4-09-3785/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-09-3785 (kohtuvälises menetluses nr 14001009) Enn Kella kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlus asja sisuline arutamine istungil 13. oktoober 2009 Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon (aadress Lõuna regiooni Viljandi büroo, Paala tee 4, 71014, Viljandi) Menetleja ametnik Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Jaanus Põldma ja Keskkonnainspektsiooni ametnik Alar Soo Menetlusalune isik Enn Kell (isikukood 35409066017; Eesti kodakondsus; elukoht xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ) Kaevatav menetleja otsus Keskkonnainspektsiooni 26. jaanuari 2009 otsus Enn Kella karistamises jahiseaduse § 573 (Jahipidamise nõuete rikkumine) järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s. o 1 800 krooni: otsuse kohaselt Enn Kell olles 27. detsembril 2008 vastutav Viljandi mk-s Viiratsi vallas Surva külas Tänassilma rendijahipiirkonnas ühisjahi metsseale ajujahi korraldamise eest, toimetas jahti jahipidamiseks keelatud Konni Matsi maaüksusel, eirates sellega jahiseaduse § 44 lg 3 ja 4 ning jahieeskirja § 4 lg 1 nõudeid Kaitsja advokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetlus ja tühistada Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori Jaanus Põldma 26. jaanuari 2009 otsus Enn Kella karistamises jahiseaduse § 573 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s. o 1 800 krooni. Muud otsustused 2. Edastada kohtuotsuses koopia menetlusosalistele. Selgitused kohtuotsusele 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni ) tähtaeg on möödunud; 3.2 TMS § 132 p3 kohaselt võib kohus kohtuotsusega tühistada maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel;

2 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, millede kohaselt põhjendustega kohtuotsusele on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul; kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa (resolutsiooni) kuulutamisest hiljemalt 28. oktoobril 2009; kassatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis alates 01. november 2009; kassatsiooniõiguse kasutamata jätmisel jõustub kohtuotsus ilma põhjendusteta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Väärteoprotokollis fikseeritud asjaolud ja menetluse käik väärteoasjas Keskkonnainspektsioon kohtuvälise menetlejana on 26. jaanuaril 2009 koostanud väärteoprotokolli Enn Kella karistamises jahiseaduse (JahiS) § 573 (Jahipidamise nõuete rikkumine) järgi, s. o JahiS § 44 lg 3 ja 4 ning jahieeskirja (JahiE) § 4 lg 1 rikkumises. Protokollis fikseeritud asjaolude kohaselt 27.detsembril 2008 korraldas Enn Kell jahijuhatajana Viljandi mk Viiratsi vallas Surva külas Tänassilma rendijahipiirkonnas ühisjahti – ajujahti – metsseale. Ajujahi käigus paigutati kütiliin Konni Matsi maaüksust (89201:006:0340) läbivale teele. Konni Matsi maaüksuse omanik J. K. on endale kuuluval maal jahipidamise keelanud. Konni Matsi maaüksuse piirid on tähistatud siltidega „Jahikeelu ala“. Jahijuhatajana korraldas Enn Kell metssea ajujahti eraõigusliku isiku piiratud või tähistatud kinnisasjal ilma kinnisasja omaniku loata (JahiS § 44 lg 3). Jahijuhatajana oleks pidanud Enn Kell viima kütid laskekohale või määrama selleks isiku, kes kütid laskekohtadele viib. Enn Kell kütte laskekohtadele ei viinud (JahiE § 4 lg 1). Väärteoprotokollile on Enn Kell esitanud vastuväite selles, et ta ei korraldanud jahti jahikeelualal. Vastulauset ei pidanud kohtuväline menetleja põhjendatuks ning 26. jaanuaril 2009 Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Jaanus Põldma oma otsusega karistas Enn Kella JahiS § 573 (Jahipidamise nõuete rikkumine) järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s. o 1 800 krooni; otsuse kohaselt Enn Kell olles 27. detsembril 2008 vastutav Viljandi mk-s Viiratsi vallas Surva külas Tänassilma rendijahipiirkonnas ühisjahi metsseale ajujahi korraldamise eest, toimetas jahti jahipidamiseks keelatud Konni Matsi maaüksusel, eirates sellega JahiS § 44 lg 3 ja 4 ning JahiE § 4 lg 1 nõudeid. Väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsusele peale esitas Enn Kell kaebuse kohtusse. JahiS ja JahiE tõlgendamisest tulenevalt on Enn Kell välistanud oma vastutuse jahijuhatajana, väites, et ta ole jahipidamise nõudeid rikkunud. Kohtuistungil Enn Kella kaitsja avaldas, et väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutulustel. Kohtuväline menetleja pidas kohtuistungil Enn Kella karistamist õiguspäraseks.

2. Kohtulikus menetluses lahendatavad õiguslikud küsimused Lähtudes kohtueelsest menetlusest tuleb kohtul anda õiguslik hinnang Enn Kella JahiE § 4 lg 1 ning JahiS § 44 lg 3 ja 4 rikkumistele ja karistamisele JahiS § 533 järgi. Ajujahis viib kütid laskekohale jahijuhataja või tema määratud isik (JahiE § 4 lg 1). Eraõigusliku isiku piiratud või tähistatud kinnisasjal või selle osal tohib jahti pidada selle kinnisasja omaniku loal, kui jahti ei peeta loomade kaudu levivate haiguste tõkestamiseks (JahiS § 44 lg 3). Jahi nõuetekohase korraldamise eest vastutab üksikjahil jahiloa saanud isik ja ühisjahil jahijuhataja (JahiS § 44 lg 4). Jahipidamise nõuete rikkumise eest suuruluki küttimisel või püünise kasutamisel või ajujahi korraldamisel või jahiohutuse nõuete või jahieeskirjas sätestatud jahipidamise muude nõuete eiramise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (JahiS § 533). VTMS § 133 (Kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused) kohaselt kaebuse lahendamisel tuleb muuhulgas kohtul välja selgitada kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

3 VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 2 kohaselt väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS §-s 202 on sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral kui süü ei ole suur. 3. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käik kohtus Kohus arutas asja kohtuistungil, mille käigus kuulas ära pooled, kuulas üle tunnistaja, uuris tõendid ja kuulas ära kohtuliku vaidluse, mille tulemusena pidas võimalikuks lahendada asi kohtuotsusega. 3.2. Kohtu õiguslikud motiveeringud Kohtus leidis tõendamist, et Enn Kell tegutses jahipidamisel jahijuhatajana, mis eelkõige nähtub nimekirjast, mille ta jahpidamist korraldades koostas. Jahijuhatajana oli ta vastutav jahi pidamise eest, sealhulgas ka asjaolu eest, et jahipidamise käigus asus jahimees jahi keelualal. Väärteo kohtueelses menetluses on formaaljuriidiliselt õieti kvalifitseeritud Enn Kellale väärteokoosseis JahiS § 533 järgi. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusseadustiku (KarS) §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Enn Kella seaduses sätestatud vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Tulenevalt VTMS §-st 2 kehtib ka väärteomenetluses KrMS §-s 6 sätestatud menetluse kohus- tuslikkuse põhimõte. Sellest põhimõttest teeb erandi VTMS § 30, andes menetlejale võimaluse lõpetada menetlus juhul, kui menetleja ei pea selle jätkamist otstarbekaks. Kuna tegemist on erandolukorraga, peab sel alusel menetluse lõpetamise otsustuse tegija ka põhjendama, miks ta leiab, et menetlemine ei ole otstarbekas. VTMS ise ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume. Need rakenduvad kriminaalmenetluse analoogia alusel KrMS-i §-st 202, milles on sätestatud, et menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb menetleja kaalutlusõiguse piiresse. Väärteomenetluse lõpetamise õigus on nii kohtul kui kohtuvälisel menetlejal ning selle otsustuse tegemisel peab arvestama järgmisi asjaolusid: väärteoga õigushüve kahjustamise olulisust, väärteo ühiskonnas esinemise sagedust, toimepanemise asjaolusid, kuriteoks ülekasvamise võimalikkust, menetlusalust isikut (varasem karistatus sama väärteokoosseisu alusel). Kohus kuulas üle tunnistajana jahist osavõtnud Jaan Andersoni. Tema ütlustest nähtuvalt ei olnud jahijuhataja poolt antud korraldust pidada jahti jahi keelualal; jahti peeti Koosa metsaks kutsutavas piirkonnas ja kütiliin seati ümber metsa; tema seisis aju suunas ning temast vasakule jäi post sildiga jahikeeluala; paremal pool oli jahimehena Kalev Palta ja vasakul pool Ahti Mitt. Tunnistaja ütlustega on tõendatud asjaolu, et jahimehena Ahti Mitt viibis ajujahi ajal jahi keelualal. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist on sündmuskoht fikseeritud 30. detsembril 2008, s. o kolmandal päeval peale jahti. Sündmuskohal on lumel fikseeritud auto ja inimeste jalajälgi. Täiendavalt ei ole usaldusväärselt sedastatud, et need jäljed on tekitatud 27. detsembril 2009 ajujahist osavõtnud jahimeeste ja nende sõidukite poolt. Sündmuskoha lisamaterjalidest nähtub jahi ala, jahi keeluala ning nendega piirnev lõik. Väärteoasjas tuleb arvestada asjaoluga, et jahi keelualast üks osa suhteliselt väike maaala asus eesmärgipärase jahiala piiri alal. Seejuures kohtus leidis usaldusväärselt tuvastamist ajujahi nimekirjas olnud 21-st jahimehest ainult 1 jahimehe viibimine keelatud alal. Sisuliselt on jahijuhatajale rikkumisena ette heidetav asjaolu, et ta isiklikult ei paigutanud jahimehi laske- kohtadele, millest johtus jahimehe viibimine jahikeeelu alal, mis suhteliselt väikese nurgana (alana) ulatus lubatud jahialale, kus oli kavatsus jahti pidada. Sellises olukorras oli jahi keelualaga piirnevas tsoonis raskendatud eelduslikult ka kütiliini jahinduslikult turvaline ja eesmärgipärane määratlemine, välistamaks jahti keelualal. Kohtus ei leidnud tuvastamist, et jahijuhatajana Enn Kell oleks andnud korralust jahi keelualal jahti pidada. Enn Kell ei oma ka

4 varasemat väärteokaristatust. Sellises olukorras on jahijuhataja süü sedavõrd väike ning ka avaliku menetlushuvi puudumine tingib VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse lõpetamise ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. 3.3. Menetluskulude arvestus Menetluskulu kohus asjas ei tuvastanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik