2-18-9908/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9908 Tsiviilasi ProEnt OÜ hagi I H’i vastu rahalise kohustuse täitmise ja viivise nõudes Menetlustoiming hagiavalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ProEnt OÜ (registrikood 14157691, Liivalaia tn 45, Tallinn 10145); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Marko Pikani (Advokaadibüroo Teder, Pärnu mnt 18, Tallinn 10141; tel: 6631700; e-post: menetlus@tedrelaw.ee); Kostja: I H (elukoht: xxxx; e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Carmen Tars (Legal Services OÜ, Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn, e-post: menetlus@youroffice.ee).

RESOLUTSIOON

Jätta ProEnt OÜ hagi I Hi vastu läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

2(4) ASJAOLUD

Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse lepingust tuleneva võlgnevuse 21 703,62 euro ja viivise nõude. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud 10.02.2017 leping puidust maja elementide müügiks ning paigalduseks xxxx. Hageja viitas hagiavalduses, et lepingu punkti 11.2 kohaselt tuli vaidlused lahendada Eestis, Harju Maakohtus. Lepingu punkti 11.4 kohaselt kohaldus Eesti õigus. Hageja ei nõustunud kostja väidetega ebaõige kohtualluvuse osas. Kostja ei ole tarbija, sest poolte vaheline leping oli töövõtuleping, mille esemeks oli maja ehitamine. Selline leping ei ole tarbijatöövõtuleping.

Kostja vaidles vastu hagile ning kohtualluvusele. Kostja viitas EL Nõukogu määrusele nr 1215/2012 ja leidis, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine, sest see on vastuolus TsMS § 104 lg

1. Vaidlus ei ole seotud kostja majandusja kutsetegevusega. EL Nõukogu määruse nr 1215/20112 artikli 18 lõike 2 kohaselt võib teine lepinguosaline aglatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kostja elab alaliselt xxxx ning leping täideti samuti xxxx. Kostja on tarbija ka Xxxx õiguse kohaselt. Vaidluses ei saa lähtuda Eesti seaduse materiaalõigusnormidest, mis jätavad kostja ilma tarbijale ette nähtud kaitsest. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 järgi määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 p-st 1 tuleneb, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012.

Määruse nr 1215/2012 art 1 lg 1 järgi kohaldatakse määrust tsiviilja kaubandusasjade suhtes igat liiki kohtutes. Sama määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Kooskõlas määruse artikli 5 lõikega 1 võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse sama peatüki 2. kuni 7. jaos sätestatud korras. Määruse nr 1215/2012 vastavad jaod ei näe ette, et töövõtulepingute puhul, mille on füüsiline isik sõlminud maja ehitamiseks või selleks vajalike detailide ostmiseks, võiks hagi esitada mitte füüsilise isiku elukohajärgse liikmesriigi kohtusse, vaid töövõtja asukohajärgse liikmesriigi kohtusse ning seda isegi siis, kui maja ehitati või detailid paigaldati füüsilise isiku elukohajärgses liikmesriigis.

Hageja on pöördunud hagiavaldusega Eesti kohtusse põhjusel, et vastava kohtualluvuse nägi ette pooltevaheline leping. Määruse 1215/2012 artikkel 25 sätestab, et kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Seega tuleb poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppe puhul hinnata, kas see on kehtiv Eesti õiguse kohaselt.

TsMS § 104 lg 1 järgi kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandusvõi kutsetegevusega ja teiseks

3(4) pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 106 lg 1 p 1 järgi kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui see on vastuolus käesoleva seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga.

Kohus leiab, et hageja ja kostja vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kuna kostja on füüsiline isik ning hagiavaldusest ei nähtu, et vaidlus oleks seotud mõlema poole majandusvõi kutsetegevusega. TsMS § 104 lg 1 kohaselt ei tule kohtualluvuse kokkulepete kehtivuse hindamisel lähtuda üksnes sellest, kas tegemist on tarbijalepinguga või mitte. TsMS § 104 lg 1 näeb selgelt ette, et vaidlus peab olema seotud mõlema poole majandusja kutsetegevusega ning vaid sellisel juhul on tegemist kehtiva kohtualluvuse kokkuleppega. Seetõttu leiab kohus, et kohtualluvuse osas ei ole hageja ja kostja vaheline kokkulepe kehtiv sõltumata sellest, et VÕS § 635 lg 4 mõistes ei ole tegemist tarbija töövõtulepinguga ega VÕS § 208 lg 4 mõistes tarbijalemüügiga.

Kohus leiab, et eelviidatud tõlgendus on kooskõlas EL Nõukogu määruse 1215/2012 mõtte ja eesmärgiga. Nii tuleneb määruse preambula lõikest 4, et teatavad erinevused kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist käsitlevates siseriiklikes eeskirjades takistavad siseturu häireteta toimimist. Preambula lõige 15 näeb ette, et kohtualluvuse eeskirjad peaksid olema hästi prognoositavad ning lähtuma põhimõttest, et tavaliselt on kohtualluvus seotud kostja alalise elukohaga, mistõttu peaks alati olema tagatud kohtualluvus kostja elukoha alusel, välja arvatud täpselt määratletud juhtudel, kui vaidluse sisu või poolte autonoomia eeldab teistsugust seost. Samas tuleb tarbijalepingute puhul kaitsta nõrgemat poolt soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad, milline põhimõte tuleneb preambula lõikest 18.

EL Nõukogu 1215/2012 määruse vastuvõtmisele eelnes 1968. aastal Brüsseli konventsioon kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades. 22.12.2000 võttis EL Nõukogu vastu määruse nr 44/2001, millega asendati Brüsseli konventsioon. Euroopa Kohus on leidnud (kohtulahend C-464/01) Brüsseli konventsiooni osas, et tarbija mõistet tuleb tõlgendada kohtualluvuse küsimuste lahendamisel iseseisvalt, et tagada konventsiooni ühetaoline kohaldamine kõigis osalisriikides. Kostja elukohajärgse kohtualluvuse põhimõttest kõrvalekalduvaid kohtualluvuse reegleid tuleb tõlgendada kitsalt (C-464/01, p 32). Tarbijat nõrgema poolena tuleb kaitsta ning erikohtualluvuse sätteid saab kohaldada vaid lepingutele, mis on sõlmitud väljaspool isiku majandusja kutsetegevust (samas).

Kohus leiab, et eelviidatud tõlgendamispõhimõtted on kohaldatavad käesolevas vaidluses. Kostja ei ole lepingut sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuse raames ning vajab seetõttu nõrgema poolena kaitset kohtualluvuse küsimuses. TsMS § 104 lg 1, mis reguleerib kohtualluvuse kokkulepete kehtivust, tuleb kohtu hinnangul tõlgendada kitsalt selles toodud tähenduses. Sõltumata sellest, et leping oli suunatud elamu ehitamisele, ei ole kostja sõlminud lepingut oma majandusvõi kutsetegevuse raames ning tema suhtes ei saa kohaldada kohtualluvuse erisätteid.

TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Antud säte kohaldub juhul, kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, kuid kostja vaidleb põhjendatult vastu kohtualluvusele. Hageja hagi kostja vastu tuleb eeltoodu alusel jätta läbi vaatamata, sest ebaõige kohtualluvuse tõttu ei ole kohus pädev asja lahendama.

TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

4(4) kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam Kohtunik