3-18-1707/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

1

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1707 Määruse kuupäev 16. november 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.B. kaebus Viru Vangla vastu seoses käskkirjadega 05.07.2018 nr 6-3/567-1 ja 16.07.2018 nr 6-3/611-1 Menetlusosalised Kaebaja A.B. Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon 1. Lõpetada menetlus Viru Vangla 05.07.2018.a käskkirja nr 6-3/567-1, 16.07.2018.a käskkirja nr 6-3/611-1 ja nende vaidlustamisel kohtueelses menetluses tehtud vaideotsuste tühistamise nõudes. 2. Tagastada kaebus kartserikaristuse kandmise ajal voodivarustuse kandmiseks kohustamise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. 3. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja muud selgitused 4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. 5. Määrus toimetatakse kätte pooltele. Kaebajale toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene keelde.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla määras 05.07.2018.a käskkirjaga nr 6-3/567-1 ja 16.07.2018.a käskkirjaga nr 6-3/611-1 A.B.le distsiplinaarkaristused, kartserisse paigutamise kokku 35 ööpäevaks.

2. A.B. esitas 28.08.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles: - määruse punktis 1 nimetatud käskkirjade ja nende suhtes kohtueelses menetluses tehtud vaideotsuste tühistamist; - Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, kuna vangla sundis kartserikaristuse kandmise ajal kaebajat kandma kaks korda ööpäevas madratsit ja vooditarbeid käeraudades.

3. Kohus jättis 29.10.2018.a määrusega kaebuse käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et pärast kaebaja vabanemist ei ole tühistamisnõuded enam lubatavad ning kaebajal on õigus taotleda menetluse jätkamist vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Samuti tuli kaebajal põhjendada oma kaebeõigust voodivarustuse kandmise õigusvastasuse tuvastamise

2

nõude esitamisel.

4. Kaebaja teatas 05.11.2018.a avalduses, et ta palub lõpetada menetluse, kuna ta vabaneb vanglast 14.11.2018 ning tühistamiskaebus kaotab igasuguse mõtte. Tal on kavas esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kohtupraktikas kohaldatakse eeltoodud alust ka juhul, kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel täielikult ja tühistamiskaebus muutub ainetuks (Riigikohtu lahendid 3-3-1-44-14 p 12, 3-15-873 p 34). HKMS § 152 lg 3 kohaselt saab menetluse eeltoodud alusel lõpetada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

6. Kaebaja on vanglast vabanenud. Viru Vangla haldusaktid, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristused või asjaolu, et kohtueelses menetluses kaebaja vaideid ei rahuldatud, ei mõjuta enam mingil moel kaebaja õigusi ja ei loo kaebajale kohustusi. Vastustajal ei ole seoses kaebaja vabanemisega võimalust tugineda haldusaktide kehtivusele tulevikus. Tühistamiskaebus on muutunud menetluslikult lubamatuks õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Kaebaja teatas kohtule, et ta ei soovi menetluse jätkamist tuvastamisnõudes. Kohus lõpetab menetluse tühistamisnõuetes HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

7. HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel ei saa pärast menetluse lõpetamist sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada. See tähendab, et uuesti ei saa esitada vaidlustatud käskkirjade või vaideotsuste tühistamise nõudeid. Kahju hüvitamise nõude esitamist menetluse lõpetamine ei takista.

8. Kohus tagastab kaebuse voodivarustuse kandmiseks kohustamise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS § 38 lg 4 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebaja ei põhistanud oma huvi tuvastamisnõude esitamiseks. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas aitaks esitatud tuvastamisnõue kaasa kaebaja õiguse kaitsele. Määruse punktis 4 nimetatud kaebaja avaldusest tuleneb pigem, et kaebaja ei pidanud tuvastamisnõude puuduste kõrvaldamist vajalikuks.

9. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus esitada Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõue. Hüvitamiskaebuse esitamiseks tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida vangistusseaduse § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest.

10. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kuna menetlus lõpeb, siis puudub vajadus seda taotlust lahendada. Pooltel ei olnud kohtumenetluses

3

esindajaid, kelle kulude hüvitamist nad saaksid taotleda. Muid menetluskulusid kohtu teada praeguses asjas ei olnud. Seega puudub vajadus jaotada menetluskulusid. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks Kohtunik