3-18-224/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.11.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-224

Haldusasi

K.J.R.e kaebus pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – K.J.R.e, esindaja Kalle Liiv

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise vorm

01.11.2018, avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.J.R.e kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Arvestades, et 30-päevane tähtaeg möödub

15.12.2018, mis on puhkepäev, tuleb apellatsioonkaebus esitada hiljemalt 17.12.2018. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.J.R.e esitas 18.09.2017 Riigikogu Kantseleile avalduse parlamendiliikme vanaduspensioni

saamiseks. Riigikogu Kantselei parlamendipensionide määramise komisjon jättis 28.09.2017

istungil protokollilise otsusega K. J. Roosaare avalduse rahuldamata, põhjusel, et tema

pensioniõiguslik tööstaaž ei ole piisav. K. J. Roosaare esitas protokollilisele otsusele vaide, mille

Riigikogu Kantselei jättis rahuldamata.

2. K.J.R.e esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tuvastada asjaolu, et tema

pensioniõigusliku staaži osana on arvesse võetavad ka ajavahemikud 11.09.1972 kuni 16.05.1976

ja 26.08.1976 kuni 13.05.1979 (kokku 6 aastat, 4 kuud ja 25 päeva), mil kaebaja õppis Ameerika

Ülikoolis (The American University, Washington, DC, USA).

3. Tallinna Halduskohus võttis 01.03.2018 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks

Sotsiaalkindlustusameti (SKA), sest alates 01.01.2018 on SKA pädevuses asjakohase seaduse

2(4)

(Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete

pensioni seadus) kohaldamisega seotud küsimuste lahendamine. SKA vaidleb kaebusele vastu.

4. Asja läbivaatamine suulises menetluses toimus 01.11.2018 kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja ei nõustu sellega, et tema ülikoolis õppimise aega ei võeta arvesse parlamendiliikme

pensioniõigusliku staaži arvestamisel. Selline käsitlus on otseses vastuolus põhiseaduse §-s 12

sätestatud üldise võrdsusnõudega, sest on kaebaja suhtes diskrimineeriv. Kohtule esitatud tõendid

kinnitavad, et kaebaja õppis Ameerika Ühendriikides (USA) ülikoolis kokku 6 aastat 4 kuud ja 25

päeva.

5.1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 punkti 4 kohaselt arvestatakse

pensioniõigusliku staaži hulka õpiaeg ülikooli statsionaarses õppevormis ja nendega võrdsustatud

õppevormides. Seega tuleks kaebaja õpiaega statsionaarses õppevormis võtta arvesse ja liita

kaebaja pensionistaaži hulka. RPKS eelpoolviidatud sätte sõnastusest ei tulene, et arvesse saaks

võtta üksnes õpiaega Eesti NSV või NSVL ülikoolis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s

3 on sätestatud, et seaduse sätet tõlgendatakse koos teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest,

mõttest ja eesmärgist. TsÜS §-st 4 tuleneb, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse

sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata

jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või

õiguse üldisest mõttest.

5.2. Kaebajale teadaolevalt arvestati parlamendiliikme J.T. puhul tema väljaspool Eestit

omandatud staaži ilma mingite probleemideta. Seda kinnitab ka Riigikogu kantselei 02.11.2017

vaideotsuses viidatu.

5.3. Kaebaja ei nõustu vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohtadega. Vastustaja osundab

pensionistaaži arvestamisel samuti RPKS § 20 lg 2 p-le 4, kuid on teinud täiesti alusetu järelduse,

et selle sätte kohaselt saab arvesse võtta üksnes õpiaega Eestis. Vastustaja ei ole selgitanud, miks

riik ei lähtu kaebaja puhul põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest. Puudub

igasugune õiguslik alus ja põhjendus, miks kaebaja õpiaeg USA ülikoolis ei ole sobiv

pensionistaaži arvestamisel kui samasugune õpiaeg Eesti NSV või NSVL-i ülikoolis oleks igati

sobiv.

5.4. Kaebaja taotleb seega, et kohus tuvastaks asjaolu, et tema õpiaeg USA ülikoolis statsionaarses

vormis kokku 6 aastat 4 kuud ja 25 päeva kuulub arvesse võtmisele pensioniõigusliku staaži osana

RPKS § 28 lg 2 p-i 4 mõttes.

Vastustaja seisukoht

6. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. RPKS § 7 lg-te 1 ja 11 kohaselt on õigus

vanaduspensionile isikul, kes on jõudnud vanaduspensioniikka ja kellel on 15 aastat Eestis

omandatud RPKS §-s 27 sätestatud pensionistaaži. Vastavalt RPKS § 27 lg-le 1 on pensionistaaž

aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega ja lg 2

kohaselt jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 1998. aasta

31. detsembrini ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist.

Pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aeg on sätestatud RPKS §-s 28 ja

pensionikindlustusstaaži arvestamine RPKS §-s 30.

6.1. RPKS § 28 lg 3 p 5 sätestab, et Eestis omandatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse

sooduskorras 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale

sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama

asumiseni, kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini, kolmekordselt. RPKS § 28 lg 4

3(4)

kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka RPKS §-s 28 sätestatud tegevuse aeg endise NSV

Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis

omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni. RPKS § 28 lg

5 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse ja

asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt

Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži

ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni.

6.2. Õpiaja arvamine pensioniõigusliku staaži hulka on sätestatud RPKS § 28 lg 2 p-s 4, mille

kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka õpiaeg kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või

ülikooli

või

rakenduskõrgkooli

statsionaarses

õppevormis

või

nendega

võrdsustatud

õppevormides.

6.3. Ülalnimetatud sätetest tuleneb üheselt, et riikliku pensioni määramisel võetakse üldjuhul

arvesse ainult Eestis omandatud pensionistaaži ja teatud tingimustel tegevuse aega endise NSVL

territooriumil kuni 1.01.1991, s.t ka õpiajana arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka õppimise

aeg Eestis või teatud tingimustel endise NSVL territooriumil kuni 1.1.1991.

7. Eeltoodust tulenevalt puudub seaduslik alus arvata K.J.R.e pensioniõigusliku staaži hulka

õppimise aeg USA ülikoolis perioodidel 11.09.1972 kuni 16.05.1976 ja 26.08.1976 kuni

13.05.1979, kokku 6 aastat 4 kuud 25 päeva.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et K.J.R.e kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Kaebajale parlamendiliikme pensioni määramisel tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Ülemnõukogu

XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadusest. Seaduse § 14

kohaselt on õigus vanaduspensionile Riigikogu liikmel, kes on jõudnud vanaduspensioni ikka

tingimusel, et tal on vähemalt 25 aastane pensionistaaž ning ta on olnud Riigikogu liige ühes või

enamas Riigikogu koosseisus kokku vähemalt kolm aastat. Pensionistaaži arvestamine toimub

riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud korras. RPKS § 28 lg 4 punkti 4 kohaselt

arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka muuhulgas õpiaeg ülikooli statsionaarses õppevormis.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja õpiaeg Ameerika Ülikoolis (The American University,

Washington, DC, USA) statsionaarses õppevormis perioodidel 11.09.1972 kuni 16.05.1976 ja

26.08.1976 kuni 13.05.1979 (kokku 6 aastat 4 kuud 25 päeva) on kohtule esitatud dokumentidega

tõendatud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et käesoleval juhul tuleb parlamendiliikme pensioni

saamiseks vajaliku staaži arvestamisel lähtuda RPKS § 28 lg 2 punktist 4. Vaidlusküsimuseks on

asjaolu, kas RPKS § 28 lg 2 punkti 4 kohaldamisel saab arvesse võtta kaebaja õpiaega Ameerika

Ühendriikides asuvas ülikoolis. Selle aja pensionistaaži hulka lugemine võimaldaks kaebajal saada

parlamendiliikme pensioni alates tema vanaduspensioni ea saabumisest (18.08.2017).

11. Nõustun vastustaja seisukohaga, et RPKS § 7 lg 1, § 27 lg 1 ja § 28 koostoimest tuleneb, et

pensioniõiguslikku staaži hulka arvestatakse Eestis töötatud aeg ja muu Eestis toimunud RPKS §

28 lg-s 2 nimetatud tegevuse aeg. Eestis omandatud pensionistaažile viitab selgelt RPKS § 7 lg 1.

RPKS § 28 lg 3 p 5 ning § 28 lg-d 4 ja 5 sätestavad erandjuhud, mil Eesti riik arvestab

pensioniõigusliku staaži hulka ka välisriigis toimunud töötamise või muud aega. Sarnast erandit

ei ole tehtud õppimise kohta. Seega ei arvestata pensionistaaži hulka teises riigis töötatud aega

ega muud töötamisega võrdsustatud aega, kui seadus, rahvusvaheline leping või Euroopa Liidu

õigus seda ette ei näe. Käesoleval ajal puudub Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahel

sotsiaalkindlusalane rahvusvaheline leping, mis reguleeriks asjaomastes riikides omandatud

pensionistaažide arvestamist.

4(4)

12. RPKS kohaldamisega seotud küsimusi on Riigikohus analüüsinud varasemalt lahendis 3-4-1-

8-08. Ka selles asjas on Riigikohus leidnud, et üldjuhul, arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka

üksnes Eestis töötatud aeg ja muu Eestis toimunud RPKS § 28 lg-s 2 nimetatud tegevuse aeg.

Selline põhimõte tuleneb nn kindlustusprintsiibist: isik on kindlustatud seeläbi, et ta maksab ise või

makstakse tema eest riiklikus pensionikindlustuse süsteemis sotsiaalmaksu. Töötades teise riigi

territooriumil, ei arvestata isiku eest (üldjuhul) Eestis sotsiaalmaksu. Seega ei anna isik panust

riiklikku pensionikindlustussüsteemi, mistõttu selle ajavahemiku osas puudub tal ka kindlustuskate

ning õigus nõuda, et see ajavahemik arvestataks pensioniõigusliku staaži hulka (lahendi p-d 30 ja

34). Kuivõrd õpiaeg statsionaarses õppes võrdsustatakse töötamisega (isikul on õppimise ajal

kindlustuskate), tuleb Riigikohtu seisukohtadest juhinduda ka käesoleval juhul.

13. Sel põhjusel ei saa nõustuda ka kaebuses toodud seisukohaga, et käesoleval juhul on tegemist

põhiseaduse §-st 12 tulenevat võrdsusõiguse ebaproportsionaalse rikkumisega. Riigikohus on

lahendis 3-4-1-2-02 leidnud, et põhiseaduse § 12 sätestatud võrdsusõiguse põhimõttest tuleneb,

et seadused kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Samas, mitte igasugune

võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid

ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt

ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku

põhjust. Kuigi meelevaldsuse kontroll laieneb seadusandja tegevusele, tuleb viimasele jätta avar

otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine

seadusloomes põhjendatud (lahendi p 17).

14. Kuna tegemist on reegliga, mis on leidnud kinnitust ka kohtumenetluses, siis puudub kohtul

praeguses asjas tõlgendamisruum. Seadusandjal on sotsiaalsete õiguste tagamisel lai

diskretsiooniõigus ja kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi

otsuseid (Riigikohtu üldkogu 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10). Seadusandjal on suhteliselt

suur vabadus otsustada, millist abi, millistel tingimustel ja millises ulatuses anda. Kohtul puudub

pädevus pensioni määramise või staaži arvestamise aluseid laiendada.

15. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebuses viidatud asjaolu, et varasemalt on J.T. puhul

parlamendiliikme pensioni määramisel arvesse võetud tema õpiaega Ameerika Ühendriikides.

Riigikogu Kantselei 23.10.2017 vaideotsuses on selgitatud, et J.T.le parlamendipensioni

määramisel kohaldati varasemalt kehtinud Eesti Vabariigi pensioniseadust, mis määratles küll

sarnaselt kehtiva seadusega tegevused, mida arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kuid ei

sedastanud, kas vastav staaž tuleb omandada Eestis võib saab arvesse võtta ka välisriikides

omandatud staaži. Seetõttu lähtuti J.T. puhul pensionistaaži arvestamisel ka välisriigis omandatud

staažist. Kuivõrd käesoleval ajal toimub pensionistaaži arvestamine RPKS kehtiva redaktsiooni

alusel, ei ole kaebaja viide varasemale praktikale asjakohane. Isegi juhul, kui varasemalt on

parlamendipensioni määramisel pensionistaaži arvestamisel eksitud, ei anna see kaebajale õigust

samadel alustel parlamendipensioni saada.

16. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et vaatamata vanaduspensioni ea saabumisele töötab ta jätkuvalt

Tallinna Ülikoolis õppejõuna. Seega on kaebajal võimalik edaspidi, kui tal täitub nõuetekohane

tööstaaž, esitada uus avaldus Sotsiaalkindlustusametile parlamendiliikme pensioni saamiseks.

17. HKMS § 180 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole esitanud taotlust

menetluskulude väljamõistmiseks, seega jäävad kummagi poole kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

kohtunik