3-18-1928/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1928

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Mari-Liis Reidi

Puudutatud isik – X OÜ, volitatud esindajad v.adv

Veiko Viisileht ja v.adv Maksim Kozlov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2018. a

määrus haldusasjas nr 3-18-1928 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 10.10.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks aresti seadmiseks kõikidele X OÜ

pangakontodele Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku 170 160,99 euro ulatuses ning X OÜ

sõidukile Nissan Almera (registreerimismärk XXXXXX, väljalaskeaasta 2004) käsutamise

keelumärke seadmiseks.

Taotluse põhjenduste kohaselt viib MTA 13.04.2018 korralduse nr 12.2-3/043901-1 alusel

läbi menetlust X OÜ 2017. a jaanuar‒september käibemaksu, ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt arvestamisele kuuluva tulumaksu, töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja

kinnipeetud

tulumaksu,

sotsiaalmaksu

ning

kohustusliku

kogumispensioni-

ja

töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsuse kontrollimiseks.

Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on maksuotsus, millega vähendatakse X OÜ

3-18-1928

2(7)

sisendkäibemaksu kokku 70 831,10 euro ulatuses ning suurendatakse tulumaksukohustust

kokku 99 329,89 euro ulatuses.

Maksuhaldur on seisukohal, et X OÜ on lubamatult kajastanud oma raamatupidamises

mehitatud valve soetust A OÜ-lt ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu, sest reaalselt

pole arvetel näidatud tehinguid toimunud. Oma seisukohta põhjendab maksuhaldur järgmiste

asjaoludega: 1) A OÜ nimel väljastatud arvetelt ei selgu, millisel objektil ja mis mahus

äriühing X OÜ-le teenuseid osutas; 2) A OÜ väljastas arved väidetavalt tehtud tööde eest

enne tööde tegelikku teostamist; 3) X OÜ ja A OÜ suulised seletused isikute objektidel

fikseerimise ja hinna kujunemise kohta on vastuolulised; 4) X OÜ-l oli olemas ka enda

tööjõud, aga kuna puudub arvestus objektide lõikes, ei selgu, kuidas maksukohustuslane

eristas töid, mida tegi enda tööjõuga ja mida väidetavalt sisse ostis; 5) A OÜ-l puudus

vajalikus mahus tööjõud ja vahendid teenuse osutamiseks ja teenuse vahendus ei ole

usaldusväärselt tõendamist leidnud; 6) A OÜ eesmärk oli fiktiivsete arvete esitamine ja

võimaliku maksukohutuse tekkimisel jätta maksukohustus varatusse äriühingusse; 7) A OÜ-l

puuduvad registervarad; isik ei oma ühtegi sõidukit, millega oleks võimalik kontrollida

mehitatud valve objekti ja reageerida võimalikele väljakutsetele; samuti ei nähtu A OÜ

pangakontodelt

turvateenust

pakkuvale

ettevõttele

omaseid

ülekandeid

võimalike

töövahendite, koolituste jms eest; 8) A OÜ pangakontodelt nähtuvalt võeti 84% X OÜ poolt

kantud rahast sularahas välja; 9) X OÜ ja A OÜ juhatuse liikmed on ammused tuttavad; 10) A

OÜ-le on 14.12.2016 tehtud ettekirjutus Politsei- ja Piirivalveameti poolt turvaseaduse § 13 lg

3 ja 25 lg 1 p-i 4 rikkumise kohta, mida ei ole vaidlustatud. See asjaolu ei saanud olla X OÜ-

le teadmata; 11) A OÜ arvetel kajastatud teenuste tegelik sisu, maht ning seos X OÜ

ettevõtlusega ei ole tuvastatavad, mistõttu on hindamise teel maksustamine välistatud.

Tulevikus tehtava maksuotsuse täitmise tagamiseks on vajalik arestida X OÜ pangakontod

ning seada käsutamise keelumärge X OÜ sõidukile Nissan Almera, kuivõrd vastasel korral on

tõenäoline, et maksuotsuse tegemise korral osutub maksusumma sissenõudmine võimatuks.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühing on pannud toime maksupettuse. Sellises

ulatuses ja iseloomus maksude arvestamata, kinni pidamata ja tasumata jätmine on

iseloomulik tahtlikule tegevusele. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et isik on 9

kuu jooksul kasutanud skeemi, mille tulemusel on isiku käibemaksu ja tulumaksu kohustus

vähenenud kokku 170 160,99 euro võrra, on alust arvata, et kui isik on juba kasutanud

võimalusi sellises ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega

kooskõlas, siis teeb ta seda ka tulevikus. Kahtlusi kinnitab asjaolu, et äriühingu käive ei ole

käesolevaks hetkeks vähenenud, samuti on jäänud samasse suurusjärku tasumisele kuuluv

käibemaks. Samas ei ole äriühing enda töötajaskonda suurendanud, kuid käibedeklaratsiooni

vormi KMD INF B-osal on vähenenud tarnijate arved summaliselt ca 90%. Seega puudub

äriühingul jätkuvalt teenuse osutamiseks ametlik tööjõud. Määratav maksusumma 170 160,99

eurot on märkimisväärselt suur võrreldes äriühingu igakuiste tasumisele kuuluvate

maksusummadega. Seetõttu puudub maksuhalduril kindlus, et pärast maksumenetluse lõppu

hakkab X OÜ tekkinud maksuvõlga tasuma ega asu äriühingut likvideerima. 2017. a

majandusaasta aruande kohaselt on X OÜ omakapital negatiivne (−4246 eurot), kohustiste

saldo 113 808 eurot ja majandusaasta kahjum 16 704 eurot. Eeltoodu ei ole omane kasumile

orienteeritud äriühingule.

X OÜ ei oma kinnisvara, isikul puuduvad väärtpaberikontod ning seisuga 10.10.2018 on

maksukohustuslase ettemaksukonto saldo 0 eurot. Seisuga 10.10.2018 omab X OÜ

liiklusregistri kohaselt sõidukit Nissan Almera, registreerimismärgiga XXXXXX, mille

turuväärtuseks hindab maksuhaldur 1000‒2000 eurot. Samuti omab X OÜ Eestis kahte

pangakontot, millest SEB pangakonto jääk on 30.09.2018 seisuga 75,43 eurot ja Swedbank

AS-i pangakonto jääk on negatiivne (−23 624,52 eurot). Mõlemalt pangakontolt nähtub, et kui

3-18-1928

3(7)

sinna raha kantakse, siis võetakse see sularahas välja. Maksuhaldur möönab, et pangakontode

arestimine on ettevõtlust takistav meede, kuid käesoleval juhul ei ole ainuüksi sõidukile

käsutamise keelumärke seadmine piisav 170 160,99 euro suuruse maksukohustuse täitmise

tagamiseks.

MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab MTA X OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X

OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS

§ 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui X OÜ on esitanud tagatise MKS §

120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 170 160,99 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS

§-s 122 loetelule. Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 170 160,99 eurot.

2. Tallinna Halduskohus andis 12.10.2018 määrusega MTA-le loa arestida Eesti Vabariigi

kasuks X OÜ pangakontod kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku summas 170

160,99 eurot (resolutsiooni p 1) ning MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks

Maanteeameti liiklusregistrisse käsutamise keelumärke seadmist X OÜ-le kuuluvale sõidukile

Nissan Almera (registreerimismärk XXXXXX, väljalaskeaasta 2004) (resolutsiooni p 2).

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Maksuhaldur on kinnitanud, et viib maksustamisperioodi 2017. a jaanuar‒september osas läbi

X OÜ suhtes kontrollmenetlust ning taotluses esitatud selgituste ja taotlusele lisatud tõendite

valguses on maksuotsuse tegemine usutav. Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et

kontrollmenetluse tõenäoliseks tulemuseks on maksuotsus, millega vähendatakse X OÜ

sisendkäibemaksu 70 831,10 euro võrra ning suurendatakse tulumaksukohustust 99 329,89

euro võrra ning taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine

oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul ei pruugi maksu määramise

hetkeks olla piisavalt rahalised vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks ning

maksumenetluses kogutud tõendid viitavad maksupettusele. Taotluses välja toodud asjaolud

on piisavad kahtlustamaks, et täiendava maksukohustuse kindlaks määramise korral võib

maksusumma hilisem sissenõudmine X OÜ tegevusest tingituna muutuda võimatuks.

Kohus nõustub maksuhalduriga, et olemasolevad andmed X OÜ varade kohta õigustavad

järeldust, et ainsa tõhusa tulevikus kindlaks määratava maksukohustuse täitmist tagava

meetmena tulevad kõne alla käsutamise keelumärke seadmine X OÜ sõidukile Nissan Almera

ning X OÜ pangakontode arestimine. X OÜ ei oma kinnisvara, äriühingul puuduvad

väärtpaberikontod ning seisuga 10.10.2018 on tema ettemaksukonto saldo 0 eurot. X OÜ-le

kuuluva sõiduki Nissan Almera turuväärtust arvestades ei ole ainuüksi sõidukile käsutamise

keelumärke seadmine piisav meede 170 160,99 euro suuruse maksukohustuse tagamiseks.

Arvestades isiku käitumist ning varalist seisu, on pangakontode arestimine tulevikus kindlaks

määratava maksukohustuse täitmise tagamiseks põhjendatud ja proportsionaalne. Taotluses

on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui X OÜ on esitanud tagatise MKS §

120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 170 160,99 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS

§-s 122 loetelule. Maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist esitades saab äriühing ise

pangakontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X OÜ palub 31.10.2018 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätta MTA

taotlus rahuldamata või alternatiivselt tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1.

3-18-1928

4(7)

Määruskaebuse esitaja pöördus 18.10.2018 MKS § 131 lg 4 alusel taotlusega MTA poole, et

saada luba konkreetsete väljamaksete tegemiseks arestitud pangakontolt. MTA teatas

26.10.2018 e-posti teel, et jätab taotluse rahuldamata, kuna täitetoimingu sooritamise tinginud

asjaolud ei ole ära langenud ning esitatud ei ole tagatist võimaliku rahalise nõude tagamiseks.

Selline vastus on asjakohatu, sest kaebaja ei ole taotlenud MKS § 1361 lg 3 alusel

täitetoimingute lõpetamist, vaid luba konkreetsete väljamaksete tegemiseks, et ettevõtte

tegevus saaks jätkuda. MTA ei ole taotlusesse süvenenud, vaid on jätnud selle pealiskaudselt

rahuldamata.

Vahepealsel perioodil otsis X OÜ aktiivselt MTA suunal kontakti ja kompromissi, et vältida

kontode aresti tõttu majandustegevuse pöördumatut kahjustumist. MTA kaebaja pakutud

kompromissiga ei nõustunud.

Kaebaja pöördus 28.10.2018 MTA poole ja palus infot seoses asjaoluga, et ta peab tasuma

MTA-le käibemaksu summas 1792,89 eurot ja intressi 3,23 eurot, kuid ei saa seda

pangakontode aresti tõttu teha. MTA vastas 30.10.2018, et kontot ei ole võimalik kasutada

enne, kui konto jääk ületab arestitud summa ning kaebaja kohustusi võib tasuda kolmas isik.

Selliselt on MTA tekitanud kaebajale faktilise maksuvõla.

MTA tegevus on vastuoluline. Teisel maksustamisperioodil on MTA pidanud täpselt samade

tehingute eest vastutavaks maksukohustuslaseks A OÜ-d (haldusasi nr 3-17-1058), mitte tema

lepingupartnereid. Viidatud haldusasja asjaolud on põhimõtteliselt samad, nagu on käesolevas

asjas koostatud kontrollaktis, v.a kontrolliperiood. Samas asus maksuhaldur millegipärast

seisukohale, et vastutavaks isikuks ei ole nüüd A OÜ, vaid tehingu teine pool ehk kaebaja.

Kaebaja leiab, et samasuguse väidetava skeemi korral ei saa vastutada täpselt samasuguses

olukorras kord üks ja kord teine tehingupool. Kaebaja vastutus puudub.

Kontrollakti väited on ebaõiged, oletuslikud ja tõendamata. Maksuhalduri väide, et reaalselt ei

ole kaebaja A OÜ-lt teenust soetanud ehk tehinguid ei ole toimunud, on vale. MTA ei ole

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et teenust ei osutatud ja tegemist oleks olnud

maksupettusega. Mõlemad osapooled on kinnitanud tehingute toimumist. Maksuhaldur on

jätnud täitmata temal lasuva uurimiskohustuse ja kontrollakti nõuetekohaselt põhjendamata.

Pangakontode arest on kõige äärmuslikum meede, mille tõttu määruskaebuse esitaja

pankrotistub. Maksuhalduri seisukoht, et maksu määramise hetkeks ei pruugi X OÜ-l olla

piisavalt rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks, on pangakontode aresti

arvestades äärmiselt kummaline ‒ kui pangakontod jäävad arestituks, siis hüpoteetilise maksu

määramise hetkeks on tekitatud kaebajale maksejõuetus ning piisavaid rahalisi vahendeid

tõesti ei eksisteeri. Pangakontode arest ei ole praeguse juhtumi asjaolusid arvestades

põhjendatud ega proportsionaalne. Kavandatava maksuotsuse tegemine oleks mitte ainult

õigusvastane, vaid otseselt vastuolus MTA varasemate seisukohtadega selles osas, milline

lepingupool sellises õigussuhtes maksuõiguslikult vastutab. Kui kontod jäävad arestituks, siis

kaebaja majandustegevus lõppeb, töötajad jäävad töötuks, klientide objektid valveta,

koostööpartnerid tasuta ning MTA oletuslik maksuotsus täitmata. Ainuke võimalus

kavandatava maksuotsuse täitmiseks esineb siis, kui pangakontod arestist vabastatakse ja

kaebajal on võimalik teenida edasi tulu, mille arvelt oma kohustusi täita. Kaebaja kontol on

vahendeid vaid summas 5144,25 eurot ja majandustegevuse seiskumise tõttu sinna midagi ei

lisandu. Seejuures on MTA kontodelt väljamaksete tegemise lubamisest keeldumisega

välistanud

seadusest

tuleneva

ainsa

võimaluse,

kuidas

määruskaebuse

esitaja

majandustegevus saaks jätkuda.

4. Maksu- ja Tolliamet vaidleb 12.11.2018 kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja

palub jätta see rahuldamata.

3-18-1928

5(7)

Pärast X OÜ poolt 18.10.2018 taotluse tegemist pangakontolt väljamaksete tegemiseks palus

maksuhaldur oma 19.10.2018 e-kirjas äriühingul esitada pearaamatu kõikide kontode

väljavõtted perioodi 01.10.2017–18.10.2018 kohta selleks, et MTA-l oleks võimalik

otsustada, kas taotluse rahuldamine on põhjendatud või mitte. X OÜ palvele ei vastanud,

mistõttu saatis MTA 26.10.2018 talle e-kirja, millest tulenes, et taotlus jääb rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja viide haldusasjale nr 3-17-1058 ei ole asjakohane. Nimetatud asjas

tehtud kohtumäärusest täitetoiminguks loa andmise menetluses tuleneb, et A OÜ suhtes

09.08.2016 alustatud kontrollimenetluse käigus selgusid asjaolud, mis andsid maksuhaldurile

alust arvata, et äriühing kajastas kontrollitaval perioodil alusetult raamatupidamises ja

käibedeklaratsioonidel reaalselt mittetoimunud tehinguid (turva- ja valveteenuse soetust O

OÜ-lt, A2 OÜ-lt ja C OÜ-lt) kokku 232 884,36 euro ulatuses. Nimetatud tehingutes osales A

OÜ ostjana, mitte müüjana. Käesolevas asjas on aga X OÜ kajastanud alusetult oma

raamatupidamises mehitatud valve soetust A OÜ-lt ning arvestanud arvetel märgitud

käibemaksu, kuid reaalselt pole arvetel näidatud tehinguid toimunud. Seega ei ole MTA teisel

maksustamisperioodil pidanud samade tehingute eest vastutavaks ja maksukohustuslaseks

hoopis A OÜ-d.

MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud ja kohtupraktikas kujunenud sisulistele

eeldustele ning on vajalikul määral põhistatud. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad

üheselt X OÜ maksupettuses osalemisele. Maksuotsuse tegemist välistavaid asjaolusid

praegusel juhul ei esine.

MTA möönab, et arvelduskontode arestimine võib olla isikule väga koormav meede. Võttes

aga arvesse tõenäoliselt määratava maksukohustuse suurust ja asjaolu, et määruskaebuse

esitajal puudub muu vara (peale sõiduki Nissan Almera), mille arestimisel oleks võimalik

tagada määratava maksukohustuse summa, on pangakontode arest sobivaks täitetoiminguks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 12.10.2018 määruse tühistamiseks ei ole

alust.

6. Olukorras, kus MTA on alustanud maksumenetlust, mille eesmärgiks on teha maksuotsus,

on MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eeldusteks, et: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise

õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3)

maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine)

tuleneb maksukohustuslase tegevusest ning 5) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS §

1361 lg 2 p-i 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetab maksuhaldur

täitetoimingud. Ringkonnakohtu hinnangul on kõik nimetatud eeldused praegusel juhul

täidetud.

7. MTA on 10.10.2018 taotluses märkinud, et taotlus on esitatud 13.04.2018 korralduse nr

12.2-3/043901-1 alusel X OÜ suhtes läbiviidava üksikjuhtumi kontrollimenetluse raames, mis

puudutab

maksustamisperioode

jaanuar–september

2017,

ning

eesmärgiga

tagada

kontrollimenetluse tulemina antava võimaliku 170 160,99 euro suuruse maksuotsuse täitmine.

Seega on käimasoleva maksukontrolli olemasolu eeldus täidetud.

8. MKS § 1361 rakendamiseks peab esinema üksnes käimasolev kontrollimenetlus ning

kohus ei saa MTA 10.10.2018 taotluse läbivaatamise käigus anda sisulist hinnangut

maksuhalduri

poolt

üksikjuhtumi

kontrollimenetluse

alustamise

ja

läbiviimise

3-18-1928

6(7)

õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Samuti peavad kohtud üldjuhul hoiduma

haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (Riigikohtu määrus

nr 3-3-1-15-12, p 49). X OÜ väidete osas seonduvalt kontrollakti ja tulevase võimaliku

maksuotsuse

õiguspärasusega

tuleb

seisukoht

kujundada

esmalt

maksuhalduril

maksumenetluses. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja vastavad väited

tähelepanuta.

9. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et

maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab

hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile

peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse

hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt

Riigikohtu määrused nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks

kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid,

isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud

(Riigikohtu määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et

maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada

maksuhalduri võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel

täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks.

10. MTA taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsusega X OÜ-le

170 160,99 euro suuruse maksukohustuse määramine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

Halduskohtu määruses on viidatud maksuhalduri kahtlusele, et X OÜ osales maksupettuses.

Seda kahtlust on maksuhaldur 10.10.2018 taotluse p-s 2 piisavalt põhjendanud. Maksuhaldur

jõudis kontrolli tulemusel järeldusele, et X OÜ on ajavahemikul jaanuar–september 2017

kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult A OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud

käibemaksu. X OÜ ja A OÜ vahelised tehingud on olnud näilised ja vormistatud üksnes

sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamisega saadava maksueelise tekitamiseks. Samuti on X

OÜ teinud A OÜ arvete alusel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puuduvad

nõuetele vastavad algdokumendid. Maksuhalduri taotlusest nähtub, et X OÜ on MTA taotluse

p-s 2 kirjeldatud skeemi, mille tulemusel on isiku käibe- ja tulumaksu kohustus vähenenud

kokku 170 160,99 euro võrra, kasutanud 9 kuu jooksul korduvalt. Seetõttu on põhjendatud

maksuhalduri kahtlus, et kui äriühing on vältinud maksukohustust suures summas ja pika aja

vältel, võib ta seda jätkata ka tulevikus. Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtuga, et

maksupettuse kahtlust arvestades on alust arvata, et X OÜ võib ka edaspidi pahatahtlikult

käituda. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt osalenud maksupettuses, st teadlikult ja

eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et

soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse.

Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla

hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem.

11. Määruskaebuse esitaja väide, et maksuhaldur on teisel maksustamisperioodil pidanud

samade tehingute eest vastutavaks ja maksukohustuslaseks hoopis A OÜ-d ja mitte tema

lepingupartnereid, on asjakohatu. MTA on vastuses määruskaebusele selgitanud, et A OÜ

suhtes 09.08.2016 alustatud kontrollimenetluse käigus selgunud asjaoludest tulenevalt

kajastas A OÜ alusetult raamatupidamises ja käibedeklaratsioonidel reaalselt mittetoimunud

tehinguid, milles ta osales ostja, mitte müüjana. Praeguses asjas on X OÜ kajastanud aga oma

raamatupidamises teenuse soetust A OÜ-lt.

3-18-1928

7(7)

12. Pangakonto arestimine on vaieldamatult üks maksukohustuslast enim koormavaid

täitetoiminguid, mille tagajärjel on võimalik ettevõtte tegevuse seiskumine. Samas puudub

kohtul kindlus, et X OÜ kavatseb oma senist majandustegevust jätkata ega ole võimaliku

maksuotsusega kohustuse kinglaksmääramise ajaks varatu. Määruskaebuse esitaja ei ole

näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega

saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt tagada. X OÜ-le kuuluva

sõiduki Nissan Almera turuväärtust arvestades ei ole ainuüksi sõidukile käsutamise

keelumärke seadmine piisav meede 170 160,99 euro suuruse maksukohustuse tagamiseks. X

OÜ-l puudub muu registervara ja väärtpaberikontod ning taotlusest nähtuvalt ka muu

väärtuslik vara, mille arvelt katta tulevast võimalikku maksukohustust. Äriühingu SEB Pank

AS-i pangakonto jääk oli 30.09.2017 seisuga 75,43 eurot (31.10.2018 seisuga 3531,17 eurot

(määruskaebuse lisa 9)) ja Swedbank AS-i pangakonto jääk negatiivne. Mõlemalt

pangakontolt on raha sinna kandmisel omakorda sularahas välja võetud. Äriühingu

ettemaksukonto saldo on 0 eurot. Juhul, kui puuduvad muud võimalused maksukohustuse

täitmise tagamiseks, ei saa pangakontode arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Praegusel

juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumise tagamiseks üle määruskaebuse esitaja

huvi kasutada majandustegevuseks käibevahendeid arestitud ulatuses. Pangakontode arestist

vabastamiseks saab X OÜ pakkuda MTA-le tagatise.

13. Seoses määruskaebuse esitaja etteheitega, et MTA on jätnud tema 18.10.2018 taotluse

pangakontolt väljamaksete tegemiseks põhjendamatult ja pealiskaudselt rahuldamata, on

MTA vastuses määruskaebusele selgitanud, et MTA palus 19.10.2018 e-kirjas (MTA vastuse

lisa 1) taotluse põhjendatuse üle otsustamiseks esitada X OÜ-l pearaamatu kontode

väljavõtted ajavahemiku 01.10.2017–18.10.2018 kohta. Äriühing seda ei teinud, millest

tulenevalt saatiski MTA X OÜ-le kirja, mille kohaselt jääb taotlus rahuldamata.

14. Eelneva põhjal jääb X OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.10.2018 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)