krooni M.Ve kontole nr xxxxxxxxxxx.

1.5 Süüdistusest nähtuvalt on Teno Anier toime pannud kuriteona narkootilise aine suures koguses

omandamise ja edasi andmise KarS § 184 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 2006 aasta

oktoobrikuus omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult Valga

linnas 10 grammi ja novembris 10 grammi marihuaanat, kogukaaluga 20 grammi, s. o narkootilist

ainet suures koguses, mille andis mõlemal korral Valga linnas edasi K.Kle.

1.6 Süüdistusest nähtuvalt on Egon Muttel toime pannud kuriteona narkootilise aine väikeses

koguses omandamise ja edasi andmise KarS § 183 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 29.

novembri 2006. aasta õhtul kella 21.00-i paiku Viljandi linnas ebaseaduslikult omandas K.Klt 1

gramm amfetamiini, s.o narkootilist ainet väikeses koguses, mille andis edasi kohtu poolt

tuvastamata isikutele.

1.7 Süüdistusest nähtuvalt on K.K toime pannud kuritegudena narkootilise aine suures koguses

omandamise ja edasi andmise isikuna kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud

kuriteo KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes: 1) 2006 aasta juunist kuni 2006 aasta augustini

omandas ebaseaduslikult seni tuvastamata, kohas ja isikult 10 grammi marihuaanat, s. o narkootilist

ainet suures koguses, mille andis 2006 aasta juunist kuni 2006 aasta augustini erinevatel kordadel

1 grammi suuruste kogustena edasi kohtu poolt tuvastamata isikule; 2) 2006 aasta suvest kuni 2006

aasta oktoobri lõpuni isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12.ptk 1. jaos sätestatud kuriteo,

omandas ebaseaduslikult seni tuvastamata isikult 10 grammi marihuaanat, s. o narkootilist ainet

suures koguses, mille andis 2006 aasta suvest kuni 2006 aasta oktoobri lõpuni erinevatel kordadel

1 grammi suuruste kogustena Erko Gorjatškole; 3) 2006. aasta oktoobrikuus isikuna, kes on varem

toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult suures koguses

Teno Anierilt Valga linnas, Selveri parklas 10 grammi marihuaanat ja novembris 2006.a Valga

linnas Uno X bensiinijaamas 10 grammi marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, millest

osa tarvitas ise suitsetamise teel ära ja 2 grammi andis edasi kohtu poolt tuvastamata isikule ning

2 grammi kohtu poolt tuvastamata isikule;

1.8 Süüdistustest nähtuvalt on K.K ja Silver Rõigas toime pannud kuriteona narkootilise aine

suures koguses omandamise ja edasi andmise isikute grupis ja isikuna kes on varem toime pannud

narkootikumidega seotud kuriteo KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, mis seisnes selles, et K.K isikuna,

kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo, koos Silver Rõigasega omandas

01. jaanuaril 2008 a kella 01.30-e paiku Kilingi-Nõmme asulas Hansapanga juures seni

tuvastamata isikult 14 narkootilist ainet sisaldavat ecstasy tabletti, s.o narkootilist ainet suures

koguses, mille jaotasid omavahel ära selliselt, et Silver Rõigas sai endale 8 tabletti ja tema sai

endale 6 tabletti, millest 3 tabletti andis Karksi–Nuia asulas edasi kohtu poolt tuvastamata isikule.

1.9. Süüdistustest nähtuvalt on K.K ja Oliver Giske toime pannud kuriteona narkootilise aine

suures koguses omandamise ja edasi andmise isikute grupis ja isikutena kes on varem toime

pannud narkootikumidega seotud kuriteo KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi, mis seisnes selles, et K.K

ja Oliver Giske isikutena, kes on varem toime pannud KarS 12.ptk 1. jaos sätestatud kuriteod,

omandasid grupis ebaseaduslikult 2006 aasta novembrikuus Viljandi linnas, maaliinide

bussijaamas, seni tuvastamata isikult 10 grammi amfetamiini, s. o narkootilist ainet suures

koguses, mille jaotas Oliver Giskega omavahel ära selliselt, tema sai 4 grammi amfetamiini ja

Oliver Giske sain endale 6 grammi amfetamiini. Antud 4 grammist amfetamiinist tarvitas ta 1

grammi ise ära, 2 grammi andis Viljandi maakonnas Vana-Võidu asulas edasi kohtu poolt

tuvastamata isikule ja 1-e grammi 29. novembri 2006 õhtul kella 21.00 paiku Viljandi linnas Egon

Muttelile.

1.10. Süüdistusest nähtuvalt on Oliver Giske toime pannud kuriteona narkootilise aine suures

koguses omandamise ja edasi andmise isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega

seotud kuriteo KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes: 1) 2006 aasta oktoobrikuus Valga linnas

Statoilis bensiinijaamas omandas ebaseaduslikult seni tuvastamata isikult 2 kanepit sisaldavat

sigaretti, s.o narkootilist ainet väikeses koguses, mille andis edasi Viljandi linnas kohtu poolt

tuvastamata isikule, et viimane annaks selle edasi teisele kohtu poolt tuvastamata isikule; 2)

isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo 2006 aasta oktoobrikuus

Valga linnas Statoili bensiinijaamas omandas ebaseaduslikult seni tuvastamata isikult 2 grammi

marihuaanat, s.o narkootilist ainet väikeses koguses, mille andis edasi Viljandi linnas maaliinide

bussijaama lähedal kohtu poolt tuvastamata isikule, et viimane annaks selle edasi teisele kohtu

poolt tuvastamata isikule; 3) 2006 aasta novembrikuu alguses Viljandi linnas maaliinide

bussijaamas omandas ebaseaduslikult seni tuvastamata isikult 30 narkootilist ainet sisaldavat

ecstasy tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille andis edasi kohtu poolt tuvastamata

isikule, et viimane annaks selle edasi teisele kohtu poolt tuvastamata isikule; 4) 29. novembril

2006 aastal Viljandis linnas maaliinide bussijaamas omandas ebaseaduslikult seni tuvastamata

isikult 50 narkootilist ainet sisaldavata ecstasy tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille

andis edasi kohtu poolt tuvastamata isikule, kes pidi selle edasi andma teisele kohtu poolt

tuvastamata isikule. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-

menetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud

kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks:

1) Sergei Gorjatško KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 - § 22 lg 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu;

KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, lg 3 alusel määrata

Sergei Gorjatškole katseaeg 3 aastat;

2) Raiko Valdmann KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ning karistamiseks vangistusega 1 kuu; KarS §

215 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 64 lg 1 järgi mõista

liitkaristuseks vangistuse 2 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks; KarS § 69 alusel

asendada vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele

vastab 2 tundi üldkasulikku tööd; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 8 kuud kohtuotsuse

jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma

talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule;

3) Oliver Giske KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta ning KarS § 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat; KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus

vangistus 3 aastat lugedes kergem kaetuks raskemaga; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõista, et

karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, määrata Oliver Giskele katseaeg 3 aastat koos

allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile;

4) Erko Gorjatško KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ning karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS §

215 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning karistamiseks vangistusega 3 kuud ning KarS § 209 lg 2 p 3 järgi

vangisusega 1 aasta; KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks vangistuse 1 aasta, lugedes

kergemad karistused raskemaga kaetuks; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei

pöörata täitmisele, lg 3 alusel määrata Erko Gorjatškole katseaeg 3 aastat;

5) Jaanus Olle KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ning karistamiseks vangistusega 1 kuu; KarS § 215

lg 2 p 1 ja 3 järgi ning karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks

vangistuse 3 kuud, suurendades üksikkaristustest suurimat; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõista, et

karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, määrata Jaanus Ollele katseaeg 18 kuud koos

allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile, kohustades teda täitma järgmisi

kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxx x-xx xxxxxxxxx ;

6) Teno Anier KarS KarS § 184 lg 1 järgi ning karistamisega vangistusega 1 aasta 2 kuud; KarS §

74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Teno Anier ei pane

18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxxxxx xx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx ; jätta

Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja 21.07.2009.a otsusega mõistetud karistus, s. o 4 kuu

pikkune vangistus, mis jäeti tingimisi kohaldamata 18 kuu pikkuse katseajaga, iseseisvale

täitmisele;

7) Egon Muttel KarS § 183 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära (üks päevamäär on

50.00 krooni) s. o kokku 5 000 krooni; KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg

30.11.2006 - 01.12.2006.a, s. o 2 päeva, karistusaja hulka, mis vastab KarS § 70 lg 2 kohaselt

rahalise karistuse kuuele päevamäärale, s.o 300 kroonile ja Egon Muttelile lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 94 päevamäära, s. o 4 700 krooni;

vastavalt KarS § 66 määrata, et rahalist karistust 94 päevamäära, s. o 4 700 krooni riigituludesse,

tasub Egon Muttel kümnes võrdses osas, s. o 470 krooni kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist;

8) K.K KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 3 aastat; KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud

vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.K ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxxxxx xxx-

xx xxxxxxx ; KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et K.K on kohustatud katseajal mitte tarvitama

narkootikume; jätta iseseisvale täitmisele Tartu Maakohtu 27. augusti 2008. a otsusega mõistetud

karistus, s. o 9 kuuline vangistus, mis jäeti tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga;

9) Silver Rõigas KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et

vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Silver Rõigas 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei

pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1. Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja

ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt

kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet-

lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega

ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

3.2. Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 199 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. KarS § 215 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistusega. KarS § 209 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase

vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppe-

menetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

3.3. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

AS Mõisaküla ET on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 13 948.30 krooni. Enne kohtuotsuse tegemist on tsiviilhagi nõue rahuldatud.

A.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1

500 krooni. Enne kohtuotsuse tegemist on tsiviilhagi nõue rahuldatud.

S.S on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3

700 krooni. Enne kohtuotsuse tegemist on tsiviilhagi nõue rahuldatud. 4. Kohtu põhjendused

kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse

kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha,

mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja

osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis-

asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on

kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad

kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava Sergei Gorjatško kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Sergei Gorjatško

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 180 krooni.

Süüdistatava Raiko Valdmanni kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 583.40 krooni. Süüdistatava Raiko

Valdmanni kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses

osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni.

Süüdistatava Oliver Giske kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 5 148.40 krooni. Süüdistatava Oliver Giske

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni.

Süüdistatava Erko Gorjatško kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Erko Gorjatško

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni.

Süüdistatava Jaanus Olle kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Jaanus Olle

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni.

Süüdistatava Teno Anieri kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Teno Anieri

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni.

Süüdistatava Egon Mutteli kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Egon Mutteli

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni.

Süüdistatava K.K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2 072 krooni. Süüdistatava K.K kaitsja on esitanud

kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks

on riigi õigusabina 120 krooni.

Süüdistatava Silver Rõigase kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Silver Rõigase

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud

õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses

kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja

poolt

1) kaitsealusele Sergei Gorjatškole kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 93.50

krooni;

2) kaitsealusele Raiko Valdmannile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 42.65

krooni;

3) kaitsealusele Oliver Giskele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 42.65

krooni;

4) kaitsealusele Erko Gorjatškole kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 93.50

krooni;

5) kaitsealusele Jaanus Ollele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 90 krooni.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on

kriminaalasjas postikulu – 150 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes

kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga

süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

tuleb:

1) Sergei Gorjatškolt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi

õigusabi tasu 1 020 (840 + 180) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 123.50 (93.50 + 30) krooni

riigi kasuks;

2) Raiko Valdmannilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi

õigusabi tasu 1 763.40 (743.40+840+180) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 72.65 (42.65+

30) krooni riigi kasuks;

3) Oliver Giskelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10 875 krooni, riigi õigusabi

tasu 4 572.40 (743.40+840+1 982+743+84+180) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 72.65

(42.65+ 30) krooni riigi kasuks;

4) Erko Gorjatškolt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi

õigusabi tasu 1 020 (840 + 180) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 123.50 (93.50 + 30) krooni

riigi kasuks;

5) Jaanus Ollelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi

tasu 1 092 (840 + 252) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 120 (90 + 30) krooni riigi kasuks;

6) Teno Anierilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 350 krooni(10 875-6 525;

sundraha 6 525 krooni arvestatud Tartu Maakohtu 21. juuli 2009 otsuses), riigi õigusabi tasu 1 020

(840 + 180) krooni riigi kasuks;

7) Egon Muttelilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 2 000 krooni, riigi õigusabi

tasu 1 020 (840 + 180) krooni riigi kasuks; Egon Muttelilt väljamõistetava sundraha vähendamist

motiveerib kohus Egon Mutteli tervisliku seisundi ja tema resotsialiseerumise eesmärki silmas

pidades KrMS § 180 lg 3 kohaselt;

8) K.Klt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 350 krooni (10 875-6 525;

sundraha 6 525 krooni arvestatud Tartu Maakohtu 27. augusti 2008 otsuses), riigi õigusabi tasu 1

982.40 krooni riigi kasuks;

9) Silver Rõigaselt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 10 875 krooni, riigi

õigusabi tasu 1 080 (840 + 240) krooni riigi kasuks.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades ositi hüvitamine ositi

oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5. Kohtu muud põhjendused

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse

kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse

jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik