4-18-5112/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-18-5112

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi J.N

kaebus PPA Põhja

prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 11.09.2018 otsusele väärteoasjas nr 2302,18,008065

Kaebuse esitaja J.N, isikukood: XXX; elukoht: xxx

PPA Kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS -st 132 p 1 -st 120 lg 1 § ja § kohus otsustas:

1. Jätta J.N kaebus rahuldamata ning PPA Põhja prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse kohtu väärteoasjas nr esindusgrupi 11.09.2018 otsus 2302,18,008065 muutmata.

2. J.N

loovutada juhiluba Maanteeameti liiklusregistri büroole 5 (viie) tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest (LS § 127).

Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud

Kohtuvälise menetleja 11.09.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,008065 karistati J.N

’t liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 20.08.2018 kella 08.56 ajal Harju maakonnas Tallinnas Järvevana teel (Tartu mnt ja Pärnu mnt vahel) juhtis mootorsõidukit

Mercedes Benz E200 CDI (registreerimismärk: xxx kiirusega 98 (+/-3) km/h teel l ) õigul, mille lubatud suurim sõidukiirus

2

oli 70 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, rikkudes liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid.

Kaebuse kohaselt on J.N igapäevane töö seotud auto juhtimisega, ta on xxx, omab ka xxx

, mistõttu taotleb juhtimisõiguse äravõtmise mittekohaldamist ja võimalusel muu

karistusliigi kohaldamist. J.N kahetsust on väljendanud õigusrikkumise pärast. Kohtuväline menetleja leiab, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puuduvad kaebu . Kuigi menetlusaluse ses toodud põhjendustel isiku süü ei ole suur, oli mootorsõiduki reaalse kiiruse (98 km/h) ja suurima lubatud kiiruse (70 km/h) vahe nii suur, et see ei saanud menetlusalusele isikule märkamatuks jääda, st ta on teo toime pannud tahtlikult. J.N on kehtiv liiklusalane kriminaalkaristus ja 27 väärteokaristust, neist 24 on seotud liiklusreeglite eiramisega ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest on isikut karistatud 8-l korral. Eriti väärib tähelepanu asjaolu, et viimase LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on ta toime pannud kõigest neli päeva varem – 16.08.2018. Kui isik paneb süstemaatiliselt tahtlikult toime ohtlikke väärteorikkumisi, on ilmselge, et teda

ei ole võimalik kergema karistusega mõjutada, kuivõrd selline karistus ei avalda vajalikku eripreventiivset mõju ega sunni rikkumise üle järele mõtlema. Kohtuvälise menetleja hinnangul on J.N kahetsus paljasõnaline ning esitatud kergema karistuse määramise eesmärgil.

J.N lubatud väärteoasja materjalidest ei nähtu, et ta oleks aru saanud, et

suurima sõidukiiruse ületamisega kaasneb suur oht nii temale kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja puhul eksisteerib reaalne oht, et ta

võib jätkata samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. hikaristusena mootorsõiduki Põ juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine sanktsiooni ülemmääras, s.o 6 kuuks on vajalik nii eri- kui ka üldpreventiivses mõttes. Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt VTMS § st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus - menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsu jätta s tuleb muutmata.

LS § 227 lg 2 koosseis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

J.N poolt 20.08.2018 kella 08.56 ajal Tallinnas

Järvevana teel mootorsõiduki (registreerimismärk: MB E200 CDI xxx juhtimine kiirusega 98 (+/-3) km/h, ) teelõigul, mille lubatud suurim sõidukiirus oli 7 , on tõendatud järgmiste tõenditega. l 0 km/h

Kohtuvälise menetleja poolt seadme LaserCam 4 LE0023 (salvestuse ID: 012122) salvestuse andmetest nähtub, et 20.08.2018 kell 08 Järvevana teel .56.06 on 70 km/h kiiruspiirangu alal

mootorsõidukil mõõdetud kiiruseks 98 km/h. Samal lehel esitatud tõenduslikelt fotodelt nähtub,

et seadme poolt tehtud fotole on jäädvustunud mootorsõiduk Mercedes Benz, mille registreerimisnumber on xxx.

3

Menetlusaluse isikuna antud ütlustes tunnistas J.N suurima lubatud kiiruse ületamist ja põhjendas seda

unisuse ja hajameelsusega. Palub vabandust ja lubab varasemad trahvid kinni maksta.

Seega on tõendatud ajal mootorsõiduki J.N poolt 20.08.2018 kella 08.56 juhtimine kiirusega 98 (+/-3) km/h teel, millel lubatud suurim sõidukiirus oli 70 km/h, s.o LS § 227 lõike 2 objektiivne teokoosseis.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt väljendatud seisukohaga, mille kohaselt pani J.N likult. väärteo toime taht Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise määr

oli niivõrd suur – 25 km/h, et see pidi olema J.N poolt tajutav ega saanud olla ajendatud tähelepanematusest. Kohtu hinnangul viitab see pigem kaebaja kalduvusele liikuda lubatust suurema sõidukiirusega ja iseloomustab kaebajat kui vastutustundetut juhti, kes ei ole harjunud spidomeetrit. jälgima Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab J.N LS § 227 lg 2 järgi.

Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). LS § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja on põhikaristusena kohaldanud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. LS § 227 lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 40 kilomeetrit tunnis. Kuna J.N 70 km/h alas – juhtis mootorsõidukit kiirusega 98 (+/-3) km/h, ületas ta sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, mistõttu hindab kohus isiku süüd väiksemaks keskmisest .

Samas nõustub kohus kohtuvälise menetleja poolt kaebajale määratud karistuse liigiga. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on J.N 27 kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest ning neist 8 karistust suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Ainuüksi 2017.aastal karistati teda selle eest 3-l korral. Arutatava teo pani ta toime kõigest nelja päeva pärast eelmise (16.08.2018) samalaadse väärteo toimepanemist. Karistusregistri andmetel ei ole kaebajale varem määratud rahatrahvid ka tasutud.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole õigustatult arvestanud J.N

kahetsusega karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes. Kahetsus näitab, et süüteo toimepanija mõistab ka ise oma käitumise hukka. Eelpool kirjeldatu aktualiseerub aga üksnes siis, kui kahetsuse väljendus on siiras, mitte pole kahetsust väljendatud üksnes formaal – selt

kalkuleerides, et see toob kaasa kergema karistuse mõistmise. J.N on järjepidevalt toime pannud samalaadseid rikkumisi ning jätnud määratud karistused õigeaegselt täitmata. Käesolevalt jääb kohtule mulje, et kahetsust mainis kaebaja üksnes kergema karistuse saamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada üld- ja eripreventsiooniga.

4

Eripreventiivselt peab määratud karistus mõjutama süüdlast loobuma edaspidi süütegude toimepanemisest. J.N puhul on alust arvata, et varasemalt määratud karistused ei ole suutnud isikut seaduskuulekalt käituma panna – rahatrahvid on ettenähtud tähtaja jooksul jäetud

tasumata ning isik jätkas uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga, et kuna rahatrahvid pole J.N

’t õiguspärasele käitumisele

suunanud, tuleb põhikaristusena kohaldada raskemat karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist. Kaebuse kohaselt taotleb J.N rahatrahvi määramist, kuna tema igapäevane

töö ja sissetulek on seotud xxx. Kohus on seisukohal, et kui sissetulek on seotud xxx, siis tulnuks kaebajal enda heaolule varem mõelda, mitte vastutustundetult järjest liiklusrikkumisi toime panna. Juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Kuna

mootorsõiduki juht on läbinud koolituse, on ta teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega

sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema

õigusvastase käitumisega kaasnevad ning kohusetundliku käitumisega on tal võimalik tagajärgedest hoiduda. Mis puudutab kaebaja väidet, et juhtimisõiguse äravõtmise puhul ei ole

tal võimalik varasemaid rahatrahve tasuda, siis kohus mär , et J.N on jätnud gib

trahvid tasumata juba 2015.aastast, mistõttu ei saanud see talle hädavajalikuks muutuda 2018.aastal. L se puhul on tegemist enamohtliku , milles isik seab ohtu ubatud sõidukiiruse ületami süüteoga

nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. On üldteada, et liiklusõnnetuse põhjustamise peamiseks põhjuseks on suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, samuti on üldteada, et taolised liiklusõnnetused lõppevad reeglina sõitjate surmaga või raske tervisekahjustusega. Seega peab karistamisel arvestama õiguskorra kaitsmise huvidega.

J.N ’t on alates 2015.aastat järjest, mitmel korral kalendriaasta jooksul,

karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest väärteokorras. Teda on karistatud ka

kriminaalkorras sõiduki juhtimise eest süstemaatiliselt juhtimisõiguseta. J.N

ükskõikse suhtumise tõttu liikluskorda on kohtu hinna gul suur tõenäosus, et isik võib n

ka edaspidi toime panna uusi liiklusrikkumisi. Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et nii enda kui kaasliiklejate kaitseks tuleb isikult mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta.

Arvestades isiku , tema isikut ja eelpool toodut on kohtu hinnangul J.N süü suurust , ’lt juhtimisõiguse äravõtmine LS § 227 lg 2 sanktsioonis ettenähtud maksimaalseks ajaks suurusele ning tugineb õigustatud, see on proportsionaalne tema süü karistuse mõistmise põhimõtetel . Seega jätab kohus J.N ng kohtuvälise e kaebuse rahuldamata ni menetleja 11.09.2018 2302,18,008065 muutmata. otsuse väärteoasjas nr Julia Vernikova kohtunik