2-17-104125/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Indrek Soots, Kaupo

Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-104125

Tsiviilasi

Enima Trade OÜ hagi Spacelab OÜ vastu võlgnevuse

3 709.50 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Spacelab OÜ vastuhagi Enima Trade OÜ vastu

võlgnevuse 3 469.50 euro ja saamata jäänud tulu

11 288.25 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. märtsi 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Spacelab OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

15 418.85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) (vastustaja): Enima Trade OÜ

(12333557); volitatud esindaja vanemjurist Marge Rebane

Kostja (vastuhagis hageja) (apellant): Spacelab OÜ

(registrikood

12550800);

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Martin Tälli

Kohtuistungi toimumise aeg

12. oktoober 2018. a

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 29. märtsi 2018. a otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega hagi jäetakse rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse

osaliselt ning mõistakse hagejalt kostja kasuks välja 2 635.74 eurot.

3. Spacelab OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 82% ulatuses hageja, Enima

Trade OÜ kanda ja 18% ulatuses kostja, Spacelab OÜ kanda.

5. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:

2(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

5.1. Jätta hagi rahuldamata.

5.2. Rahuldada vastuhagi osaliselt.

5.3. Välja mõista Enima Trade OÜ-lt Spacelab OÜ kasuks 2 635.74 eurot.

5.4. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 82% ulatuses hageja,

Enima Trade OÜ kanda ja 18% ulatuses kostja, Spacelab OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Enima Trade OÜ (hageja) esitas kohtule hagi Spacelab OÜ (kostja) vastu võlgnevuse

3709.50 euro ja seaduses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.

2. Hageja ja kostja pidasid mais 2016 läbirääkimisi köögimööbli ning vannitoamööbli

valmistamiseks, tarnimiseks ja paigaldamiseks kostja asukohta aadressil Soolahe tee 29,

Tallinn. Läbirääkimiste käigus ja tellimuse aluseks esitas kostja hagejale projektid ja

vannitoa joonise, milliste põhjal tegi hageja 20.05.2016 kostjale hinnapakkumise. Kostja

nõustus pakkumisega ja esitas tööde teostamiseks tellimuse. 30.05.2016 esitas hageja

kostjale tellimuse kinnituse summas 6 939 eurot, millest palus kostjal tasuda 50%

ettemaksuna, mida kostja ka 31.05.2016 tegi. Seega sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille

esemeks oli hageja poolt kostjale köögi- ja vannitoamööbli valmistamine, kohale toomine

ja paigaldamine asukohta Soolahe tee 29, Tallinnas.

3. Hageja alustas mööbli paigaldamistöid 2016 juuli lõpus. Tööde teostamine hakkas venima,

kuivõrd kostjale ei meeldinud köögimööbli töötasapind, samuti ei leidnud kostja võimalusi

ja aega hageja töömeeste vastuvõtmiseks, kes soovisid mööbli kohale tarnida ja paigaldada.

4. Hageja on omapoolselt töövõtulepingu täitnud sellises mahus, mis on antud asjaolusid

arvestades võimalik. Kuivõrd hageja poolt nõuetekohaselt ja kostja juhiste järgi

valmistatud töötasapind kostjale ei meeldinud ja uut töötasapinda ei ole kostja tellinud, siis

on hageja poolt tarnimata köögi seinale paigaldatav taust maksumusega 300 eurot, mille

saab tellida pärast köögitasapinna paigaldamist.

5. Hageja esitas kostjale 07.11.2016 arve-saatelehe nr 100530, millest nähtub, et teostatud

tööde kogumaksumus oli 7579 eurot (koos käibemaksuga). Sellest 3469.50 eurot oli kostja

tasunud hagejale ettemaksuna. Kostja ei ole oma võlgnevust tasunud, vaatamata asjaolule,

et arve tasumise tähtaeg oli 12.11.2016.

3(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

6. 03.01.2017 sai hageja kostja esindajalt nõudekirja, mis sisaldab töö osas pretensioone.

Hageja ei tunnista kostja poolt esitatud nõudeid. Hageja on omalt poolt teostanud tööd

korrektselt ja kostjaga kokku lepitud tähtaegadel, kuigi köögimööbli lõplikud

paigaldustööd vajavad täiendavat lihvimist. Paigaldustöö lõpetamine sõltub kostja

valmisolekust lubada hageja enda asukohta köögimööbli ülemisi kappe paika reguleerima.

Kõik kostja poolt välja toodud puudused on võimalik kõrvaldada paigalduse ja

reguleerimisega. Hageja ei ole mööblit paigaldanud puudustega, kõik vastab täpselt

sisearhitekti- ja tootmisjoonistele, mis on kostja poolt heaks kiidetud. Tegemist on väikeste

ja mitteoluliste puudustega, mis on kergesti kõrvaldatavad. Köögimööbli lõplik paika

reguleerimine saab aga toimuda peale seda, kui on paigaldatud töötasapind, peale mida

saab tellida ja paika panna ka seina tausta. Hageja ei ole keeldunud kogu köögi üle

vaatamisest ja ebakõlade eemaldamisest peale kogu köögi paika panemist.

7. Kuna kostja oli töövõtulepingu osas viivituses, millega kostja rikub oluliselt

töövõtulepingut, ütles hageja hagiavaldusega töövõtulepingu üles. Ülesütlemise päevaks

on seega 10.04.2017.

8. Toetudes VÕS § 379 lõikele 2 ja võttes arvesse, et hageja ei ole kostjale kostja süü tõttu

tarninud köögimööbli ühte tausta maksumusega 300 eurot, vähendab hageja kostja

võlgnevust 300 euro võrra. Võttes arvesse, et hageja ei ole saanud lõpetada köögimööbli

ülemiste kappide paigaldustöid, vähendab hageja kostja võlgnevust 100 euro võrra. Seega,

vähendab hageja kostja võlgnevust kokku 400 euro võrra ning loeb kostja võlgnevuseks

3 709.50 eurot, millelt palub lisaks välja mõista seaduses sätestatud määras viivised alates

13.11.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 121.36 eurot ning edasiulatuvad

viivised kuni nõude kohase täitmiseni.

9. Hageja leiab, et kostja vastuhagi on tervikuna alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja

taganemine töövõtulepingust ei ole kehtiv ja on alusetu. Kahjunõue on samuti alusetu.

Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

10. Kostja hagi ei tunnista ning palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidlusta, et tellis

hagejalt köögi ja vannitoamööbli. Kostja esitas hagejale joonised, palus hinnapakkumist ja

aktsepteeris tellimuse. 20.05.2016 saadetud hagejapoolses tellimuse kinnituses selgitas

hageja järgmist: esimene võimalik tarneaeg nädal 31.2016. Seega sai kostja eeldada, et

tellitud köögi ja vannitoa paigaldus algab 31. nädalale mõistlikult lähedasel ajal ja viiakse

lõpuni 31. nädalale mõistliku ja köögi paigaldamiseks tavapäraselt kuluva ajaperioodi

jooksul. Tellimuse kinnitusel kinnitati ära köögi lahendus, v.a tööpinna lahendus. Seega

asus hageja tootma köögi komponente, kuid hageja ei kooskõlastanud kostjaga

köögitasapinna lahendust ja soovis tarnida kostjale tasapinna, milles pooled ei olnud

leppinud kokku ja mis ei vastanud kostja vajadustele. Sellisest tasapinnast kostja keeldus.

Kuivõrd tasapind ei sobinud, ei saanud kostja aktsepteerida ka hageja poolt tarnitud

kraanikaussi, sest kraanikauss eeldab nii kujunduslikku sobivust ja tehnilist ühildumist

tasapinnaga. Köök oli sedavõrd ulatuslike puudustega, et tasapinda ja valamut ei olegi

võimalik paigaldada. Puudused kappide jms mööbliosadega tulnuks eelnevalt kõrvaldada

ja alles seejärel tekiks üldsegi võimalus arutada mööblile töötasapinna ja valamu

paigaldamise võimalusi. Hageja asus mööblit küll paigaldama, kuid tehes seda puudulikult

4(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

ja mitmeid kordi ümber. Tööd olid veel 29.11.2016 seisuga tegemata ning pooled arutasid,

kas oleks võimalik vaidlus lahendada kompromissiga. Paraku ei viinud poolte

läbirääkimised mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni. Hageja poolt ignoreeriti

seniseid puuduseid ja keelduti igasugustest toimingutest ilma, et kostja oleks tasunud

hagejale täies ulatuses kogu lepingumaksumuse. Kostja ei näinud võimalust võimaldada

hagejal teha osalisi toiminguid olukorras, kus peamised probleemid köögi ja vannitoaga

olid senini kõrvaldamata ja puuduste kõrvaldamise eeltingimusena nõuti puudustega

teostatud tööde eest täies ulatuses tasumist. 03.01.2017 esitas kostja hagejale pretensiooni.

Hageja poolt teostatud töödes olulisi puudusi tõendab 17.03.2017 ekspertiisiakt.

11. 04.05.2017 esitas kostja hagejale ekspertiisiakti ja taganes sõlmitud töövõtulepingust.

Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu alusel üleantud summade tagastamist ja

lepingu rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamist. Kuivõrd kostja keeldub puudustega töö

vastuvõtmisest ja soovib kogu paigaldatud puuduliku mööbli tagastada, saab hageja nõuda

kostjalt üksnes mööbli tagastamist, mida on kostja palunud hagejal ka oma 04.05.2017 e-

kirjaga teha. Seega ei saa hagejal olla kostja vastu mistahes ulatuses nõuet.

12. Kostja, et ei ole võtnud vastu hageja poolt teostatud töid. Viidatud tööde üleandmist ei ole

hageja ka mõistetavalt pakkunud, kuivõrd töödes ilmnenud ulatuslikud puudused on

kõrvaldamata ja tööd ei ole lõpetatud. Kuna töö ei ole valminud, ei ole hageja tasunõue

muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi. Hageja ei ole tõendanud ega saanudki

tõendada töö nõuetekohast teostamist sellisel määral, et kostjal oleks tekkinud kohustus töö

vastu võtta ja sellest tulenevalt ka kohustus töö eest tasuda.

13. Isegi olukorras, kus eitada kostja õigust lepingust taganeda, puudus hagejal õiguslik alus

lepingu ülesütlemiseks VÕS § 652 lg 2 kohaselt. Hageja ei selgita, kuidas ja/või milline

kostjapoolne vastuvõtuviivitus saaks isegi teoreetiliselt takistada hagejal kvaliteetse ja

nõuetele vastava töö tegemist. Kõik töös ilmnenud ja seniselt kõrvaldamata puudused on

tingitud üksnes ja ainult hageja poolt kohustuste rikkumisest ja olematu kvaliteediga tööde

teostamisest. Isegi kui hageja õigust lepingu (osaliseks) ülesütlemiseks jaatada, ei saa

hageja endiselt nõuda kostjalt mistahes summade hüvitamist, sest kogu seniselt tehtud töö

on oluliste puudustega ja täies ulatuses kõlbmatu. Isegi VÕS § 652 lg 2 kohaldamisel tuleb

hagejal tagastada kostjale tasutud ettemaks.

14. Kostja esitas vastuhagi, milles palub mõista hagejalt kostja kasuks välja ettemaks summas

3 469.50 eurot ja saamata jäänud tulu kahjuna summas 11 288.25 eurot. Kostja nõuab

hagejalt lepingu alusel tasutud summa 3 469.50 eurot tagastamist. Hageja lubas köögi

tarnimisega alustada alates 01.08.2016. Sellest tulenevalt sai kostja eeldada, et

paigaldustööd on lõppenud hiljemalt 30.09.2016. Paraku ei lõppenud töö 30.09.2016 ning

hageja keeldus järjekindlalt puuduste kõrvaldamisest. Sellega loodi olukord, kus Soolahe

tn 29 elamu I korrusel asuvat eraldi sissekäiguga korterit (kuhu köök ja vannituba telliti,

eesmärgiga viidatud pinda hakata välja üürima) ei olnud võimalik üürida välja alates

01.10.2016 (st hetk, mil köök ja vannituba pidanuks olema eelduslikult paigaldatud ja

kasutusvalmis) kuni hetkeni, mil kostja demonteerib tema poolt puudulikult paigaldatud

köögi- ja vannitoamööbli ja pinnale valmib uus mööbel. Seega on hageja poolt kostjale

tekitatud kahjuks, mis seisnes selles, et hageja ei valmistanud ja ei paigaldanud

5(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

kokkulepitud ja nõuetekohast kööki, saamata jäänud renditulu. Sellist renditulu oleks

kostja saanud teenida olukorras, kus hageja oleks tööd teostanud nõuetekohaselt ning kostja

kaotas üüritulu alates 01.10.2016. Kostja on teinud ulatuslikke investeeringuid selleks, et

vaidlusalust pinda anda üürile. Kostja saamata jäänud tulu suuruseks perioodil august 2016

kuni juuli 2017, mil pinda väljaüürida ei saanud, on realistlike prognooside kohaselt 15 051

eurot. Vastuhagi esitamise seisuga on kahjunõude suuruseks perioodil oktoober 2016 –

juuni 2017 seega 0,75 (s.o 9 kuu eest) x 15051 = 11 288.25 eurot.

Esimese astme kohtu otsus

15. Maakohus rahuldas 29.03.2018 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.

16. Kohtu hinnangul oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, millise täitmine oli jäänud

poolikuks kostjast tulenevatel asjaoludel. Seega kaotas kostja võimaluse nõuda tööde

parandamist ning lisaks puudub kostjal õigus keelduda puudustega töö eest tasumiseks.

Kostja lepingust taganemine ei ole kehtiv. Kohtu hinnangul on kehtiv hageja lepingu

ülesütlemine ning töötasu nõue on sissenõutavaks muutunud, mistõttu kuulub hagi

rahuldamisele.

17. Vastuhagi jäi rahuldamata põhjusel, et kostja lepingust taganemine ei ole kehtiv.

Kahjunõude rahuldamiseks puudub samuti alus, sest täitmata on kahju hüvitamise

eeldused.

Apellatsioonkaebus

18. Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

19. Hagi on rahuldatud esiteks asjaolul, et kohus on tuvastanud hageja poolt tööde

lõpuleviimise, samas aga on kohus jõudnud teisena järeldusele, et hagejal oli õigus poolte

vaheline leping üles öelda, sest kostja vastuvõtuviivituse tõttu ei olnud hagejal võimalik

töid lõpetada. Seega on kohtu otsus vastuoluline.

20. Kohtu järeldus töö valmimisest on nõuetekohaselt põhjendamata. Vaidluse all ei ole, et

kostja ei ole töid vastu võtnud. Kohus ei ole tuvastanud, millal hageja on esitanud kostjale

töö vastuvõtmiseks, kas kostja on rikkunud töö vastuvõtmise kohustust ja millal ning kas

esitatud töö oli lepingujärgne või olid selles puudused, sh kas olulised või väheolulised.

21. Kohtu järeldused ei ole jälgitavad, millistel alustel on kostja õigused lõppenud puudustega

töö vastuvõtmisest keeldumiseks.

22. Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 652 lg-s 2 sätestatut, kuna hageja ei ole andnud

kostjale eelnevalt tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. Täitmata on normi kohaldamise

eeldused.

23. Hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna tööd ei ole lepingujärgselt valmis.

24. Kostja jääb vastuhagis esitatud kõikide seisukohtade juurde.

6(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

25. Maakohus on rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooniõiguse

rakendamise põhimõtteid, mistõttu on põhjendamata ka menetluskulude kandmise suuruse

vajalikkus.

Vastus apellatsioonkaebusele

26. Hageja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ning jäi kõikide maakohtus esitatud

seisukohtade juurde.

Ringkonnakohtu seisukoht

27. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et

maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2

alusel tühistada. Kolleegium saab teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja

rahuldab vastuhagi osaliselt. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, sest ei ole piisavalt

põhjendanud, mille alusel saab vaidlusaluse lepingu esemeks olnud töid pidada valmis

olevaiks, jätnud vastava järelduse eelduseks olevad asjaolud tuvastamata ning kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust, mis tõi asja lahendamisel kaasa ebaõige lõppjärelduse.

29. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja tellis

mais 2016 hagejalt eritellimusena köögi- ja vannitoamööbli valmistamise, tarnimise ja

paigaldamise, mille kohta esitas hageja kostjale 30.05.2016 dateeringuga tellimuse

kinnituse nr 100486 summas 6 939 eurot, mida kostja aktsepteeris tasudes 31.05.2016

hagejale ettemaksu 50%, s.o 3 469.50 eurot. Hageja põhinõue kostja vastu 4 109.50 eurot

koosneb summast, mis jäi arves nr 100530 esitatud 7 579 eurost tasumata. Hageja

põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et hageja on kostja tellitud mööbli valmis teinud

ja paigaldanud, kostja jättis aga selle eest tasumata. Hageja on ka ise esile toonud, et

paigaldamistöödes on puudused, kuid hageja käsitluse järgi on ta täitnud töövõtulepingu

sellises mahus, mis oli asjaolusid arvestades võimalik.

30. Pooled ei vaidle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping (maakohtu otsuse p 27).

Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt

töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need

kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Hageja nõuab kostjalt

lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja

tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud

sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt

annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.

31. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö

vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt

tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija

7(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul

ning sellega kaasnevad samad tagajärjed, mis töö vastuvõtmisega.

32. Asjas ei ole esile toodud, et pooltel olnuks kokkulepe töö tehinguliseks vastuvõtmiseks või,

et kostja võtnuks töö vastu tehinguliselt (st tellija otsese või kaudse tahteavaldusega),

mistõttu on maakohus iseenesest õigesti lähtunud TsMS § 637 lg-st 3, mille järgi tuleb

hinnata, kas töövõtja tasunõue on töö valmimisega sissenõutavaks muutunud.

33. Kuigi hageja on menetluses väitnud, et pooltel oli kokkulepe tasu saamiseks enne tööde

valmimist ja viidanud poolte e-kirja vahetusele (tl 32 ja tl 32 pöördel, tl 34 pöördel ja tl 35

I kd), ei ole antud tõenditest sellist järeldust võimalik teha. Hageja väitel oli tegemist

kompromissilepinguga tööde tegemiseks ja puuduste kõrvaldamiseks, mille eelduseks oli

kostja poolt töövõtulepingu tasu täielik tasumine. Kompromissilepinguga reguleerivad

pooled uuesti omavahelised vaieldavad õigussuhted ning kompromissilepingu eesmärgiks

on välistada edaspidi vaieldavatele või ebaselgetele õigussuhetele tuginemine (VÕS § 578

lg 1). Kolleegiumi arvates ei nähtu eelnimetatud tõenditest kostja tahteavaldust, millega ta

andnuks nõusoleku maksta kogu töövõtulepingu tasu enne mööbli lõplikku paigaldamist

ja/või puuduste kõrvaldamist. Asjaolu, et hageja on soovinud kompromissi korras kostjalt

vastutulekut arve tasumiseks enne paigaldamise jätkamist ja puuduste kõrvaldamist,

kinnitab ringkonnakohtu järeldust, et pooled olid konkludentselt töövõtulepingu

sõlmimisel kokku leppinud, et enne tööde lõplikku valmimist töövõtulepingu tasu terves

ulatuses ei maksta (tl 35, I kd). Tõendamist ei ole leidnud, et pooled oleks antud kokkulepet

muutnud. See tähendab, et tööde valmimine oli tasu sissenõutavaks muutumise eeldus.

34. Arvestades Riigikohtu suuniseid, mille kohaselt võib tellija keeldumine töö tervikuna

vastuvõtmisest olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste

puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt RKTKo 28.10.2008, 3-2-

1-80-08, p 22), kontrollib ringkonnakohus hageja töövõtutasu sissenõutavaks muutumise

eeldusi

lepinguesemeks

olnud

köögimööbli

ja

vannitoamööbli

osas

eraldi.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune leping on selliselt osadeks jagatav, sest tegemist on

erinevate töödega, mille resultaadi saavutamine ei ole omavahel teostuslikult ega

funktsionaalselt seotud, tööde hind on eraldi määratud ning tööd võinuks iseenesest olla ka

iseseisvalt erinevate lepingute esemeks.

35. Ringkonnakohus leiab esmalt lepingu esemeks olnud köögimööbli valmistamise osas, et

maakohtu põhjendus töö valmisolevaks lugemise kohta ei ole piisav, sest maakohus on

antud järelduse tegemisel vaid üldsõnaliselt märkinud, et töö tuleb lugeda valminuks hageja

poolt mööbli valmistamise, kostjale tarnimise ning ka paigaldamisega mööndes, et pooltel

on vaidlus mööbli paigaldamise kvaliteedi osas. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole

asjaolu, kas köögimööbli valmistamiseks kokkulepitud töö saab lugeda valmisolevaks,

nõuetekohaselt tuvastanud. Töö on valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava

tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud.

Töö peab vastama lepingutingimustele nii faktiliste omaduste kui ka õigusliku seisundi

poolest (VÕS § 641 lg 1). Maakohus ei ole aga põhjendanud, milliste asjaolude alusel on

tuvastatud, et hageja sooritus oli piisav, st et töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse

saavutamiseks vajalikud tööd olid teostatud selliselt, et saaks töö valmisolevaks lugeda.

8(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

36. Kolleegiumi hinnangul nähtub kohtule esitatud tõenditest, et lisaks kostja vastavasisulisele

vastuväitele on ka hageja ise selgesõnaliselt nentinud, et kostja tellitud ja hageja poolt

tellimusega võetud kohustus lõpliku töö teostamiseks (st valmistamine, tarnimine ja

paigaldamine) ei ole nõuetekohaselt valmis (vt 05.12.2016 e-kiri, tl 35, I kd). Hageja

seaduslik esindaja on vande all seletanud mööbli paigaldamisega seonduvat ja kinnitanud,

et tööd olid lõpetamata ning puudustega (“… //Loomulikult seal olid lõpetamata tööd ja ka

paar puudust.//…“ [tl 169, I kd]). Hageja tehinguline esindaja on ringkonnakohtu istungil

avaldanud, et tööd olid valmis, kuid paigaldamises olid puudused (tl 32, II kd).

Ringkonnakohus märgib muuhulgas, et põhjendatud ei ole õiguslike tagajärgede sidumine

ainuüksi töö valmimisega, vaid töövõtja pidanuks tellijale ka töö valmimisest teatama, et

tagada viimasele töö ülevaatamise võimalus. Hageja ei ole ka kostjat tööde valmimisest

teavitanud, vaid on väitnud, et kostja pidi tööde valmimisest teadlik olema, kui tellis

puuduste kohta asjatundjalt arvamuse (tl 32, II kd).

37. Kostja on 03.01.2017 hagejale adresseeritud, nõudena pealkirjastatud avalduses välja

toonud järgmised puudused: parempoolse kapi otsasein on pikem teiste külgedega

võrreldes, parempoolse kapi ust ei saa reguleerida, parempoolse riiuli külgede vahed on

erineva laiusega, mida võrdeks reguleerida ei saa, vasakpoolse kapi uks ei kata karkassi,

nurgariiuli lagi on lühem teistest riiulitest, karkassi mõõdud on ebatäpsed (tl 37 pöördel, I

kd). Kostja väitel on köögimööbli paigaldamisel sellised puudused, mis ei võimalda köögi

tasapinda ja valamut paigaldada. Vastavate puuduste tõendamiseks on kostja esitanud Nora

Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ 17.03.2017 ekspertiisiakti (tl 58-64, I kd). Arvestades

kohtupraktikas väljakukujunenud seisukohti, on töö eesmärgipärase (sihtotstarbelise)

kasutamise võimalikkus ja töö teostatus vähemalt keskmise kvaliteediga kriteeriumiteks,

millele tuginedes saab kontrollida töö vastavust VÕS § 77 ja 641 tähenduses (RKTKo

28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 22). Kolleegium leiab, et olukorras, kus kostja on esile toonud

mööbli paigaldusvead, mis ei võimalda köögi funktsioneerimiseks oluliste osade, eelkõige

kraanikausi paigaldamist, pidi hageja tõendama, et vaatamata nimetatud puudustele oli

võimalik tööd eesmärgipäraselt kasutada st et köögimööbel oli kasutuskõlblik. Hageja seda

teinud ei ole.

38. Kolleegium kontrollib, kas praegusel juhul saaks puudustega tööd lugeda köögimööbli osas

VÕS 637 lg 3 tähenduses valminuks ka juhul, kui töö parandamine on võimalik ning tellija

on nõudnud töö lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamist VÕS § 646 alusel. Nagu

eespool märgitud, on kostja 03.01.2017 avalduses välja toonud puudused hageja tehtud

töös ning andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja leiab, et tal ei olnud kohustust

nimetatud puudusi kõrvaldada, sest kostja ei andnud nõusolekut hageja 05.12.2016 e-

kirjades esitatud ettepanekutele tehtud tööde vastavusse viimiseks (vt hageja 27.07.2017

menetlusdokumendi p 3.3.2, tl 88 ja tl 88 pöördel, I kd). Ringkonnakohus nõustub, et poolte

kirjavahetustest (tl 30 pöördel – tl 37, I kd) nähtub, et hageja on üritanud ajavahemikul

03.10.2016 kuni 21.12.2016 kostjaga korduvalt kokku leppida nii teostatavaid töid kui

tööde lõpetamise aega ja viivituse osaliseks põhjuseks on olnud tööde teostamise aja

edasilükkamine, samuti kostja kahtlused, kas ta soovib ühte või teist eset välja vahetada

või mitte (nt köögiriiulit, kraanikaussi, töötasapinda). Siiski ei saa ringkonnakohtu

hinnangul pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 30 pöördel - 37, I kd) teha järeldust, et hageja

9(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

oleks nõustunud enne kostja poolt 07.11.2016 arve nr 100530 teise poole tasumist üldse

mingite töös esinevate puuduste kõrvaldamisega. Ringkonnakohus on jõudnud käesoleva

kohtuotsuse p-is 33 järeldusele, et poolte kokkulepe tasu saamiseks enne tööde valmimist,

tõendatud ei ole. Seega on VÕS § 637 lg 3 kohane eeldus töövõtutasu sissenõutavaks

muutumiseks köögimööbli osas täitmata.

39. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas hageja töövõtutasu on VÕS § 637 lg 1 järgi

sissenõutavaks muutunud vannitoamööbli osas. Kostja on vannitoamööbli osas välja

toonud järgmised puudused: valamukapi alumine väljaulatuv sahtel kisub sulgemisel

paremalt poolt viltu, nihe 3 mm; kinnituselementide dekoratiivsed kattepead ei ole

fikseeritud ning on värvitooni poolest spoonivärvist erinevad ning seinakapi keskmisel

peegliga uksel puuduvad hingede amortisaatorid.

Kolleegium leiab, et kuna osundatud puudused on pigem esteetilist laadi ja ei takista töö

eesmärgipärase

(sihtotstarbelise)

kasutamise

alustamist

st

lepingutingimustele

mittevastavuse kaasatoonud puudused on ebaolulised, tuleb lugeda vannitoamööbli osas

tööd valminuks. Antud järeldust kinnitab ka asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohtu istungil

ei vaielnud kostja vastu hageja väitele, et vannituba on tervikuna kasutuses (tl 31 pöördel,

II kd). Seega on hageja töövõtutasu vannitoamööbli osas muutunud sissenõutavaks.

Töövõtutasu vannitoamööbli eest tuleb kolleegiumi arvates arvestada lähtudes hageja

esitatud tellimuses märgitud vannitoamööbli maksumusest. Nii tellimuse nr 100486 (tl 27,

I kd) kui ka arve-saatelehe nr 100530 (tl 28 pöördel, I kd) järgi on köögimööbli maksumus

4612.50 eurot, vannitoamööbli maksumus 630 eurot ja mõlema mööbliosa paigaldus koos

transpordiga kokku 540 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Seega nähtub,

et vannitoamööbli maksumus ilma käibemaksuta on 630 eurot, millele tuleb juurde

arvestada paigalduse ja transpordi maksumus lähtudes arvestusest, kui palju

proportsionaalselt kulus paigalduseks koos transpordiga mõlema mööbliosa kohta eraldi.

Lähtudes sellest, et vannitoamööbli maksumuse osakaal kogu mööblist on 12%, saab seega

arvestada, et ka vannitoamööbli paigalduse ja transpordi maksumus on 12% paigalduse

kogumaksumusest s.o 64.80 eurot (540 eurot x 12%). Kokku on vannitoamööbli

maksumuseks koos paigalduse ja transpordiga seega 694.80 eurot (630 eurot + 64.80

eurot), millele lisandub käibemaks 20%. Koos käibemaksuga on vannitoamööbli

maksumuseks koos paigalduse ja transpordiga 833.76 eurot (694.80 eurot + 20%).

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja töövõtutasu nõue summas 833.76 eurot on

põhjendatud.

40. Apellatsioonkaebuses esitatud väitel on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 652 lg-s

2 sätestatut ning vaidlustatud on ka maakohtu järeldusi kostja lepingust taganemise

kehtivuse osas.

41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusest ei ole jälgitav, milliste tuvastatud asjaolude

alusel on kohus jõudnud järeldusele, et hagejal oli õiguslik alus 10.04.2017 avaldusega

vaidlusalune töövõtuleping üles öelda. Vastavalt VÕS § 652 lg-le 2, kui tellija peab töö

tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama

muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega

ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat

10(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Hageja ülesütlemisavaldus

sisaldub 10.04.2017 hagiavalduses, kus hageja tugineb üldsõnaliselt kostja viivitusele

konkreetselt märkimata, mis teo, mida kostja pidi töö tegemiseks tegema, tegemisega

kostja viivitas. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja seega VÕS § 652 lg 2 tähenduses

töövõtulepingu ülesütlemise eeldusi kohtu ette toonud, mistõttu ei ole hageja

töövõtulepingu ülesütlemine kehtiv.

42. Ringkonnakohus nõustub ka kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohtu

järeldus vaidlusalusest lepingust taganemise tühisuse osas ei põhine seadusel. Vastavalt

VÕS § 116 lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 647 lg 1 järgi

loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine

või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult

keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast

talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ringkonnakohus on tuvastanud, et

kostja on 03.01.2017 avalduses välja toonud köögimööbli puudused ning andnud tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks (vt käesoleva otsuse p 38). Samuti on tuvastatud, et hageja ei

nõustunud enne kostja poolt 07.11.2016 arve nr 100530 teise poole tasumist üldse mingite

töös esinevate puuduste kõrvaldamisega. Hageja on vastuseks kostja 03.01.2017

köögimööbli puudustest teatamise avaldusele 11.01.2017 dateeringuga avalduses teatanud,

et kogu toodetud ja paigaldatud mööbel vastab sisekujundaja joonistele ja hageja

tööjoonistele ning loetletud puudused on välja mõeldud ja/või asjatundmatud (tl 38, I kd).

Arvestades eespool toodud põhjendusi on kostja kolleegiumi arvates õigustamatult

köögimööbli osas tööde lõpetamisest ja parandamisest keeldunud, millega on vaidlusalust

töövõtulepingut VÕS § 647 lg 1 mõttes oluliselt rikkunud. Seega oli kostja õigustatud

töövõtulepingust osaliselt s.o osas, mis puudutab köögimööbli töid, taganema.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, mille kohaselt on kostja kaotanud õiguse

lepingust taganeda, sest ei ole taganemise avaldust teinud mõistliku aja jooksul pärast

olulisest lepingurikkumisest teada saamist. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotab taganema

õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi

sellest teada saama. Kolleegium märgib, et tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, mitte

aegumistähtajaga. Viidatud säte teenib õigusrahu saavutamise eesmärki – kahjustatud

poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda

lepingut rikkunud poolele selgust, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. Mõistliku aja

kestus lepingust taganemiseks võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. VÕS § 118

lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg on üldjuhul siiski lühem kui kohustuse täitmise nõude

aegumistähtaeg, mille järgimisest sõltub VÕS § 118 lg 2 kohaselt lepingust taganemise

kehtivus (vt nt RKTKo 23.02.2010, 3-2-1-165-09 p 10). Kuivõrd töövõtulepingust

taganemise avaldus on esitatud 04.05.2017 või ka juhul, kui lugeda see hageja poolt kätte

saaduks praeguses menetluses, ei olnud TsÜS § 146 lg 1 järgi taganemisavalduse esitamise

hetkeks täitmisnõue mittekohase köögimööbli puuduste kõrvaldamiseks aegunud, millega

tuleb VÕS § 118 lg-s 2 sätestatut silmas pidades VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaldamise kontekstis

arvestada. Ka tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada, et kostja oli võimalik suurimatest

11(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

puudustest teada saada pärast omapoolse eksperthinnangu saamist 17.03.2017, sest antud

arvamuse saamisest alates oli kostjal võimalik hinnata lepingurikkumise olulisust.

43. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu

tagasitäitmise võlasuhteks (vt nt RKTKo 20.06.2011, nr 3-2-1-57-11, p 31; RKTKo

19.04.2006, nr 3-2-1-29-06, p 27), st töövõtulepingu pooled peavad saadu vastastikku välja

andma või hüvitama. Seega saab kostja töövõtulepingust kehtivalt taganemisel nõuda

hagejalt tagastamata osas juba tasutud töövõtutasu. Apellatsioonimenetluses ei ole

vaidlustatud asjaolu, et kostja on töövõtulepingu alusel maksnud hagejale 3 469.50 eurot.

Kuna ringkonnakohus leidis, et kostja on töövõtulepingust osaliselt s.o osas, mis puudutab

köögimööbli töid, õigustatult taganenud, tuleb köögimööbli osas tehtud sooritus tagasi

täita. Käesoleva kohtuotsuse p-is 39 toodud arvestust silmas pidades, tuleb makstud

töövõtutasust maha arvestada vannitoamööbli töötasu, mistõttu tuleb kostja vastuhagi

rahuldada osaliselt, s.o summas 2 635.74 eurot (3 469.50-833.76=2 635.74).

44. Kolleegium leiab, et kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõude on maakohus jätnud

õigesti rahuldamata. Kostja nõuab kahjuna saamata jäänud renditulu, mida kostja oleks

saanud, kui vaidlusalused tööd oleks nõuetekohaselt teostatud. Kohustuse rikkumise korral

nii üldine kui ka täitmisnõuet asendav kahju hüvitamise nõue on reguleeritud VÕS § 115,

mille 1. lõike kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuigi on tuvastatud, et

hageja on vaidlusalust lepingut rikkunud, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega,

et praegusel juhul on täitmata VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kahju hüvitamise eeldused,

sest esitatud asjaoludel ei saa järeldada, et kostja saamata jäänud tulu näol nõutav kahju on

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning et kostja

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS

§ 127 lg 3). Ringkonnakohus leiab, et pooltevahelise lepingu kaitse-eesmärgiks oli tagada,

et kostja tellijana saaks omapoolse lepingulise soorituse st tema poolt makstava tasu eest

mööbli, mis vastaks kavandatud lahendusele ning tal oleks töö resultaati võimalik

eesmärgipäraselt kasutada. Seega on kostja täitmishuviks, et teine pool täidaks lepingu

vastavalt lepingu tingimustele selliselt, mööbel sobiks otstarbeks, milleks kostja seda vajas.

Kolleegium leiab, et kui kostja ei avaldanud töövõtupingu sõlmimisel, et vajab mööblit

majandustegevuses eluruumi välja üürimiseks, ei ole kostja nimetatud saamata jäänud

renditasu kahjuks, mis on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga ega

pidanud olema hagejale ka ettenähtav. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole ka

veenvalt tõendanud, et hageja nõuetekohasel kohustuste täitmisel oleks esinenud tõenäosus

sellises ulatuses tulu saamiseks, nagu kostja seda nõuab. Kolleegiumi arvates ei saa kostja

esitatud Goodson & Red Tallinn Property RED Group OÜ 07.06.2017 hinnangust (tl 66-

69, I kd) teha järeldust, et kostjal olnuks esitatud perioodil ka tegelikkuses võimalik sellist

tulu teenida olukorras, kus ruume, kuhu mööbel telliti, pole tänaseni üürile antud (tl 32

pöördel, II kd).

45. Käesoleva apellatsioonkaebuse hind on TsMS § 137 lg 2 kohaselt 15 418.85 eurot, milliselt

RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 alusel tuli tasuda riigilõivu 700 eurot. Kostja on tasunud

12(12)

Tsiviilasi nr 2-17-104125

riigilõivu 750 eurot (tl 10, II kd). Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda

enamtasutud 50 euro riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.

46. Kuna hagi jäi tervikuna rahuldamata ja vastuhagi rahuldati osaliselt, tuleb menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel jätta vastuhagi osalise rahuldamisega võrdeliselt poolte kanda.

Vastuhagi hind oli 14 757.75 eurot ja vastuhagi rahuldati 2 635.74 euro suuruses summas.

Seega jäävad nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud 82% ulatuses hageja kanda ja

18% ulatuses kostja kanda. Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ja

maakohus ei ole kostja menetluskulusid analüüsinud, määratakse menetluskulud kindlaks

maakohtu poolt pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen

Kaupo Paal

Indrek Soots