4-18-5695/5 · 4-18-5695/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-18-5695

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-5695 (väärteoasi nr 2317,16,009324) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Ants Kasela kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna xxxx E P 31.10.2018 määrusele väärteoasjas nr 231716009324. Menetluses osalenud isikud Kaebuse esitaja: Ants Kasela, ik: 34601110323, elukoht: xxxx; kontakt: xxxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Ants Kasela kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna xxxx E P 31.10.2018 määrusele väärteoasjas nr 231716009324, millega jäeti Ants Kasela kaebus rahuldamata. 2. Jätta tühistamata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna xxxx E P 31.10.2018 määrus väärteoasjas nr 231716009324, millega jäeti Ants Kasela kaebus rahuldamata. 3. Käesolev määrus edastada kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonnale ning koopia kaebuse esitajale Ants Kasela.

Edasikaebamise kord

Vastavalt VTMS § 191 p 12 sätetele ei saa määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrust, välja arvatud kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus.

Kohtule esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna üldsüütegude grupi xxxx J.S 09.oktoobril 2018.a. koostatud väärteomenetluse nr.231716009324 lõpetamise määruse ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna xxxx E P samas asjas 31.10.2018.a tehtud kaebuse lahendamise määruse tühistamiseks.

Politsei-ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna üldsüütegude grupi xxxx J S menetles väärteoasja nr.231716009324. Ta lõpetas selle 09.10.2016.a. koostatud määrusega VTMS § 29 lg.1 p.1 ja p.5 alusel, s.o. T.O teos puuduvad väärteo tunnused ja väärteo aegumistähtaeg on möödunud.

Sain kõnesoleva määruse kätte 16.oktoobril 2018.a.

2

Määruse kohaselt oli mul õigus esitada selle peale VTMS § 76 lg.2 alusel kaebus kohtuvälise menetleja juhile ning esitasingi selle 25.10.2018.a. Politsei-ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna xxxx E P.

E.P jättis 31.10.2018.a. koostatud kaebuse lahendamise määrusega kaebuse rahuldamata ja selgitas VTMS §§-des 77 lg.4 ja 78 sisalduvat kaebuse esitamiseks Harju Maakohtule.

Esitades kaebust selgitan alljärgnevat.

Teatasin 13.09.2016.a. telefoni teel politseinumbri 6123000 kaudu, et T.O lõhkus 13.09.2016.a. kella 15.00 paiku ebaseaduslikult meie pere kinnistule-õuealale pääsemiseks lukustatud värava.

Mulle vastati, et tuleb teha ka kirjalik avaldus Lääne-Harju politseijaoskonnale.

Xxxx A.H soovitas mul avaldus saata elektrooniliselt ja tegin seda arvatavasti 22.septembril 2016.a.

Juhtunu kohta algatati väärteoasi nr.23176009324.

Asja menetlesid mitmed politseitöötajad, kuid viimasena ligi aasta J.S.

Mind on selle väärteoasja menetlemine häirinud algusest saati.

22.oktoobril 2018.a. sain Lääne-Harju politseijaoskonnast väärteotoimiku väljavõttena minu kui tunnistaja ülekuulamise protokolli selles asjas. Protokolli kohaselt on ülekuulamine toimunud 22.09.2016 alates kella 12.00 kuni 12.30 ja selle on koostanud Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A H.

Teatan, et mind pole selles asjas kunagi üle kuulatud! Mulle ei ole tutvustatud ei tunnistaja õigusi ega kohustusi. Ma ei ole ka protokollile allkirja andnud. Seda tõendab ka asjaolu, et vastavates kohtades minu allkiri puudub. T.O tegevust 13.09.2018.a. nägi pealt ka minu abikaasa E K, keda pole samuti üle kuulatud.

Saanud selles asjas õigusabi pidasin vajalikuks tunda aegsasti huvi, kuidas selle asja menetlemine toimub.

Olen saatnud politseiorganitesse mitmeid järelepärimisi ja esitanud kaebusi, kuid alati vastatakse neile formaalselt.

Nii kirjutab üks selle väärteo xxxx S.K 14.08.2017 dateeritud kirjas nr. 3-1-1/21400-2,et politsei ei saa avaldada andmeid väärteomenetluse kohta ja lisab, tsiteerin:“ Vastavalt karistusseadustiku §-le 81 lg.3 väärtegu aegub, kui selle toimepanemisest on möödunud 2 aastat“.

Kuna viitamine aegumisele tehti juba aasta ja üks kuu varem aegusmistähtaja rakendumisest, siis oli see minu jaoks esimene ohumärk, et uurimisega hakatakse venitama, see toimub kallutatult, ebaobjektiivselt ja seadust rikkuvalt minu õigusi kahjustaval moel, milleks on nii aineline kui moraalne kahju. 07. septembril 2018.a. kell 10.00 saatsin politseile e-posti aadressi xxxx järjekordse pöördumise küsimusega selle kohta, miks väärteoasja menetlemisega venitatakse nii kaua, kui saab asja lõpetamiseks rakendada aegumistähtaja saabumist.

Vastuskirjas 10.oktoobrist 2018.a. teatab J.S, et väärteomenetlus lõpetati, võin saada määruse koopia ja mul on õigus vastava määruse peale kaevata. Samas ei märkinud J.S, mis alusel ja millal see menetlus lõpetati. Küsimustele sain vastuse alles väärteomenetluse lõpetamise määrusest, mille sain J.S käest kätte alles 16.oktoobril 2018.a. Selgus, et väärtegu aegus 13.09.2018.a., s.o. kolm päeva hiljem, kui minu viimane avaldus registreeriti.

3 Kaebuse lahendamise määruse põhistavas osas väidab E.P, et väärteomenetlus viidi läbi piisava põhjalikkusega ning on lähtutud igakülgse uurimise põhimõttest.

See ei vasta tegelikkusele.

Kaebuse lahendamise määruses märgib E.P, et T.O tegutses 13.09.2016.a. KarS § 29 mõttes hädaseisundis, kus tema xxxxx tütar oli üksinda võõras kohas suure maantee ääres. Edasi põhjendab E.P, et T.O tajus lapsevanemana ohtu enda lapse elu ja tervisele ning tegutses vastavalt sisetundele. E.P arvates on kohtuväline menetleja antud olukorda argumenteerinud lõpetamise määruses sisukalt ja õiguspäraselt.

Mulle ei ole teada, millal on selles asjas tehtud viimane asja sisusse puutuv menetlustoiming. Sellest hoolimata ei saa olla kahtlust selles, et tunnistades T.O tegutsemist hädaseisundis olnuks saanuks menetlust lõpetada VTMS § 29 lg.1 p. 1 kohaselt kuna T.O teos puuduvad väärteo tunnused.

Esitades eeltooduid menetluslikke asjaolusid ei saa olla kahtlust, et J.S menetles antud asja põhjendamatult pika aja vältel ja venitas sihilikult selles asjas otsuse vastuvõtuga endale kasulikul suunas, s.o. lõpetada asja aegumistähtaja saabumisega.

Seega olen seisukohal, et kõik menetlustoimingud selles asjas olid tehtud vähemalt üks aasta enne aegumistähtaja saabumist ja tulnuks vastu võtta sisuline otsus, mida saanuks Harju Maakohtus aegsasti vaidlustada.

Eeltoodu alusel palun:

1.tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna üldsüütegude grupi xxxx J.S 09.oktoobril 2018.a. koostatud väärteomenetluse nr. 231716009324 lõpetamise määrus ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna xxxx E P samas asjas 31.10.2018.a tehtud kaebuse lahendamise määrus, et saaks selles asjas menetlust jätkata ja seaduslikul alusel lõpule viia.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja kohtu nõudel saadetud väärteotoimikuga, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt VTMS § 78 lg 1 sätetele, kui isik ei nõustu VTMS § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Sama paragrahvi lõike 3 sätete kohaselt adresseeritakse kaebus maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas ning lõike 4 kohaselt edastab kaebuse saanud kohtuväline menetleja viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. VTMS § 79 lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eelmärgitud sätteid arvestades saab kohus kaebuse läbivaatamisel järgida VTMS § 79 lg 1 sätestatud viiepäevast tähtaega vaid juhul, kui kaebuse esitaja on järginud VTMS § 78 lg 3 sätestatud kaebuse esitamise korda, kuivõrd selle korra järgimine tagab viiepäevase tähtaja jooksul kaebuse läbivaatamise võimalikkuse. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud kaebuse otse maakohtule, mistõttu ei ole maakohtul kaebuse sisuks olevate asjaolude kohta mingit informatsiooni ega materjale, mille põhjal kaebust läbi vaadata ning kohus peab seetõttu tegema järelepärimise kohtuvälisele menetlejale materjalide saamiseks. Selle tulemusel ei ole aga kohtul võimalik järgida ka seaduses sätestatud viiepäevast tähtaega, kuivõrd materjalid laekuvad kohtule eelmärgitud tähtaja möödudes.

Puutuvalt kaebuse sisusse on väärteotoimikus leiduvate menetlusdokumentide, tõendite ja väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt tuvastatav, et väärteoasjas nr 231716009324 on

4 menetlus lõpetatud seoses aegumistähtaja möödumisega. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat, kui seadus ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. KarS § 81 lg 41 kohaselt katkeb väärteo aegumine VTMS § 1661 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamisel ning lõike 42 kohaselt algab aegumine uuesti VTMS § 1661 lõikes 1 sätestatud taotluse esitamisest arvates. Kuivõrd aga VTMS § 191 p 12 sätte kohaselt kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrus ei ole määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav, ei ole ka VTMS § 1661 ja KarS § 81 lõigete 41 ja 42 sätted kohaldatavad, mistõttu ei saa ka käesoleval juhul väärteo aegumine katkeda. Seejuures ei sätesta karistusseadustik vaidlusaluse iseloomuga väärteo osas ka kolmeaastast aegumistähtaega, mistõttu on käesolevas asjas tegemist 2-aastase aegumistähtajaga. Samuti ei ilmne väärteoasja materjalist KarS § 81 lg-s 7 märgitud asjaolusid, mis oleksid tinginud väärteo aegumise peatumise.

Seega on vaidlusalune väärtegu seisuga 13.09.2018 aegunud, s.t oli aegunud juba enne Ants Kasela kaebuse saabumist kohtusse. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumisel lõpetada. KarS § 81 lõikest 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-88-16, p 8). Kuna menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo lõpuleviimisest möödus kaks aastat 13.09.2018 ja väärteo aegumine ei ole katkenud ega peatunud, on aegumistähtaeg möödunud ja väärteoasja edasine menetlemine välistatud. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale on üheselt asutud seisukohale, et väärteo aegumine on selline menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil. See tähendab aga seda, et menetleja ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas isik on talle etteheidetava teo toime pannud ja kas see tegu vastab mõne väärteokoosseisu tunnustele, samuti puudub võimalus lahendada ka teo õigusvastasuse ja süülisuse ning karistuse kohaldamisega seotud küsimusi. Samuti ei saa kohus tühistada vaidlustatud määrust ega ka väärteomenetluse lõpetamise määrust menetluse jätkamiseks ja selle lõpule viimiseks seaduslikul alusel nagu on kaebuses taotletud, kuivõrd igasugune väärteomenetlus on väärteo aegumise tõttu lõppenud. Seetõttu puudub maakohtul ka võimalus kohtuvälise menetleja määruses tehtud otsustust menetluse lõpetamise kohta VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel tühistada, kuivõrd selles väärteomenetluses ei ole võimalik enam menetlustoiminguid teha. Kohtuväline menetleja ei saaks ei menetlust jätkata ega teha ka ühtegi menetlustoimingut isegi juhul, kui kohus näiteks mingil alusel tühistaks vaidlustatud määruse.

Lisaks eelmärgitule peab kohus vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu VTMS §-de 78 ja 79 sõnastusele, mille kohaselt saab kohus seisukohta võtta vaid vaidlustatud määruse osas, s.o VTMS § 77 korras koostatud kohtuvälise menetleja juhi koostatud määruse osas, kuid ei saa lahendada kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud määrusele, kuivõrd selle läbivaatamise pädevus on kohtuvälise menetleja juhil. Seega jääb kaebuses esitatud taotlus kohtuvälise menetleja 09.10.2018 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrusele läbi vaatamata maakohtul asjaomase pädevuse puudumise tõttu.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/