1-08-11142/10 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-11142 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Aivar LEMBIT Asja läbivaatamise kuupäev 06.11.2009 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid E.E

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu E.E

sünd. xxx, isikukood xxx, rahvus elt venelane, elukoht xxx

Karistuse kandmise algus 16.10.2008 ja lõpp 20.12.2009 RESOLUTSIOON

Vabastada E.E (isikukood xxx) temale Harju Maakohtu 16.10 .2008 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi e

nne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg. 4 määrata E.E-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada E.E katseajal

järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxx -

ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

2 -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada E.E katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.1, 2, 4, 5, 7 ja 8 sätestatud järgmist lisakohustusi: -

heastada kuriteoga tekitatud kahju igakuiselt vähemalt summas 100 (ükssada) krooni

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume -

asuda tööle või võtta end Töötukassas

töötuna arvele hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul vangistusest vabanemisest -

registreeruda

psühhiaatri

vastuvõtule hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul vangistusest vabanemisest ning läbida vajadusel ravi -

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud

isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata

- osaleda

sotsiaalabiprogrammis, kui seda pakub kriminaalhooldusametnik. Määrata E.E kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada

katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada E.E karistuse

kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 14.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

E.E on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.10.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §209 lg.2 p.1 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 8 kuud. KarS §65 lg.1 ja §64 lg.1 kohaldamisega jäi lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud 22 päeva vangistust alates 16.10.2008.

3 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1

distsiplinaarkaristus. Iseloomustuse kohaselt töötab kinnipeetav alates 07.06.2008

vanglas majandustööl abitöölisena köögis – toidujagajana. Kinnipeetav on

kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Kahel korral oli talle määratud ka käitumiskontroll, kuid kummalgi juhul ei suutnud ta nõudeid täita, mistõttu ühel juhul pöörati karistus täitmisele ja teisel korral asendati karistus üldkasuliku tööga, kuid selle täitmatajätmise pärast pöörati ka see karistus täitmisele vangistusena. Reaalselt on kinnipeetav vangistuses viibinud kolm korda.

Kriminaalhooldusametnik oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja leiab, et kuigi uur kuriteo sooritamine ja

kriminaalhoolduse nõuete rikkumine on kinnipeetava poolt väga tõenäoline, võib kriminaalhooldusele määramine siiski olla oluliseks uue kuriteo riski maandamise

võimaluseks, arvestades siinkohal kinnipeetava tähtaegset vabanemist 20.12.2009. ennetähtaegse vabanemise korral teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata kinnipeetavale järgmised lisakohustused: heastada kuriteoga tekitatud kahju igakuiselt vähemalt 100 krooni ulatuses, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, registreeruda ühe kuu jooksul alates vabanemisest psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbida ravi,

osaleda sotsiaalabiprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik pakub, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ja

asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele hiljemalt 1 kuu möödudes

ennetähtaegsest vabanemisest. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on

kinnipeetaval vabanemise korral võimalus asuda elama Tartusse 3-toalisesse

korterisse, kus ta saaks toa koos oma elukaaslasega. Garanteeritud töökohta kinnipeetaval ei ole, kuid seoses pensioni saamisega suudab ta peret majanduslikult toetada. Kuigi kinnipeetaval on varasemalt väljakujunenud kulutamisharjumus ning ta ei oska tulusid ja kulusid tasakaalus hoida, maandab seda puudujääki kinnipeetava elukaaslane, kes vastutas peres kulutuste eest.

Maakohtu istung

Kinnipeetav E.E taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest

tingimisi enne tähtaega ja seletas, et asub elama elukaaslase juurde Tartusse ja

püüab leida tööd. Kergemat tööd kuni 6 tundi päevas on ta suuteline tegema.

Kinnipeetav nõustus kõikide nende lisakohustustega, mida pakkus välja kriminaalhooldusametnik ja kinnitas, et mõistab nende vajalikkust. Kinnipeetav seletas, et pensionist on ta võimeline heastama kuriteoga tekitatud kahju katteks 100 krooni kuus, kuid tööleasumisel 300 krooni kuus. Kinnipeetav nõustus käima ka psühhiaatri vastuvõtul ning läbima kriminaalhooldusametniku pakutud sotsiaalprogramme.

Prokuröri abi Aivar Lembit nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ja palus panna kinnipeetavale lisaks KarS §75 lg.1 sätestatud kontrollnõuetele ka §75 lg.2 p.1, 2, 4, 7 sätestatud lisakohustused.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et E.E tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

4 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused E.E vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav viibib vangistuses alates 16.10.2008, s.o. veidi üle 1 aasta. Karistust on jäänud lõpuni 20.12.2009 kanda veel veidi rohkem kui 1 kuu. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud kauem, kui jääb veel karistust kanda.

Kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistuses on viibinud kolmel korral. Distsiplinaarkorras on kinnipeetavat vangistuses karistatud ühel korral.

Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 3-toalise remonti vajava korteriga, kus hetkel elab 6 inimest. Kinnipeetaval on siiski võimalik saada seal enda ja elukaaslase käsutusse üks tuba.

Garanteeritud töökoht kinnipeetaval vabanemise korral puudub, kuid esialgne legaalne sissetulek on talle kindlustatud pensioni näol, mis on suuruses 3000 krooni kuus.

Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetava elukaaslase ema kinnipeetava pere majandusliku toimetuleku osas väga optimistlik ja

leidis, et kinnipeetav suudab oma peret materiaalselt toetada. Abiks on ka kinnipeetava elukaaslane, kes aitab tulusid ja kulusid hoida tasakaalus.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks eelkõige elukaaslane ja viimase ema ning õed, kellega on kinnipeetava suhted väga head ja viimased toetavad kinnipeetavat igati.

Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskond küll ohustatud, kuid antud ohtu saab maandada, kui vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega ja määrata talle veel aastaks katseaeg.

Arvestades eeltoodut ja kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud E.E vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, on võimalik teostada tema üle

vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Kuigi tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras varem korduvalt karistatud ja ning kes ka vangistust ei kanna esimest korda, leiab maakohus, et järelevalve vabanemise puhul on siiski äärmiselt vajalik.

Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb E.E-le vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista katseaeg 1 aasta.

Sellel ajal allutatakse E.E KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

5

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles osas, et kinnipeetavale tuleb panna katseajal järgmised lisakohustused:

- heastama kuriteoga tekitatud kahju igakuiselt summas 100 krooni

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume

- asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele hiljemalt 1 kuu

möödumisel vangistusest vabanemisest

- registreeruma psühhiaatri vastuvõtule ja läbima vajadusel ravi

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku

eelneva loata

- osalema sotsiaalabiprogrammis, kui seda pakub kriminaalhooldusametnik.

Maakohus leiab, et esimese lisakohustuse panemine on vajalik eelkõige kinnipeetava

suure võlakoorma vähendamiseks. Arvestades seda, et kinnipeetaval on ka enne tööleasumist olemas legaalne ja kindel igakuine sissetulek pensioni näol summas

3000 krooni, ei pea maakohus kahju hüvitamist summas 100 krooni kuus liiga

koormavaks ning võlasummat veelgi kasvatavaks. Lisakohustused, mis on seotud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu ja psühhiaatri poole pöördumisega, on vajalikud seetõttu, et asja materjalide kohaselt on kuritegu kinnipeetava poolt toime pandud alkoholijoobes. Kuna alkoholi tarvitamine soodustab pidurdamatu käitumise teket, on vajalik eelkõige alkoholi tarvitamisest loobuda ja otsustada, kas isik vajab alkoholi liigtarvitamise pärast ravi. Seda saab teha üksnes vastava eriala spetsialist.

Tööle asumine või töötuna enda Töötukassas arvele võtmine suurendab majanduslikku toimetulekut ja vähendab varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kuna kinnipeetaval on haridust vaid 8 klassi, mis on lõpetatud abikoolis, on vaja välja selgitada tema sotsiaalsed oskused elus toimetulemiseks, samuti neid oskuseid

parendada ja täiendada. Selleks sobivad vastavad sotsiaalabiprogrammid, mida on

võimalik pakkuda kriminaalhooldusametnikul. Kinnipeetav on kriminaalkorras

karistatud korduvalt. Seega on põhjendatud talle lisakohustuse panemise, mis on

seotud teiste kriminaalkorras karistatud isikutega kohtumise keeluga. Suhtlemine kriminaalkorras karistamata isikutega aitab tal väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik