2-17-129817/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 14. november 2018

Tsiviilasja number

2-17-129817

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants (OÜ AF Võlamenetlus

üldõigusjärglane)

hagi

T

Ai

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

403,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (OÜ AF Võlamenetlus

(registrikood 12290871, kustutatud) üldõigusjärglane,

registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150

Tallinn), lepinguline esindaja Marilin Palts (e-post

jurist@julianus.ee)

Võlgnik: T A (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Menetluse liik

lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi T Ai vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista T Ailt põhivõlgnevus 250 eurot (kakssada

viiskümmend eurot), intress 0,03 eurot (kolm senti),

võla

sissenõudmiskulude

hüvitis

eurot

ja

sissenõutavaks

muutunud

viivis

65,53

eurot

(kuuskümmend viis eurot ja 53 senti), kokku 345,56

eurot (kolmsada nelikümmend viis eurot ja 56 senti)

Osaühing Aktiva Finants kasuks.

3. Välja mõista T Ailt Osaühing Aktiva Finants kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 250 eurot alates 16.03.2018 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 90% ulatuses T Ai kanda ja 10%

ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.

2. Mõista T Ailt välja Osaühing Aktiva Finants kasuks

menetluskulud 189 eurot (ükssada kaheksakümmend

üheksa eurot).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb T

Ail tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(189 eurot) Osaühing Aktiva Finants viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagiavalduse asjaolud

1. Kostja ja F AS Eesti filiaal sõlmisid 08.11.2014 laenulepingu, mille kohaselt anti kostjale

üle laenusumma 250 eurot. Laenu saamiseks on kostja esitanud laenutaotluse interneti teel

või tekstisõnumi teel saates tekstisõnumi xxxx telefonile xxxx. Tulenevalt lepingu

üldtingimuste punktist 1.10 kontrollis laenuandja esitatud andmete õigsust vastavatest

registritest. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda vastavalt Euroopa

Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehes sätestatule. Laen tuli tagastada kogusummana

hiljemalt 08.12.2014 F AS Eesti filiaalile. Kostja jättis laenulepingust tuleneva kohustuse

täitmata. F AS Eesti filiaal on loovutanud 21.01.2017 kostja vastase nõude põhisummas 250

eurot OÜ-le AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 250 eurot, intressi 38 eurot, võla

sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 65,53 eurot ja viivised

alates 16.03.2018 kuni põhinõude summas 250 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 100

eurot, õigusabikulud 375 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 25.05.2018 Ametlike Teadaannete

kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-

st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

5. OÜ AF Võlamenetlus on 03.08.2018 seisuga äriregistrist kustutatud ühinemise tõttu

Osaühinguga Aktiva Finants (registrikood 10746479). Seega on hagejaks TsMS § 209

kohaselt OÜ AF Võlamenetlus üldõigusjärglane Osaühing Aktiva Finants. 17.09.2018 on

hageja Osaühing Aktiva Finants teavitanud kohut esindusõiguse olemasolust ning esitanud

uue esindaja kontaktandmed.

6. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud F AS Eesti filiaaliga laenulepingu,

mida tõendab 08.11.2014 Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabeleht ja 08.11.2014

maksekorraldus 250 euro ülekandmise kohta. Laenulepingu alusel on kostjale kokku antud

laen 250 eurot. Kohtule ei ole esitatud poolte vahel sõlmitud laenulepingut ning lisatud xxxx

laenutingimustes ei kajastu tingimusi, millistel hagi kohaselt kostjale laenu anti. Euroopa

Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehelt nähtuvalt onkostjale antud laenu intressimääraks

aastas 185% ja krediidi kulukuse määr aastas 459%.

7. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab

kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

122-08, p 19; otsus nr 3-2-1-116-10, p 40; otsus nr 3-2-1-106-13, p 24; otsus nr 3-2-1-32-

06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest,

kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Vastavalt VÕS § 406 lg 1 on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel.

9. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et

kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist

krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik

tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 alusel. Eelduslikult on sellise olukorraga

tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14, p 9;

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 19; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).

10. Eelnimetatud krediidi kulukuse määr 459 % aastas, mis on krediidi kogukulu tarbijale (VÕS

§ 406), ületab rohkem kui 18 korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mis oli laenu väljastamise ajal 24,52%.

11. Seega on kostja ja F AS Eesti filiaali vahel 08.11.2014 sõlmitud laenuleping tühine TsÜS §

86 lg 1 alusel, mistõttu on hagejal lisaks laenusummale õigus nõuda kostjalt intressi

kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid

hageja kostja vastu esitada ei saa.

12. Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda tühise lepingu puhul alternatiivse

õigusliku kvalifikatsiooni alusel. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise

sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on

teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib

üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui

kohustus langeb hiljem ära.

13. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 250 eurot.

14. Hageja nõuab laenu kasutamise aja eest perioodil 08.11.2014 – 08.12.2014 eest intressi

summas 38 eurot. Lepingu järgi on aastane intressimäär 185%. Laenulepingu tühisuse tõttu

ei ole hagejal õigus nõuda intressi lepingus sätestatud määras. Hagejal on õigus kostjalt

nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 kohaselt

kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole

ette nähtud teisiti.

15. Kohtu arvutuste kohaselt on intress 250 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94

lg 1 sätestatud suuruses ajavahemiku 08.11.2014 – 08.12.2014 eest 0,03 eurot (summalt 250

eurot 31 päeva eest intressimääraga 0,15% päevas). Eeltoodust tulenevalt on seadusjärgse

intressi summa 0,03 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Kohus

leiab, et ülejäänud nõuete osas on hagi õiguslikult põhjendatud.

16. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 250 eurot, intress 0,03, võla sissenõudmiskulud 30

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 65,53 eurot, kokku 345,56 eurot ning alates

16.03.2018 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (250 eurot) kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 90% ja hageja kanda 10% ulatuses.

18. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 375 eurot, kokku 475 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajal kulunud 2 tundi alusdokumentidega

tutvumiseks ja 1,5 tundi hagiavalduse koostamiseks, kokku 3,5 tundi tunnihinnaga 118,75

eurot (koos käibemaksuga). Esitatud menetluskulude nimekirjas on märgitud hageja

kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti kodulehelt nähtub, et hageja ei ole

käibemaksukohustuslane alates 30.06.2010. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Seega tuleb hageja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.

19. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud tavapärasest laenulepingust tuleneva masshagi, mis

ei vaja eelnevat keerukat ega põhjalikku õiguslikku analüüsi, mistõttu ei ole dokumentidega

tutvumine, nõude analüüs ja hagi koostamine 3,5 tunni ulatuses vajalik ega põhjendatud.

Arvestades, et tegemist on tavapärase laenulepingust tuleneva nõudega, hagiavaldus on

esitatud hageja poolt välja töötatud põhjal ning muudetud on ainult konkreetse lepingu

sõlmimisega seotud asjaolusid, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu

määraks 60 eurot (käibemaksuga). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise

esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1,5 tunni eest 90 eurot (1,5 x 60). TsMS § 4842

kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20

eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul

maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista summa 20 eurot. Kokku

on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 210 eurot (100+90+20). Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 189 eurot (s.o 210-st

eurost 90%).

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

Kohtunik