4-18-4317/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 25.10.2018. a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson Sekret

är Maire Viksi

Menetlusalune isik J.M, ik. XXX Elukoht x :

Töökoht puudub

Kohtus osalenud isikud *kohtuv menetleja KKB älise – Põhja Prefektuuri liiklus esindaja Raul Annuka järelevalvekeskuse –

*menetlusalune isik J.M –

d korras- Liis Suik * menetlusaluse isiku kaitsja määratu

LS 224 lg 2, Väärteoasi § nr. 2316,18,003543

LÕPPOSA

Mõista J.M ´le LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 140 trahviühikut, s.o. 560 eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu jooksul, igas kuus tasuda 56 eurot.

Menetluskulud

VTMS § 38 ja KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel välja mõista J.M-ilt riigituludesse määratud kaitsjale määratud tasu – 150 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul, igas kuus tasuda 15 eurot.

VTMS § 107 lg 3 alusel rahatrahvi ja menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid (kontode ja viitenumbriga edastatakse J.M-ile eraldi dokumendina (makseinfo). )

Väärteoasi nr.4-18-4317

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest peab kohtumenetluse pool teatama eelnevalt Harju Maakohtule

7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse

pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Väärtegu väärtegu nr 2316,18,003543

Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokolli AB 568886

kohaselt J.M 31.07.2018.a. kell 00.57 ajal Harju maakonnas Tallinnas Sõle tänav 11, liikudes Paldiski maantee suunas, juhtis mopeedi isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alko 43 48mg/l holisisaldus mitte väiksem kui 0, mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0, +/- 0,05 mg/l. Sellise tegevusega rikkus J.M 69 lg 3 n liiklusseaduse § õudeid ja pani toime LS 2 . § 224 lg järgi kvalifitseeritava väärteo

Kohtu seisukoht Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et J.M juhtis 31.07.2018.a. kella 00.57 ajal Tallinnas Sõle tänav 11 juures mopeedi reg. märgiga xxx, olles juhile keelatud seisundis, millega rikkus

liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid. Seda asjaolu tõendavad nii tlusaluse isiku ütlused mene

kohtuistungil kui ka väärteotoimikus olevad tõendid: -

viina 100 grammi, J.M tunnistab end süüdi, väidab, et oli üle töötanud, võttis valu pärast magas. Sõitma asus, kuna soovis sõbrannalt toidu ostmiseks raha laenata. Kui ta oleks teadnud, et tal on joove, poleks rolleriga sõitma läinud, oleks takso võtnud;

-

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga nähtub, et J.M-i

joobeseisundi kindlakstegemiseks 31.07.2018.a. kell 01.28 kuni 01.33 kasutati tõenduslikku

alkomeetrit Dräger Safety Alcotest 7110 EST, seerianumber ARAF-0036, taatlustunnistus nr

TTRC-16-00026, mille lõplik lugem oli 0,48, laiendmääramatus 0,05 mg/l. Kui

laiendmääramatus maha arvata, oli J.M-i väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,43 mg/l kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Aleksei Ve tlev, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures e mõõtemetoodikat; - , mi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus lle kohaselt kõrvaldati J.M sõiduki juhtimiselt 31.07.2018.a. kell 01.01.a kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus oli tunda alkoholi lõhna suust.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tarvitas ta valu pärast 100 grammi viina, magas kaks tundi,

mopeediga sõitma asumisel ei teadnud, et on joobes. Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste

poolest on väärtegu toime pandud hooletusest. Hooletuse puhul isik ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtul ei ole võimalik ümber lükata J.M-i ütlust selle kohta, et ta ei

tajunud sõitma asudes endal joobe olemasolu. Menetlusaluse isiku teadmatusele oma

joobeseisundist viitab ka joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, millest

nähtuvalt J.M-i silmad ei punetanud, pupillid olid väikesed, reaktsioonikiirus normaalne,

kõne selge, aja hataju selge, teadvusel, mäletas tunni sündmusi, -, isiku ja ko viimase 24-

koordinatsioon häireteta, käitum välised joobeseisundile ine normaalne. Seega puudusid tal viitavad tunnused.

Samas, kui isik paar tundi enne mopeediga sõitma asumist on tarvitanud alkoholi, oleks ta pidanud siiski mõtlema sellele ja ette nägema, et tarvitatud alkohol ei pruukinud nii kiiresti veel

organismist väljunud võimalus, siis olla ja kui selle kontrollimiseks puudus igaks juhuks hoiduma sõitmisest.

Kohus leiab, et J.M on rikkunud LS § 69 lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või

ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud LS § 224 lõike 2 järgi.

Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus LS § 224 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

Vastavalt KarS - § le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusalusel isikul on karistusregistri kohaselt kolm kehtivat väärteokaristust, s.o määratud rahatrahvid kaks liiklusseaduse § 259 lg 1 alusel ja ühel korral ühistranspordi seaduse § 85 lg 1

alusel. -i J.M-i sõnul on tasumata üksnes ÜTS alusel 01.07.2018.a. määratud rahatrahv.

Teised, 14.01.2017.a ja 12.07.2017.a määratud rahatrahvid 16 eurot ja 20 eurot on tasutud.

Kriminaalkorras on J.M kolm kehtivat karistust joobes mootorsõiduki juhtimise eest KarS § 424 järgi. J.M tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,43 mg/l kohta. Seega võib öelda, et

isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise. See aga omakorda määrab ära karistuse ranguse. Kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et J.M-i on siiski aristada rahatrahviga. Menetlusalune isik ei tundnud enne võimalik k mootorsõiduki juhtimisele asumist end keelatud seisundis olevana. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt puudusid välised joobeseisundit kirjeldavad tunnused.

Tegemist on inimesega, kellel on tugevad tervisehäired. Ta esitas kohtule hulgaliselt arstitõendeid nii vaimse kui füüsiliste haiguste kohta, mis on takistanud tal kriminaalkaristusena

mõistetud üldkasuliku töö tegemist ja kahel korral ei võimaldanud tervis tal ilmuda ka väärteoasjas kohtuistungile. Kohus nõustub kaitsjaga, et J.M-i puhul on alust kahtlusele, et

aresti kandmine tema puhul võib olla tervislikust seisundist tulenevalt raskendatud. Samuti selgitas menetlusalune isik, et aresti korral ei ole tal võimalik jätta oma kassi üksinda. J.M

on oma teguviisi hukka mõistnud, sügavalt kahetsenud, hakanud usklikuks inimeseks, kelle elupõhimõtetega alkohol kokku ei käi. enam

Kuna tegemist on alla keskmise suurusega süüga, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, küll

aga on tuvastatud kergendav asjaolu, ut, mõistab kohus J.M-ile rahatrahvi 140 trahviühik s.o. 560 eurot. Arvestades menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi suurust ja isiku majanduslikku olukorda, siis kohus annab võimaluse trahvi tasuda osade kaupa.

Menetluskulud

Menetluskuluks on kaitsjatasu. Harju Maakohtu 25.10.2018.a. J.M-i väärteoasjas tehtud

otsuse lõpposas on märgitud J.M-ilt väljamõistetavaks menetluskuluks, s.o. määratud

kaitsjale määratud tasu suuruseks ekslikult 150 eurot. Tegelikult on kaitsjatasu suuruseks 120

eurot. 26.10.2018.a. Harju Maakohtu määrusega viga parandati ja määratud kaitsjale määratud tasuks loeti 120 eurot, mis võimaldati tasuda ositi 10 kuu jooksul.

Harju Maakohtu 02.10.2018.a. määrusega rahuldas kohus J.M-i taotluse riigi õigusabi

korras kaitsja määramiseks. Kohus asus seisukohale, et J.M tuleb hüvitada RÕS § 8 punktile 3 menetluskulu osamaksetena. Arvestades menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda, annab kohus VTMS § 2 ja KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse hüvitada menetluskulud 10 kuu jooksul, igas kuus tasuda 12 eurot.

Kohus juhindub seadust . Väärteomenetluse iku § 107 lg 1 p. 1

Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu alates 16.11.2018. kell 13.00 a.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/