4-18-2925/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.novembril 2018.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-2925 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Zemfira Lampmann Väärteoasi L.I väärteoasi LS § 223 lg.1 järgi –Väärteoprotokoll AB 1545326 02.05.2018.a. Menetlusalune isik L.I isikukood XXX elukoht xxxx. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 05.novembril 2018.a. Tallinnas Tallinna kohtumajas Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju , menetlusalune isik L.I, kaitsja Yaroslav Radziwill RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning VTMS § dest 83 p 2, § 107, 108, 109, 111, 113, kohus -

otsustas: Süüdi tunnistada LS § 223 lg.1 järgi ning mõista L.I

karistuseks arest 13 (kolmteist

) päeva. KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asendada mõistetud arest L.I-le olm- (k teist) päeva üldkasuliku tööga 13 (kolmeteist)tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

KarS § 69 lg 3 alusel kohustada asuma kandma mõistetud karistust L.I kohtuotsuse jõustumisel, karistuse täitmise tähtajaga 3(kolm) kuud.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna L.I Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista L.I-lt ekspertiisitasu

457.00 eurot (nelisada viiskümmend seitse eurot)ja kaitsjatasu summas 275 eurot(kakssada seitsekümmend viis eurot).

VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskuludest osa jätta riigi kanda s.o.

ekspertiisitasust 50% -228.50 eurot ja advokaadi õigusabikuludest 50% s.o. 137.50 eurot ning ülejäänud menetlus

10 (kümne) kuu jooksul, ühes kuus kulud summas tuleb tasuda ositi

366 eurot

kuulub tasumisele 36.60 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Nõude täitmiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e toimiku süsteemi -

kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt 02.05.2018.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis L.I 13.02.2018..a. kell 10.10 ajal Tallinnas, Laulupeo ja Kunderi tn. ristmikul mootorsõidukit, eiras liikluskorraldusvahendi (teekattemärgis nr. 911) nõudeid, ületades sõiduradasid eraldavat ühekordset pidevjoont, enne vasakpööret ei suundunud aegsasti selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale, enne manöövri alustamist ei veendunud, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, mille tagajärjel toimus kokkupõrge temast vasakul kõrval reas otse liikunud sõidukiga reg. märgiga vusega põhjustas xxxx xxxx. Oma tege liiklusõnnetuse ja varalise kahju Luminor Liising AS-le ja M- -le. Trade OÜ

Rikkus LS § 16 lg.2, § 48 lg.1, § 33 lg.2 p.8 nõudeid .

Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde Leidis, et menetlusalusele isikule inkr

imineeritud rikkumine on täielikult tõendatud. Menetlusalust isikut süüdistatakse selles, et ta eiras liikluskorraldusvahendi nõudeid, enne vasakpööret ei suundunud aegsasti selle pöörde jaoks ette nähtud sõidurajale, ei veendunud, et tema manööver on ohutu ja selle tagajärjel toimus kokkupõrge tema kõrval vasakus reas otse liikunud sõidukiga. Kogutud tõenditega on leidnud süüdistus tõendamist. Väärteoasjas on põhilisteks tõenditeks, lisaks kirjalikele materjalidele tunnistajate ütlused ja ekspertiisiakt. Menetlusaluse isiku sõidukis olnud tunnistaja ütles, et tema ei mäleta õnnetusest eriti midagi. Mäletas, et tegid vasakpööret, tagant tuli löök. Endal juhtimisõigus ema ütluse on raske arvestada. Liiklusõnnetust pealt näinud takso puudub seega on t tega - juht andis kohtus ütlusi, et tema oli kokkupõrke hetkel kõrvaltänavas. Sellest tulenevalt ta ei näinud, kus reas sõitis enne kokkupõrget. Seega on tunnistajate ütlustest ai L.I - nukeseks reaalseks tõendiks tunnistaja ütlused, kes selgitas, kuidas tema liikus

P K. ning kuidas temale keeras ette menetlusaluse isiku L.I , mismoodi toimus sõiduk. Isik kirjeldas kokkupõrge sõidukite vahel esitatud süüdistusele vastu vaielnud . Seetõttu L.I on on tehtud antud asjas liiklustehniline ekspertiis. E xxxx on kspert on jõudnud arvamusele, et liikunud keskmises reas ja teinud manöövrit kohast, kust seda teha ei tohi. Seega on leidnud täielikult tõendamist L.I-le inkrimineeritud rikkumine ja tuväline menetleja koh palub -naalkaristust ja isik süüdi tunnistada LS § 223 lg.1 järgi. Kuivõrd isikul on 2 kehtivat krimi

4 kehtivat väärteokaristust, rahatrahvid on kõik tasumata, siis ei pidanud kohtu väline menetleja - mõistlikuks L.I karistamist rahatrahviga ja leidis, et kõige mõistli kum on isikut karistada arestiga. Palub määrata karistuseks arest sanktsiooni keskmises määras s.o. 15 päeva. Isikut ei ole varasemalt väärteokorras arestiga karistatud, kuid kohtuväline meenet-leja on seisukohal, karis-tust et antud juhul ei ole mõistlik asendada arest üldkasuliku tööga. Taolist tuleks kohaldada siis, kui isik on oma teost aru saanud ja asunud paranemise teele. Läbi terve menetluse ei ole L.I näidanud üles kahetsust ega arusaamist, et ta on midagi valesti teinud. Antud asjas on põhjendatud reaalse aresti määramine. Isikul on ka rikkumisi palju, palub rakendada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Samuti välja mõista ekspertiisikulud 457 eurot.

Menetlusalune isiku kaitsja leidis,et L.I - ei ole toime pannud väidetavat liik lusalast rikkumist. Selle süüdistusega arest ei ole põhjendatud. L.I juhtis mootorsõidukit 13.02.2018.a antud ristmikul, kuid ei ole eiranud liikluskorralduse nõudeid. Tal on 27- aastane kogemus ja see ei olnud esimene kord ,kui ta sõitis antud marsruudil. Keeras vasakust sõidureast vasakule nii nagu reeglid ette näevad. Tal oli põhjendatud ootus enne vasakule pöö , - ramist, et see on ohutu ja et taga sõitev sõiduk sõidab lubatud kiirusega ja hoiab vahet. Tema auto veokonksule sõitis tagant otsa . Õues oli külm, vastavalt erinevatele veebilehtedele xxxx oli Tallinnas 13. veebruaril 00 kuni -10 kraadi. Nii vaatlusprotokollis kui ekspertiisis on kirjas, et tee oli märg. Antud temperatuuril vesi muutub jääks, võib eeldada, et tee oli libe. Mida ekspert ega vaatlust teostanud politseinik arvesse ei võtnud. Samuti ei võetud vaatlusprotokollis ega ekspertiisiaktis veokonksu arvesse, kuigi fotodelt on selgelt näha, et sõit xxxx is selle keskele ja xxxx K Pi poolt antud numbriraam ripub selle küljes. Palub arvestada, et ekspertiisi tulemus ja ütlused on vastuolus, kumbki ei ole usaldusväärne. Ekspertiisiakti akti kohaselt teostas xxxx pööret keskmisest reast, i versiooni järgi esimesest reast üle keskmise. Leiab, et kliendi süü ei K P ole tõendatud. Palub lõpetada väärteomenetlus seoses väärteotunnuste puudumi-sega. Alternatiivselt palub määrata teine ekspertiis. L.I on osaliselt töövõimetu, tal on tuvastatud xxxx töövõimetus, siis palub osaliselt jätta menetluskulud riigi kanda KrMS § 180 lg.3 alusel.

Menetlusalune isiku väitel ta vaidlustab ekspertiisi. Arvestades staaži, teadmisi, siis ekspertiisi kohaselt ta pööras teisest reast järsku vasakule. Siis löögil oleks Xxxx pidanud tema autole otsa sõitma külje pealt. Fotodelt nähtub, et ta sõitis vastu veokonksu. Selle pärast ta ei saanaud ka tema autot rohkem riivata. Eelnevalt oli sisse lülitanud suunatule. Xxxx ei hoidnud pikivahet. Leiab, et ta ei ole rikkumist toime pannud ja palub menetlus lõpetada.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tema kaitsja, tunnistajad G.L.I, K. Pi, A.H ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et

L.I süü LS § § 223 lg.1 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

Tunnistaja G A i osanud kirjeldada 13.02.2018.a. toimunud kohtuistungil ütlusi andes e liiklusõnnetust. Tema oli L.I autos kaassõitja ,tal ei ole juhtimisõigust. Mäletab, et kino Eha juurest keerasid vist paremale ja siis pidid vasakule pöörama. Kokkupõrget tundis, nende kiirus ei olnud suur. Liikusid paremal real, siis reastusid vasakusse ritta ja pidid tegema pöörde tundis tagant lööki. Põrkasid kokku sõiduautoga. Jäid seisma ja teine autojuht kutsus , politsei, sest teise auto juht ei soovinud kokkuleppele jõuda. Tema seletuse kohaselt on abikaasa hea autojuht, tal on juba -dustiiliga. üle 20 aastat load ja sõidab normaalselt, ei ole agressiivse sõi Kuna tunnistaja töötab EMO s ,siis räägib alati abikaasale, millised rasked tagajärjed võivad olla - liiklusõnnetustel.

Tunnistaja A H kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta otseselt liiklusõnnetust pealt ei näinud, nägi, kui õnnetus oli juba juhtunud. Liiklusõnnetus juhtus Laulupeo ja Kunderi tänava kandis.Tema sõitis taksoroolis mööda Laulupeo tänavat suunaga Tartu mnt suunas ja oli lähenemas J. Kunderi tänava ristmikule. Sel ajal oli Jakob Kunderi tn ühesuunaline. Ristmikule, lähene nägi, et ees olid kaks autot koos omavahel, üksteise taga, avarii. Kõiki de oli toimunud asjaxxxx rit, seda on raske hinnata, kuna ta olusid ei mäleta. Seda, kust reast alustas manööv oli kõrvaltänavas ja piisavalt kaugel.

Tunnistaja K P

kohtuistungil ütlusi andes seletas, et sattus 13.02.2018.a liiklusõnnetusse Kunderi ja Laulupeo ristil oma tööautoga . Tema tuli Kundel tänavalt ja , sõitis Laagna tee Xxxx poole, oli täpsustavale küsimusele vastates , esialgu väitis ,et teises, kolmandas reas ja teises reas paremalt lugedes , xxxx xxx teha vasakde ja sooritas liikus teine sõiduk .Järsku otsustas pöör selle pöörde niimoodi, e esimesest reast üle teise rea ja tegi vasak pöörde. See hetk ta t ta keeras - ei jõudnud enam pidurdada, asfalt oli märg, vajutas pidurid blokki ja sõitis xxxx tagant sisse. Kui tagant otsasõidu hetk oli, siis alustas manöövrit ikkagi xxxx oli juba teises reas, tema ees. Aga ta esimesest reast, keeras üle teise rea ja siis ta otsa sõitis. Liikleb selles kandis tihti, töölaad xxxx on selline, et sõidab palju ringi mööda Tallinna. Selleks ,et vasakpööret teha, aeglustusrida ei ole. Kokku on seal kolm rida xxxx hakkab . Tunnistaja väitel ei olnud tal võimalik seda ette näha, et manöövrit tegema , ta ei mäleta kas ta pöörde hetkel pani suuna sisse või ei pannud. See xxxx juht tuli ootamatult, ta pidurdas küll, aga asfalt oli märg, järelhaagis ka. Kokkupõrget vältida tal oli võimalik ei olnud. Tema autol oli vigastus ees keskel kahe tule vahel iluvõres ja kärukonks xxxx oli iluvõre sees kinni utod jäid seisma samadesse kohtadesse, kus politsei fikseeris ,palju edasi . A ei liikunud, võib olla väga väikese jõnksu. Pärast kokkupõrget ei saanud teise juhiga omavahel - kokkuleppele, kutsusid politsei ja politsei lahendas asja kohapeal. Xxxx tegi kasko kindlustus korda ja auto on maha müüdud. Möönab, et tema sõidukiirus oli kusagil 60 km/h, lubatud oli sellel teelõigul 50 km/h.

Menetlusalune isik ise kohtuvälise menetluse kestel ja kohtuistungil ütlusi andes väitis, et tema pole liiklusseadust rikkunud, ei ole nõus ekspertiisi järeldustega.

-

223 aktist /juhtum nr. 3100180069031 Liiklusõnnetuse nr. /sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga ja skeemiga 13.02.2018.a.a. kell 10.09 Tallinnas Laulupeo nähtub, et ja Kunderi ristmikul esialgsetel andmetel s/auto xxxx , reg.m xxxx -ret, s/a ärgiga sooritas vasakpöö Xxxx, xxxx /tl.lk.1-13/. reg.märgiga sõitis tagant sisse. Täpsemad asjaolud selgitamisel.

- Ekspertiisiakti nr.18E- xxxx LL0008 23.04.2018.a.ekspertarvamuse p.2 kohaselt sõiduauto alustas pööret vasakule keskmiselt, otseliikumise sõidurajalt (vt.akti uurimuslik osa,skeem 2) /tl.

lk. 27-30/; -karistusregistri väljavõtte kohaselt on L.I 4 kehtivat väärteokaristust Liiklusseaduse sätete rikkumise eest , kaks kehtivat kriminaalkaristust (tl. lk34-35).

Kohtu seisukoht:

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule L.I-le inkrimineeritud – väärte LS § 223 lg.1 järgi on kvalifitseeritud õigesti , õigusrikkumi on tõendamist leidnud gu ne ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 223 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest, arvates, et suudab vasakpöörde sooritada ilma teisi liiklejaid segamata eiras liikluskorraldusvahendi nõu , - deid, ületades sõiduradasid eraldavat ühekordset pidevjoont, enne vasakpööret ei suundu ning - nud aegsasti selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale ,samuti enne manöövri alustamist ei veendunud, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, mille tagajärjel toimus kokkupõrge temast vasakul kõrval reas otse liikunud sõidukiga Xxxx . Menetlusalune isik - L.I püüdis vaidlustada liiklustehnilise ekspertiisi eksperdi ar vamust , väites, et ekspert on jätnud arvestamata teeoludega, autodel ,eriti Xxxxil olevate vigastuste iseloomuga ning tema asukohaga de alustamisel , ta ei alus

vasakpöör tanud vasakpööret mitte keskmiselt ,otseliikumise rajalt, vaid vasakult rajalt. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja tema Mihkaitsja taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks hail L.I - suhtes VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel ei ole põhjendatud, sest väärteoasjas kogu tud tõenditega on täilikult tuvastanud süü L L.I iiklusseaduse sätete rikkumises. Kohtuekspert U.L on ekspertiisi teostamisel lähtunud sündmuskoha vaatlusprotokollist, liiklusõnnetuse aktist, skeemist ja fotodest ning kohtul ei ole mingit alust kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuses liiklusõnnetuse tekkemehhanismi kohta. Tunnistajate G. A ja A.H ütluste põhjal ei ole võimalik tuvastada, ,milliselt rajalt alustas pööret vasakule, seega võtab xxxx kohus aluseks liiklustehnilises ekspertiisis ning sel-lega haakuvad ka Xxxx ära toodud arvamuse juhtinud ja kohtuistungil tunnistajana

K. P xxxx juht keeras ülekuulatud i ütlused, mille kohaselt talle ette

ja ta ei suutnud tagant otsasõitu vältida.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud käitumises õigusvas L.I - tasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus ei tuvastanud ka karistust kergendavaid asjaolusid. Isik ei tunnistanud oma rikkumist, kuigi väärteoasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega ja ühe tunnistaja tõepäraste ütlustega on L.I

süü tõendamist leidnud. Kohus asub seisukohale, et L.I ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik on rikkunud korduvalt Liiklusseaduse sätteid. Varasemalt talle

väärteokorras mõistetud rahatrahvid on tasumata. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kuna karistusregistri väljavõtte kohaselt on L.I kolm kehtiv t ,siis seega ei ole L.I hooliat väärteokaristus

mata vare t m määratud karistus est oma käitumisviisi muutnud ega asunud õiguskuulekalt käituma ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga. Kuivõrd varem ei ole L.I karistatud väärteokorras arestiga, siis on esmakordsel aresti mõistmisel kohtu arvates võimalik KarS § 69 lg. 1 alusel asendada 13 päevane arest üldkasuliku töö tundidega, ning 13 päeva aresti vastab

menetkolmeteistkümnele üldkasuliku töö tunnile. Üldkasuliku töö tegemisega nõustus ka lusalune isik. Kohus leiab, et kuna antud juhul oli tegemist ettevaatamatusest toime pandud liiklussuhtes lisakaristuse kohaldamine, nõuete rikkumisega , ei ole vajalik L.I põhikaristus täitab antud juhul karistuse eesmärgi. Samuti tuleb KrMS § 180 lg.3 alusel osa menetluskuludest ( 50 % ekspert )

iisikulu ja 50% advokaadi õigusabikuludest jätta riigi kanda ning ülejäänud menetluskulu kuulub tasumisele siti 10 kuu jooksul ning seda põhjusel, et o menetlusalune isik on osaliselt töövõimetu ja kohene menetluskulude tasumine käiks isikule üle jõu, samuti võttes arvesse menetlusaluse isiku varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Kohus juhindub KarS § 48 ning VTMS § dest 83 p 2, § , § 107 lg 1 p 1, 108 - -111, 113.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik