3-18-161/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-161

Haldusasi

XX kaebus Tööinspektsiooni 22.12.2017 käskkirja nr

1.2-1/88 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kaebajale

nelja

kuu

keskmise

palga

ulatuses

hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Jaak Siim

Vastustaja – Tööinspektsioon, volitatud esindaja Evelin

Uustal

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-161 ja teha

uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt, tuvastada Tööinspektsiooni 22.12.2017

käskkirja nr 1.2-1/88 õigusvastasus ning mõista Tööinspektsioonilt XX kasuks välja

hüvitis XX kolme kuu keskmise palga ulatuses.

3. Mõista Tööinspektsioonilt XX esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks

välja 3365,55 eurot (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend viis eurot ja 55 senti).

Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.12.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-18-161

2(11)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX vabastati Tööinspektsiooni 22.12.2017 käskkirjaga nr 1.2-1/88 teenistusest

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna transpordi järelevalve talituse sõidukijuhtide

tööinspektori ametikohalt 31.12.2017 avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p-i 2 alusel

koondamise tõttu seoses ametniku ametikoha ametiasutuse koosseisust kaotamisega.

Käskkirja kohaselt on Tööinspektsioon võtnud vastu otsuse reorganiseerida transpordi

järelevalve talituse ja kaotada alates 01.01.2018 struktuurist kaks sõidukijuhtide tööinspektori

ametikohta. Koondatava ametniku valikul on võrreldud kõigi tööinspektori ja sõidukijuhtide

tööinspektori ametikohal teenistuses olevate inimeste haridustaset ning spetsiifiliselt

sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja järelevalvega tegelevate ametnike 2017. a 10 kuu tulemusi,

mis

ei

ole

liiklusseadusest

tulenevate

erisuste

tõttu

üheselt võrreldavad

teiste

järelevalveametnikega. Haridustasemete võrdluse kohaselt on järelevalveosakonnas 10 kesk-

eriharidusega ametnikku, neist transpordi järelevalve talituses 2 ametnikku. Ülejäänud

ametnikud omavad kõrgharidust. Käskkirjas toodi välja transpordi järelevalve talituse

sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja järelevalve tulemused ajavahemiku 01.01.2017‒31.10.2017

kohta (täpsustatud andmed võetud ITI-st 21.12.2017, ette teatamise ajal on tuginetud

06.11.2017 ITI-st genereeritud aruande andmetele). Käskkirja kohaselt on koondatavateks

valitud madalama haridustaseme ja madalamate järelevalve tulemustega sõidukijuhtide

tööinspektorid. XX-le pakuti võimalust asuda alates 01.01.2018 järelevalveosakonna tootmis-

ja tööstusettevõtete rakkerühma tööinspektori tähtajalisele ametikohale kuni asendatava

ametniku teenistusse naasmiseni, kuna vakantset tähtajatut ametikohta tol hetkel

koondatavatele (2) pakkuda ei olnud. Kuna XX loobus pakutavast ametikohast, siis tööandja

lõpetas ametniku teenistussuhte koondamise tõttu.

2. XX esitas 22.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 05.03.2018,

05.05.2018) Tööinspektsiooni 22.12.2017 käskkirja nr 1.2-1/88 õigusvastasuse tuvastamiseks

ja kaebajale nelja kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks.

Käskkiri on õigusvastane, kuna selle põhjendused põhinevad ebaõigetel faktiväidetel ning

vastustaja ei ole lähtunud koondatava ametniku väljaselgitamisel seadusest ja enda poolt

koostatud tööplaanist tulenevatest kriteeriumidest. Vastutaja eiras teadlikult ATS § 90 lg-s 5

sätestatud valikukriteeriume, jättes need valdavalt üldse arvesse võtmata ja lähtus

kriteeriumide võrdlemisel valedest alusandmetest.

Käskkirjas toodud andmed võrreldud sõidukijuhtide tööinspektorite haridustaseme kohta on

väärad ja objektiivset tegelikkust moonutavad – kaebaja ei kuulunud transpordi järelevalve

talituses madalaima haridustasemega ametnike hulka. Kaebaja haridustase on KK omast

3-18-161

3(11)

kõrgem ja MM omaga võrdne. Seega ei oleks saanud kaebajat haridustasemest lähtudes arvata

automaatselt kahe koondatava ametniku hulka.

Vastustaja ei ole koondatavate ametnike valikul rakendanud ATS § 90 lg 5 ls-s 1 nimetatud

kriteeriumi (töökogemus). Kaebajale 18.10.2018 e-postiga saadetud järelevalve osakonna

personaliandmete tabelist nähtub, et transpordi järelevalve talituse sõidukijuhtide

tööinspektoritest oli kaebajal pikkuselt teine tööstaaž. Kuna aga MM 10.01.2018 e-kirjast

ilmneb, et viimane asus konkreetselt transpordi järelevalve talituse sõidukijuhtide

tööinspektori ametikohal tööle alles 01.02.2015, siis oli kaebaja koondatavate ametnike

väljaselgitamise ajal pikima töökogemusega tööinspektor talituses. Seega ei oleks saanud

juhul, kui vastustaja oleks koondatavate ametnike valikul järginud seadust ja võtnud arvesse

ka võrreldavate ametnike töökogemust, kaebajat arvata kahe koondatava ametniku hulka.

Kaebaja pikim töökogemus koondamisele kuuluval ametikohal pidanuks andma võrdlemisel

eelise teiste samasid teenistusülesandeid täitvate inspektoritega.

Käskkirjast ei ilmne, et vastustaja oleks koondatavate ametnike valikul võtnud arvesse veel

kahte ATS § 90 lg 5 ls-s 1 nimetatud kriteeriumi – teadmisi ja oskusi. Läbiviidud menetluste

arv ei võimalda teha järeldusi ametnike kompetentsi kohta. Käskkirjast nähtuvalt ei pidanud

vastustaja oluliseks isegi mitte menetluste resultaate, vaid üksnes nende registreerimise ja

läbiviimise fakti. Inspektorite teenistusalaste näitajate võrdlemisel läbiviidud menetluste

arvust lähtumine on vastuolus ka vastustaja enda 2017. a tööplaaniga, mille real 2.5 on kirjas,

et sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrollide puhul on mõõdikuks kontrollitud tööpäevade

arv. Sellest mõõdikust lähtudes olid kaebaja näitajad 2017. a I poolaastal võrreldes

kolleegidega paremad, nagu ka tuvastatud rikkumiste arvu osas. Arvestades faktiliselt töötatud

aega, oli kaebaja 2017. a novembri seisuga transpordi järelevalve talituse tööinspektorite seas

teisel kohal ühes kuus kontrollitud sõidukijuhtide tööpäeva arvu osas, mida tõendab talituse

ametnikele edastatud kokkuvõttev tabel.

Käskkirjas ei ole selgitatud, miks on menetluste arvu puhul aluseks võetud 10 kuu näitajad,

kuigi ametnike koondamine toimus aasta viimasel päeval, mis võimaldanuks lähtuda vähemalt

11 kuu näitajatest. Käskkirjas avaldatud andmed võrreldud tööinspektorite poolt registreeritud

ja läbiviidud menetluste arvu kohta ei ole usaldusväärsed, kuna erinevates dokumentides on

vastavad näitajad erinevad. 28.11.2017 kirjas nr 1.4-11/2409 „Teise teenistuskoha

pakkumine“ on märgitud, et kaebaja kontrollis kuni 31.10.2017 15 ettevõtet, samal ajal kui

tema kolleegid kontrollisid sõidukijuhtide töö- ja puhkeaega vastavalt 29, 30, 31 ja 34

ettevõttes. Nimeliselt ei ole teisi kolleege välja toodud. Seega on 28.11.2017 kirjas märgitud

kokku viie ametniku näitajad, kuigi talituses täitis tööinspektori ülesandeid neli ametnikku.

Kaevatavas käskkirjas on seevastu välja toodud nimeliselt nelja ametniku vastavad näitajad,

kuid menetluste arv ei kattu mitte ühegi 28.11.2017 kirjas tooduga numbriga, v.a 30.

Teenistusalaste näitajate võrdlemisel ainult registreeritud ja läbiviidud menetluste

absoluutarvust lähtumine ei ole objektiivne ka põhjusel, et vastustaja ei ole arvesse võtnud

töötatud päevade arvu. Järelevalveosakonna personaliandmeid kajastavast tabelist ilmneb, et

perioodil 01.10.2016‒30.09.2017 puudus kaebaja haiguse tõttu töölt kokku 103 päeva, samas

kui ülejäänud kolm transpordi järelevalve talituse sõidukijuhtide tööinspektorit ja talituse

juhataja kokku vaid 2 päeva. Kaebaja puhul on menetluste absoluutarvust lähtumine

täiendavalt

ebaõiglane

põhjusel,

et

kaebaja

oli

seoses

tema

suhtes

läbiviidud

distsiplinaarmenetlusega perioodil 07.02.2017‒24.03.2017 Tööinspektsiooni peadirektori

06.02.2017 käskkirja nr 1.2-1/8 resolutsiooni p-i 4 alusel teenistusest ebaseaduslikult

kõrvaldatud. Tallinna Halduskohtu 14.06.2017 otsusega haldusasjas nr 3-17-379 tunnistati

viidatud käskkiri õigusvastaseks.

3-18-161

4(11)

Teenistussuhte lõpetamise asjaolud tekitasid kaebajale tavapärasest suuremat kahju, kuna

teenistussuhte lõpetamisel tegutses vastustaja teadlikult ebaseaduslikult. Kaebaja koondamise

näol on tegemist juba 1,5 aastat väldanud konflikti ja psühholoogilise survestamise finaaliga.

Konfliktsituatsioon viis olukorrani, mis sarnanes süstemaatilise töökiusuga. Vastustaja on

tegutsenud sihikindlalt selle nimel, et saavutada kaebaja distsiplinaarkorras karistamine ning

süüteomenetluse alustamine, mis andnuks ajendi teenistussuhe lõpetamiseks. Pärast mitmeid

viljatuks jäänud katseid otsustas vastustaja vabaneda kaebajast koondamise kaudu. Vastavat

põhjendatud kahtlust süvendab asjaolu, et vahetult enne seda, kui asuti võrdlema

sõidukijuhtide tööinspektorite poolt läbiviidavate menetluste arvu, täideti inspektsioonis

vakantsed tööinspektorite ametikohad, mille olemasolu oleks koondamissituatsiooni

välistanud. Võttes arvesse teenistussuhte lõpetamise asjaolusid, on kaebajal õigus nõuda ATS

§ 105 lg-s 1 sätestatud määrast suuremat hüvitist, s.o nelja kuu keskmise palga ulatuses

(Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-13-16, p 29).

3. Tööinspektsioon palus 20.02.2018 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jäi vaidlustatud käskkirja põhjenduste juurde.

Kaebaja ei soovinud talle tehtud teise ametikoha pakkumist vastu võtta, mistõttu ta vabastati

teenistusest. Teenistusest vabastamine oli õiguspärane. Koondamine on läbi viidud

seaduspäraselt ja kõiki ATS-i nõudeid järgides. Tööinspektsioon arvestas koondatavate

valikul ametnike haridust, varasemat töökogemust, teenistusalaseid teadmisi ja oskuseid ning

teenistusalaseid näitajaid ehk järelevalve tulemusi. Tööinspektsioon eelistas ametnike valikul

haridusliku kriteeriumi juures kõrgharidust omavaid teenistujaid SS (õigusteaduse magister) ja

tehnikateaduste magistrikraadi omavat JJ. KK, XX ja MM haridused olid samaväärsed.

Andmed hariduse kohta ja diplomite koopiad olid otsuse tegemise ajal dokumendiregistris ITI.

Tööinspektsiooni veebilehel esitatud andmed ametnike hariduse kohta on ebatäpsed.

Sõidukijuhtide tööinspektorina otsustati teenistusse jätta politseikooli kutsekeskharidusega

KK, kes asus liikluspolitsei korrapidamisteenistuses ametisse 01.01.1996, mis nähtub tema

teenistuslehelt. KK omas liiklusjärelevalve kogemust üle 20 aasta, tema menetluskogemus ja

järelevalvealased näitajad on võrreldes XX ja MM-ga paremad.

Kaebaja ei ole 2017. a jooksul puudunud teenistusest märkimisväärselt rohkem tööpäevi kui

teised ametnikud, mistõttu ei saa puudumine mõjutada tema järelevalve tulemusi.

Kaebajal on toimunud vahetu juhiga korduvalt arutelud kontrollitud tööpäevade arvu,

kontrollitud ettevõtete arvu ning järelevalve tulemuste pinnalt. Seda kinnitavad ametnikuga

2016. ja 2017. a-l peetud arenguvestluste kokkuvõtted. Tööinspektsioon peab oma tegevuse

tulemusel suutma mõjutada kogu sektorit, millest tulenevalt oli sõidukijuhtide inspektoritega

arenguvestlustel kokku lepitud järgneva aasta järelevalve eesmärgid. Koondatavate valikul tuli

hinnata nende eesmärkide täitmist. Inspektorile ei olnud personaalse järelevalveplaani

kinnitamine vajalik, sest plaan lepiti kokku arenguvestlusel. 10 kuu tulemused võeti

võrdlusandmeteks seetõttu, et need olid 28. novembriks kindlad ehk menetlustega seotud info

oli selleks ajaks ITI-sse kantud.

Kõikide võrreldud ametnike järelevalvealased näitajad olid peaaegu võrdsed ning koondamise

otsuse tegemisel seetõttu neile määravat kaalu ei omistatud. Kõige olulisemat kaalu omasid

teenistujate haridus ja varasem töökogemus (sh avaliku teenistuse staaž). Nende kriteeriumide

alusel kogumis olid talituses nõrgemas positsioonis kaebaja ja MM.

Teenistussuhte lõpetamisel ei tegutsenud vastustaja teadlikult ebaseaduslikult. Kaebaja

koondamise näol ei ole tegemist 1,5 aastat väldanud konflikti ja psühholoogilise survestamise

finaaliga. Teenistussuhte lõpetamise asjaolud ei ole tekitanud kaebajale tavapärasest suuremat

3-18-161

5(11)

kahju. Puudub alus väita, et kaebaja suhtes on toime pandud süstemaatiline töökius. Vastavad

väited on asjakohatud ja pahatahtlikud ning suunatud asutuse maine kahjustamisele ning

kinnitavad, et tegelikult ei olnud kaebajal soovi teenistussuhet jätkata. Kaebaja nõue nelja kuu

keskmise palga ulatuses hüvitise saamiseks ei ole põhjendatud.

4. Tallinna Halduskohus jättis 07.06.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Käskkirjast nähtub, et koondatava ametniku valikul on võrreldud kõigi tööinspektori ja

sõidukijuhtide tööinspektori ametikohal teenistuses olevate ametnike haridustaset ning

spetsiifiliselt sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja järelevalvega tegelevate ametnike 2017. a 10 kuu

tulemusi. Haridustasemete võrdluse kohaselt on transpordi järelevalve talituses 2

keskeriharidusega ametnikku, ülejäänud ametnikud omavad kõrgharidust. Käskkirjas on

ebatäpsus transpordi järelevalve talituse ametnike arvu osas, kes omavad keskeriharidust (õige

arv on 3, mitte 2), mis aga sisuliselt midagi ei muuda (võrdset keskeriharidust omavast

kolmest ametnikust valiti üks teenistust jätkama).

Tööinspektsiooni ja kaebaja vahelisest kirjavahetusest nähtub, et Tööinspektsioon ei olnud

huvitatud kaebaja teenistusest vabastamisest ning otsis võimalusi temaga teenistussuhte

jätkamiseks, pakkudes temale kooskõlas ATS § 90 lg-ga 7 vakantseid (tähtajalisi) ametikohti,

samuti võimalust suulisteks läbirääkimisteks/aruteluks, mida kaebaja ei soovinud kasutada.

Kaebaja väide, et temast taheti lahti saada, on alusetu ning tõendamata (e-kirjavahetus näitab

vastupidist). Konkurss vakantsele (tähtajalisele) ametikohale kuulutati välja pärast kaebajale

tehtud pakkumisele vastamise tähtaja (11.12.2017) möödumist.

Kaevatavas käskkirjas ja teise teenistuskoha pakkumise kirjas selgitati kaebajale, millest oli

tingitud kahe ametikoha koondamise vajadus ning milliseid kriteeriume hinnati koondatavate

ametnike osas valiku tegemisel. Vastustaja on piisavalt selgelt ja arusaadavalt selgitanud,

millistest asjaoludest lähtuti valikute tegemisel ning mis sai määravaks koondamise

otsustamisel. Kohus ei saa hakata ümber hindama tehtud valikuid ega hakata haldusorgani

asemel otsustama, keda oleks pidanud eelistama ja keda mitte, kuna halduskohtul puudub

selleks pädevus. Kohus ei sekku haldusorgani poolt kaalutlusõiguse teostamisesse.

Vastustaja ei eiranud kahe koondatava tööinspektori valikul ATS § 90 lg-s 5 sätestatud

valikukriteeriume. Vastustaja kinnitusel arvestati koondatavate valikul ametnike haridust,

varasemat töökogemust, teenistusalaseid teadmisi ja oskuseid, samuti teenistusalaseid

näitajaid/järelevalve tulemusi. Tööinspektsioon selgitas, et eelistas ametnike valikul

haridusliku kriteeriumi juures kõrgharidust omavaid teenistujaid, s.o SS (õigusteaduse

magister) ja tehnikateaduste magistrikraadi omavat JJ (talituse juht, kes täitis ka järelevalve

ülesandeid). KK, XX ja MM haridused olid samaväärsed (keskeriharidus). Vastustaja kinnitas,

et eraldi kirjalikku võrdlusandmete tabelit ei koostatud, kuna selleks puudus vajadus (kõik

vajalikud andmed ametnike kohta olid dokumendiregistris ITI, mida kasutati ametnike

võrdlemisel). Tööinspektsioon otsustas sõidukijuhtide tööinspektorina teenistusse jätta

kutsekeskharidusega (keskeriharidusega) Politseikooli lõpetanud KK, kes asus liikluspolitsei

korrapidamisteenistuses ametisse juba 01.01.1996, mis nähtub tema teenistuslehelt. Vastustaja

andmetel omas KK avaliku teenistuse staaži ja liiklusjärelevalve kogemust üle 20 aasta.

Tööinspektsiooni hinnangul olid KK töökogemus ja oskused võrreldes XX ja MM-ga

paremad. Kohtul ei ole pädevust hakata seda seisukohta ümber hindama.

Vastustaja väitel ei ole XX 2017. a jooksul puudunud teenistusest märkimisväärselt rohkem

tööpäevi kui teised ametnikud, mistõttu ei saanud puudumine märkimisväärselt mõjutada tema

järelevalve tulemusi (XX puudus teenistusest 79 tööpäeva, MM 68, KK 53, SS 53 ja JJ 63

tööpäeva). Ametnike võrdlusandmeteks võeti 10 kuu tulemused, kuna 10 kuu tulemused olid

3-18-161

6(11)

28. novembriks kindlad. Tööinspektsioon väidab, et kõikide võrreldud ametnike

järelevalvealased näitajad olid peaaegu võrdsed ning koondamise otsustamisel ei omistatud

seetõttu neile määravat kaalu. Tööinspektsioon jõudis järeldusele, et eeltoodud kriteeriumide

alusel kogumis olid talituses nõrgemas positsioonis ja kuulusid koondamisele XX ja MM ning

teenistusse jäämise eelisõigus oli JJ-l, SS-l ja KK-l.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et temaga teenistussuhte lõpetamisel on vastustaja

tegutsenud teadlikult ebaseaduslikult. Vastustaja on piisavalt selgelt ja arusaadavalt

põhjendanud

oma

valikuid/kriteeriume,

millest

lähtuti

koondamise

otsustamisel.

Tööinspektsioon soovis kaebaja teenistussuhte jätkamist temale pakutud teisel vakantsel

(tähtajalisel) ametikohal, kuid kaebaja loobus sellest võimalusest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. XX palub 25.06.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus

otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kohtuotsuses sisuliselt puuduvad kohtu enda põhjendused. Kohtuotsuse põhjendav osa

koosneb valdavalt faktiliste asjaolude kirjeldusest ja vastustaja väidete refereeringust. Kohus

ei ole hinnanud ühtegi kaebaja esitatud tõendit, vaid on neid ignoreerides tuginenud vastustaja

kohtumenetluses esitatud väidetele. Kohtu siseveendumuse kujunemist ei ole võimalik

objektiivselt kontrollida. Kohus on eiranud põhimõtet, mille kohaselt peab haldusorgan

tõendamiskoormusest tulenevalt tõendama haldusakti põhjenduses toodud või teisi asjaolusid,

millele tuginevad tema väited. Vastustaja möönis 24.04.2018 kohtuistungil, et kaevatav

käskkiri on puudulikult motiveeritud ja sellest ei nähtu kõigist ATS § 90 lg-s 5 loetletud

valikukriteeriumidest lähtumine koondatavate ametnike väljaselgitamisel. Samuti tunnistas

vastustaja, et ei ole koostanud ühtegi muud dokumenti, milles oleks kõnesolevatest

kriteeriumidest lähtumine tuvastatav. Halduskohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Sellises

olukorras oleks pidanud kohus lugema haldusorgani väidetud asjaolude esinemise

mittetõendatuks. Kohus rajas aga otsuse vastustaja kohtuistungil antud ning 20.02.2018 ja

07.05.2018 menetlusdokumentides esitatud väidetele, kuigi viimased ei ole käsitatavad

lubatud

tõenditena

halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS)

§

lg-st

ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg-st 2 tulenevalt. Kohtupraktika kohaselt on

vastustajal olukorras, kus ta viis enne kaebaja koondamise tõttu teenistusest vabastamist läbi

koondamissituatsioonis olnud ametnike teenistusalaste näitajate võrdlemise, kohustus esitada

sellekohase vastuväite kinnitamiseks vastavad andmed.

Kaevatav käskkiri sisaldab ebaõigeid andmeid väidetavalt toimunud kaalumisel aluseks

võetud andmete osas ja käskkirja motiveerituse tase ei võimalda jõuda veendumuseni, et

koondatavate ametnike väljaselgitamisel võeti aluseks seaduses sätestatud kriteeriumid.

Asjakohane ei ole kohtuotsuses koondamise õiguspärasuse põhjendamisel kasutatud vastustaja

esimest korda kohtuistungil avaldatud väide, et vastustaja ei koostanud vajaduse puudumisel

eraldi kirjalikku võrdlusandmete tabelit ametnike kohta, kuna kõik vajalikud andmed olid

dokumendiregistris ITI. Andmed teiste ametnike kohta ei olnud kaebajale Tööinspektsioonis

töötamise ajal kättesaadavad. Samuti ei ole vastustaja esitanud neid kohtumenetluse ajal,

mistõttu ei olnud halduskohtul võimalik veenduda, et need tõepoolest sisaldusid

dokumendiregistris ITI, rääkimata nende kasutamisest koondatava ametniku väljaselgitamisel.

Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti tagantjärele põhjendamine alles kohtumenetluses ei

ole lubatav. Seda iseäranis olukorras, kus vastustaja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti,

mis kinnitaks esmakordselt alles kohtuistungil esitatud väidet ATS § 90 lg-s 5 sätestatud

kriteeriumide väidetavast järgimisest.

3-18-161

7(11)

Vastustaja möönis kohtuistungil, et kaevatavas käskkirjas jt kohtule esitatud andmekandjates

on märgitud KK haridust kajastavad andmed valesti. See aga ei muuda olematuks tõsiasja, et

käskkirjas on ebaõigesti märgitud, et keskeriharidus on ainult kahel ametnikul, samas kui

teistel ametnikel on kõrgharidus. Kuna kõrgharidust ei ole ka KK-l, siis oli koondamise

otsustamise ajal talituses kõrghariduseta 3 sõidukijuhtide tööinspektorit. Seega on käskkirjas

toodud andmed võrreldud sõidukijuhtide tööinspektorite haridustaseme kohta väärad ning

kaebaja ei kuulunud transpordi järelevalve talituses kahe madalama haridustasemega

ametniku hulka, vaid temaga võrreldav haridustase oli veel kahel ametnikul. Käskkirjas

avaldatud napid andmed lubavad eeldada, et tegelikult loeti KK ekslikult kõrgharidust

omavate ametnike hulka ning eraldi vastustaja väidetud võrdlemist tema ning kaebaja ja MM

vahel seoses hariduse ja staažiga ei toimunud. Vastupidist ei ole võimalik ühestki toimikus

olevast dokumendist tuvastada.

Olukorras, kus haridustaseme puhul võeti käskkirjas arvesse vastavat näitajat kõigi

tööinspektorite lõikes, pidanuks ka registreeritud menetluste arvu võrdlemine hõlmama sama

isikute ringi. Kuna vastustaja seda ei teinud ega esitanud käskkirjas vastavat põhjendust, on

käskkiri ka nimetatud põhjusel õigusvastane.

Töökogemuse kriteeriumi ei ole käskkirjast nähtuvalt rakendatud. Viidatud ei ole ka mõnele

muule dokumendile, millest nähtuks, et töökogemust siiski arvesse võeti. Vastustaja väitis

kohtuistungil, et sellist dokumenti ei eksisteeri. Sellele vaatamata on kohus lugenud üksnes

vastustaja esindaja väite põhjal tõendatuks, et ametnike töökogemust kaalumisel siiski

arvestati. Kaebaja oli koondatavate ametnike väljaselgitamise aja seisuga pikima

töökogemusega sõidukijuhtide tööinspektor talituses. Seega ei oleks saanud arvata kaebajat

kahe koondatava ametniku hulka, vaid pikim töökogemus oleks pidanud andma võrdlemisel

kaebajale eelise teiste samasid teenistusülesandeid täitvate inspektorite ees.

Käskkirja põhjendustest ei ilmne, et koondatavate ametnike valikul oleks arvesse võetud

teadmisi ja oskusi. Kohtuistungil väitis vastustaja, et dokumenti, millest nähtuks, et nimetatud

asjaolusid siiski arvestati, ei eksisteeri. Sellele vaatamata luges kohus ametnike teadmiste ja

oskuste võrdlemise toimunuks.

Vastustaja on koondatavate ametnike väljaselgitamisel võtnud aluseks näitaja, mida ei

kasutatud Tööinspektsiooni töö- ja puhkeaja kontrollide puhul mõõdikuna, ning ei ole sellest

lähtudes arvestanud ametnike faktiliselt tööloldud aega. Käskkirjas on lisaks haridustasemele

lähtutud sõidukijuhtide tööinspektorite poolt registreeritud menetluste arvust. Ehkki see

asjaolu on käskkirjas sõnaselgelt märgitud, väitis vastustaja kohtuistungil, et tegemist ei olnud

koondamise peamise kriteeriumiga, vaid hoopis „indikatiivse teguriga“. Olukorras, kus peale

hariduse ei ole käskkirjas teisi ATS § 90 lg-s 5 loetletud tegureid võrreldud ja väidetavalt ei

omanud ka menetluste arv määravat tähendust, jääb ebaselgeks, millest lähtudes jõudis

vastustaja järeldusele, et kaebaja kuulub kahe koondatava ametniku hulka. Igal juhul on

menetluste arvust lähtumine vastuolus Tööinspektsiooni 2017. a tööplaaniga, mille real 2.5 on

kirjas, et sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrollide puhul on mõõdikuks kontrollitud

tööpäevade arv. Vastustaja esitatud arenguvestluste kokkuvõttest ilmneb, et esmaseks

kriteeriumiks oli kontrollitud tööpäevade arv. Halduskohus on need tõendid hindamata jätnud.

Registreeritud menetluste absoluutarvust lähtumine ei ole kriteeriumina objektiivne, sest

olukorras, kus ametnik on sunnitud pikemate perioodide vältel töölt eemal olema, ei ole tal

võimalik läbi viia sama palju menetlusi kui tööl viibivatel ametnikel. Kohus on otsuses jätnud

käsitlemata asjaolu, et käskkirjas avaldatud andmed võrreldud tööinspektorite poolt

registreeritud ja läbiviidud menetluste arvu kohta ei ole usaldusväärsed, kuna erinevates

dokumentides on vastavad näitajad erinevad.

3-18-161

8(11)

Teenistussuhte lõpetamise asjaolud tekitasid kaebajale tavapärasest suuremat kahju, kuna

teenistussuhte lõpetamisel tegutses vastustaja teadlikult ebaseaduslikult. Vastustaja eiras

teadlikult ATS § 90 lg 5 ls-s 1 sätestatud võrdlemise kriteeriume. Vahetult enne menetluste

arvu võrdlemist täideti inspektsioonis vakantsed tööinspektorite ametikohad, millede

olemasolu oleks koondamissituatsiooni välistanud. Halduskohus on need asjaolud hindamata

jätnud.

6. Tööinspektsioon palub 23.07.2018 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb vaidlustatud käskkirjas toodud

põhjenduste juurde.

ATS § 90 lg 5 sõnastus ei kohusta koondatavate valikul viima läbi hindamist iga sättes

nimetatud kriteeriumi alusel, vaid annab valikuvõimaluse. Sellele viitab ka lõike teine lause,

mis räägib ühest kriteeriumist, mitte kogumis kõigist. Seetõttu ei saa ametniku koondamisel

ka nõuda või eeldada lisaks käskkirjale veel eraldi kõigi kriteeriumide alusel toimunud

võrdluse kohta tabeli või muu dokumendi koostamist. See võib osutuda vajalikuks, kui

ametnikke hinnatakse mitme kriteeriumi alusel. Praegusel juhul seda olukorda ei tekkinud.

Vastustaja esitas käskkirjas vaid olulised erisused, mis andsid töölejäämise eelisõiguse või

põhjuse koondatavate valikuks.

Vastustaja möönab, et eksis käskkirja põhjendustes ametnike haridustaseme kajastamisega ja

oleks pidanud välja tooma, et kõrghariduseta ametnikke on talituses kolm. Viga oli tingitud

inimlikust eksitusest. Ametnike haridustasemete võrdlemiseks võeti aluseks SAP-ist saadud

exceli tabel kõigi järelevalve osakonna ametnike kohta. Tabel lisati pärast koondamisotsuse

tegemist ka vaidlustatud käskkirjale ja kaebaja tutvus sellega 29.12.2017 infosüsteemi ITI

vahendusel. Kogumis ei muuda see aga koondatavate valikut, sest lisaks haridustasemele tuli

võrrelda talituse ametnike tööpanust ja selle võrdluse tulemused on käskkirjas välja toodud.

Kaebaja on küll välja toonud, et tööstaaži poolest oli ta staaži arvestades teine ja

sõidukijuhtide inspektori staaži silmas pidades esimene, kuid see ei oma tähtsust, sest

ametniku pikk töökogemus inspektsioonis ja konkreetses valdkonnas ei kajastunud tema

järelevalvetulemustes.

Kaebaja soov nelja kuu keskmise palga ulatuses hüvitise saamiseks ei ole põhjendatud, sest

ametikoha ja ametniku koondamine on läbi viidud seaduspäraselt ning kõiki ATS-i nõudeid

järgides; vastustaja on täitnud ATS § 90 lg-st 7 tulenevat kohustust pakkuda teist ametikohta;

kaebaja ei ole esitanud objektiivseid faktilisi asjaolusid, mis annaksid õigusliku aluse välja

mõista või suurendada ATS § 105 lg-s 1 nimetatud hüvitist.

7. XX jäi 30.10.2018 täiendavas seisukohas varasema seisukoha juurde, märkides lisaks

järgmist.

ATS-i eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb ATS §-i 90 kohaldamisel võtta arvesse kõiki

kriteeriume, milledest lähtumine osutub konkreetsel juhul võimalikuks. Vastustaja ei ole

põhjendanud, miks ei osutunud see kõnesoleval juhul võimalikuks. Isegi kui paika peaks

vastustaja väide, et tabel ametnike andmetega lisati pärast koondamisotsuse tegemist

vaidlustatud käskkirjale ja kaebaja tutvus sellega 29.12.2017, ei muuda see haldusakti

tagantjärele õiguspäraseks. Käskkirja andmise aja seisuga seda kaebajale teatavaks ei tehtud ja

käskkirjas sellele ei viidatud. Pärast teenistusest vabastamist ei olnud kaebajal enam ligipääsu

infosüsteemile ITI, mistõttu sai ta käskkirja koos lisadega kätte e-posti teel alles 10.01.2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-18-161

9(11)

8. XX apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Halduskohus on olulises osas jätnud

täitmata kohtuotsuse põhjendamise kohustuse, tsiteerides otsuses üksnes Tööinspektsiooni

seisukohti, kuid jätnud vastamata kaebaja väidetele. Lisaks on halduskohus kohaldanud

vääralt materiaalõigust. Ringkonnakohus parandab need vead apellatsioonimenetluses.

9. ATS § 90 lg 5 sätestab, et kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid

teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise

eelisõigus

isikul,

kelle

haridus,

töökogemus,

teadmised

ja

oskused

vastavad

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Ringkonnakohus ei nõustu

Tööinspektsiooni poolt alles apellatsioonimenetluses esitatud tõlgendusega ATS § 90 lg-le 5,

mille kohaselt ei pea haldusorgan isikute vahel valimisel lähtuma kõigist ATS § 90 lg-s 5

sätestatud kriteeriumidest, vaid võib valida sealt näiteks ka ainult ühe kriteeriumi ning selle

alusel otsustada. Selline tõlgendus ei lähe kokku normi eesmärgiga, milleks on anda

haldusorganile alus võimalikult objektiivse valiku langetamiseks. Eelisõiguste andmise

regulatsiooni peamine eesmärk on jätta esmalt teenistusse kõige kvalifitseeritumad ametnikud

(vt „Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat“. Justiitsministeerium, 2013, lk 266). ATS

seletuskirja (eelnõu 193 SE) § 90 kommentaari kohaselt tuleks ühesuguste või sarnaste

teenistusülesannetega ametikohtadelt koondatavatest isikutest moodustada pingerida, võttes

arvesse teenistusse jäämise eelisõiguse kriteeriume (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-50-11).

10. ATS § 90 lg-st 5 tuleneb seega Tööinspektsioonile kaalutlusõigus otsustada, millist

ametnikku teenistusse jätmisel koondamissituatsioonis eelistada, lähtudes kõigist ATS § 90 lg

5 kriteeriumidest kogumis ning sarnaseid teenistusülesandeid täitvatest ametnikest tuleks

moodustada

pingerida.

Kaalutlusõigust

tuleb

teostada

kooskõlas

volituse

piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve (ATS § 4, HMS § 4 lg 2). Kaalutlused peavad nähtuma

haldusaktist (HMS § 56 lg-d 1 ja 3). HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik Tööinspektsiooni 28.11.2017 kirjas XX-le,

22.12.2017 käskkirjas XX teenistusest vabastamise kohta ning esimese ja teise astme

kohtumenetluses esitatud seisukohtadest üheselt aru saada, mis oli tegelik ja objektiivne

põhjus selleks, et XX osutus teenistujate seas koondatuks ja mitte teenistuses jätkajaks.

Seetõttu on Tööinspektsiooni 22.12.2017 käskkiri XX teenistusest vabastamise kohta oluliste

põhjendamispuuduste tõttu õigusvastane (HMS § 54, § 56 lg-d 1 ja 3). Puudub vaidlus selles,

et ATS eelnõu seletuskirjas, ATS käsiraamatus ja Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-50-11

märgitud kontrollitavat ja objektiivset ametnike võrdluse pingerida taasesitamist võimaldavas

vormis ei koostatud.

12. Tööinspektsiooni 28.11.2017 kirjas XX-le (tl 10) viidatakse, et ametnike võrdluses

võrreldi tööinspektorite haridustaset, senist töökogemust organisatsioonis ning spetsiifiliselt

sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja järelevalvega tegelevate ametnike 2017. a 10 kuu tulemusi.

Kirjast nähtub, et otsustavaks said tööalased näitajad: „Ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31.

oktoobrini olete kontrollinud 15 ettevõtet, samal ajal on Teie kolleegid kontrollinud

sõidukijuhtide töö- ja puhkeaega vastavalt 29, 30, 31 ja 34 ettevõttes. Ka menetluste üldarvu

poolest olete Te teistega võrreldes kõige madalamate näitajatega.“ Tööinspektsiooni

22.12.2017 käskkirjast XX teenistusest vabastamise kohta (tl 16) nähtub, et koondatava

ametniku valikul on võrreldud kõigi tööinspektori ja sõidukijuhtide tööinspektori ametikohal

teenistuses olevate inimeste haridustaset ning spetsiifiliselt sõidukijuhtide töö- ja puhekaja

järelevalvega tegelevate ametnike 2017. a 10 kuu tulemusi (läbiviidud järelevalvemenetluste

ja väärteomenetluste arv). Haridustasemete võrdluse kohaselt on järelevalvetalituses 10 kesk-

3-18-161

10(11)

eriharidusega ametnikku, neist transpordi järelevalve talituses 2 ametnikku. Ülejäänud

ametnikud omavad kõrgharidust. Koondatavateks on valitud madalama haridustaseme ning

madalamate järelevalve tulemustega sõidukijuhtide tööinspektorid. Kohtumenetluses hakkas

Tööinspektsiooni versioon arvesse võetud kriteeriumidest ja otsustavaks osutunud põhjustest

muutuma. 20.02.2018 menetlusdokumendis asus Tööinspektsioon seisukohale, et arvestas

koondatavate valikul ametnike kogemust sõidukijuhtide järelevalve valdkonnas, haridustaset

ning teenistusalaseid näitajaid ehk järelevalve tulemusi. Nende kriteeriumide alusel kogumis

olid talituses nõrgemas positsioonis kaebaja ja MM. Selgus ka, et tegelikkuses oli transpordi

järelevalve talituses 3 ametnikku kesk-eriharidusega (mitte 2, nagu oli märgitud 22.12.2017

käskkirjas), kellest politseikooli kutsekeskharidusega KK jäeti sõidukijuhtide tööinspektorina

teenistusse. Halduskohtu 24.04.2018 istungil jäi Tööinspektsioon seisukohale, et siiski (kuigi

22.12.2017 käskkirjas seda ei mainita) on ametnike võrdluses arvestatud ka varasema

töökogemusega, see on teenistusstaažiga. Seejuures valitses veel kohtuistungilgi segadus KK

haridustasemes (vt istung alates kell 11:24:24). Istungi lõpus (alates kell 12:29:56) on

Tööinspektsiooni esindaja esitanud aga järgmised seisukohad küsimuste-vastuste voorus:

„Kohus: Kas vastastikku on veel küsimusi? L S-le: Teadmistele ja oskustele ei oleks võimalik

kvalitatiivset etteheidet teha. Ametnikke on võrreldud ja leiti, et nad on samaväärsed ja

seetõttu ei ole seda käskkirjas välja toodud. /…/ X L-le: Olin teistega võrreldes sama tubli. L:

Ka juhtkond on samal seisukohal, mis puudutab tööpanust. Koondamise aluseks oli haridus ja

varasem töökogemus.“ Tööinspektsiooni vastuses apellatsioonkaebusele on asutud

seisukohale, et ATS § 90 lg 5 sõnastus ei kohusta koondatavate valikul läbi viima hindamist

iga sättes nimetatud kriteeriumi alusel, vaid annab valikuvõimaluse. Seega ei saa ametniku

koondamise korral nõuda või eeldada lisaks käskkirjale veel eraldi kõigi kriteeriumide alusel

toimunud võrdluste kohta tabeli või muu dokumendi koostamist.

13. Eelnevast nähtub ringkonnakohtu hinnangul selgelt, et Tööinspektsioon:

1) on ekslikult tõlgendanud ATS § 90 lg 5 alusel toimuva ametnike võrdlemise aluseid;

2) on olnud segaduses ja esitanud vastuolulisi selgitusi sellest, millisest kriteeriumist

tegelikkuses lähtuti ja mida oluliseks peeti;

3) pole esitanud tõendeid ega põhjendusi, kuidas arvestati ametnike võrdlusel varasema

töökogemusega (teenistusstaažiga), kuigi seda väidetavalt tehti;

4) pole esitanud tõendeid ega põhjendusi, kuidas võeti kaebaja tööalaste näitajate võrdluses

arvesse seda, et kaebaja oli vaadeldud perioodil väga olulise aja töölt eemal õigusvastase töölt

eemaldamise ja haiguse tõttu ega saanudki objektiivselt oma tööülesandeid täita;

5) oli 22.12.2017 käskkirja andes eksituses võrreldavate ametnike haridustasemes ning

ilmselt arvamusel, et KK-l on kõrgharidus.

Erandlikel juhtudel võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt

kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest

kaalutlustest haldusakti andmisel. Sellisel juhul võib kohus HMS § 58 alusel jätta

põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata. Tõendamiskoormus

küsimuses, kas kohtumenetluses esitatud põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris

ja kas sellega arvestati, on haldusorganil (vt nt Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p

20; 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 16; 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15).

Ringkonnakohus ei ole veendunud, arvestades Tööinspektsiooni 28.11.2017 ja 22.12.2017

aktides, kohtuistungil ja menetlusdokumentides esitatud vastuolulisi seisukohti, millest

Tööinspektsioon tegelikkuses lähtus ametnike võrdlusel. Seetõttu ei saa ringkonnakohus

kontrollida, kas Tööinspektsioon on oma kaalutlusõigust teostanud kaalutlusõiguse piire ja

3-18-161

11(11)

eesmärki ning kaalutlusreegleid järgides. Seega ei ole vastustaja 22.12.2017 käskkirja

põhjendamispuudusi kohtumenetluses nõuetekohaselt kõrvaldanud ja ainuüksi selle tõttu tuleb

tuvastada vaidlustatud haldusakti õigusvastasus.

14. Eespool toodud põhjustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 07.06.2018 otsuse ning teeb uue otsuse, millega

rahuldab kaebuse osaliselt, tuvastab Tööinspektsiooni 22.12.2017 käskkirja nr 1.2-1/88

õigusvastasuse ning mõistab Tööinspektsioonilt XX kasuks välja hüvitise XX kolme kuu

keskmise palga ulatuses (ATS § 105 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidluse

materjalidest selliseid erakordseid asjaolusid, mis annaks aluse suurendada Tööinspektsioonilt

väljamõistetavat hüvitist ATS § 105 lg 1 alusel. Tööinspektsioon on eksinud kaebaja

koondamise põhjendamisel, kuid asja materjalidest ei nähtu süsteemset pikaajalist töökiusu,

nagu väidab kaebaja. Kaebajaga on suheldud korrektselt ja viisakalt ning talle on pakutud

teenistuse jätkamise võimalust samas haldusorganis. Samamoodi on oletuslikud ja tõendamata

kaebaja väited kunstlikust koondamissituatsiooni tekitamisest.

15. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude

väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. HKMS § 109

lg 6 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 109

lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb

lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

Vastustaja mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kaebaja on esimeses ja teises kohtuastmes kandnud menetluskulusid järgmiselt: esimeses

kohtuastmes kulud õigusabile 2551,50 eurot (tl 141‒145) ning teises kohtuastmes kulud

õigusabile 1188 eurot (tl 182‒186). Kulude seotus praeguse haldusasjaga ning kulude

kandmise kohustuse tekkimine (HKMS § 109 lg 11) on nõuetekohaselt tõendatud ja

õigusabikulude suurus põhjendatud, arvestades vaidluse mahtu ja keerukust. Et

ringkonnakohtu hinnangul kuulub rahuldamisele ca 90% kaebusest, tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista esimese ja teise kohtuastme menetluskuluna 3365 eurot ja 55 senti.

(allkirjastatud digitaalselt)