4-18-5287/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-18-5287 1 (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2018.a Pärnu, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-18-5287 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi

N.V kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne -

prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi

02.10.2018.a otsusega väärteoasjas nr

2670,18,003590 kohaldatud lisakaristuse tühistamiseks (LS § 227 lg 2 järgi).

Kaebuse esitaja

Kaebuse esitaja kaitsja

Kohtuväline menetleja

N.V (ik , XXX elukoht: , e-post: XXX XXX)

Vandeadvokaat Ott Lepmets (advokaadibüroo LENO, e-post: ott@leno.ee)

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur

(registrikood: 70008747, aadress: Pikk tn 18, Pärnu, e-post: laane@politsei.ee)

RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 227; väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120, § 132-135, kohus otsustas:

Jätta .V kaebus rahuldamata. N

Jätta ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi Politsei- 02.10.2018.a otsus väärteoasjas nr 2670,18,003590 muutmata.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 24.10.2018.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 24.10.2018.a.

Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja tema kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale.

Rahatrahv 260 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB

Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le EE403300333416110002

Danske pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas (viitenumber

10220185117510). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

4-18-5287 2 (5)

Kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja

jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lg le 3 kümne päeva jooksul -

alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 14.11.2018.a. Asjaolud

10.09.2018.a koostati väärteoprotokoll ABXXX selle kohta, et 10.09.2018.a kella 12:30 ajal

juhtis N.V mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega

131km/h +/- 8km/h, kus suurim

lubatud sõidukiirus oli 90km/h. Sellega ületas N.V lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h.

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi 02.10.2018.a otsusega väärteoasjas nr 2670,18,003590 määrati N.V le liiklusseaduse -

(LS) § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahv 65 trahviühikut ehk 260 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 2 kuuks.

11.10.2018.a esitas N.V kaitsja kaebuse eelmärgitud väärteoasja otsusele, taotledes lisakaristuse kohaldamata jätmist. 16.10.2018.a vastuses leidis kohtuväline menetleja, et tegu on tõendamist leidnud ning otsus on

seaduslik ja põhjendatud. Karistuse liik ja määr vastab teo raskusele. Kohtuväline menetleja

palus j

ätta esitatud kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 227 lg 5 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühes kuust kuni kolme kuuni. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on liikuvast sõidukist

vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus, kui

mõõtja sõidab 81 sõitev sõiduk 101 -100 km/h ja vastassuunas -133 km/h, 8 km/h.

Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning tutvunud kohtumenetluse poolte

seisukohtadega, leiab - poolt on , et LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemine N.V

leidnud tõendamist. Toimepandud väärtegu on tõendatud 10.09.2018.a väärteoprotokolli nr

ABXXX, kiirusemõõturi kasutamise protokolli ning muude väärteomenetluses kogutud tõenditega.

10.09.2018.a v

on mnt äärteoprotokollist nr nähtub, et 10.09.2018.a kell 12.30 ABXXX XXX

4-18-5287 3 (5)

121 km 90

reg. m km/h alas mõõdetud ärgiga , mida juhis N.V, kiiruseks 131 XXX XXX

+/-8 N.V 33 km/h. /km/h. Sellega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, mõõdeti N.V et 10.09.2018.a kell 12:25 km/h. juhitud sõiduki kiiruseks 90 km/h alas mitte vähem kui 123 Lisaks on väärteomenetluses politseiametnik Kaidi Mölder kinnitanud, et 10.09.2018.a kell

12.25 30 km/h. ületas N.V suurimat lubatud sõidukiirust enam kui

Kohus märgib, et väärteoprotokollist nähtub väärteo toime panemise kellaajaks 12:30, samas kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja tunnistaja ülekuulamise protokollis on toime panemise

kellaajaks märgitud 12:25. Ilmselt selline kellaja 5-minutiline erinevus on tingitud erinevate dokumentide vormistamise vahele jäänud ajast, st kiirusmõõturi kasutamise protokoll vormistati

kell 12:25 ning väärteoprotokoll veidi hiljem, mistõttu on seal kellaajaks märgitud 12:30.

Tegemist ei ole sellise erinevusega, mis kuidagi mõjutaks väärteo toime panemise aja

tõendatust. Väärteo toimikust nähtub üheselt, et tegu on toime pandud 10.09.2018.a kella 12:30

paiku ning ei ole määrav, kas tegu pandi toime 5 minutit varem või hiljem.

Ka ei ole

N.V ise kaebuses vaidlustanud väärteo toime panemist, vaid üksnes

lisakaristust. Seega menetlusalune isik ka ise tunnistab, et on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud.

N.V on esitatud kaebuses väitnud, et ületas lubatud suurimat sõidukiirus möödasõidul.

Sama d on kaebuse esitaja väitnu ka politseile esitatud kahetsuskirjas. Kohus leiab, et märgitu ei

vasta tõele. Nimelt nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et mootorsõiduk liikus

üksinda. Samas kiirusmõõturi kasutamise protokolli vormil on olemas ka valikud nt sooritas

möödasõitu, sõidukite kolonn vms. Käesoleval juhul on siiski kiirusmõõturi kasutamise

protokolli märgitud, et N.V juhitud sõiduk liikus üksinda. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kiirusemõõturi protokolli tõele vastavuses. Seda enam, et menetlusalune isik ei ole ka

väärteoprokokolli koostamisel vahetult sündmuskohal avaldanud, et ületas kiirus möödasõidu tõttu. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku selgitused kiiruse ületamise kohta möödasõidul on ilmselgelt tagantjärele otsistud, püüdmaks vähendada rikkumise raskust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 10.09.2018.a kell

12.25

suurimat lubatud km/h. ületas kaebuse esitaja sõidukiirust mitte vähem kui 33 XXX

E -

eltooduga on täidetud LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust t , kuivõrd

eadlikult

niivõrd olulisel määral lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei saa toimuda n.ö. kogemata ehk ettevaatamatusest. Kaebuse esitaja oli teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega paneb ta toime väärteo. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud.

Seega on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist poolt LS § 227 lg N.V -s 2 sätestatud väärteo toime panemine. Karistusest

Kaebuse esitajat 60-eurose trahviga ning lisakaristusena kohaldati karistati LS § 227 lg 2 järgi 2 LS § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks.

LS § 227 lg 2 näeb maksimaalse karistusena ette 100 trahviühikut ehk 400-eurose trahvi ning LS § 227 lg 5 p 1 alusel on sellise rikkumise eest õigus kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks kuuks. Kohus on seisukohal, et karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka

leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise

aluseks.

Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel määranud rahatrahvi 65 trahviühikut, s.o 26

0

eurot, milline karistus on sanktsiooni keskmises s . Rahatrahvi määra , ületades seda veidi

4-18-5287 4 (5)

määramisel on arvestanud sellega, et isikul on kehtivad karistused samalaadse rikkumise eest. te

N.V-le on 10 LS § 227 lg 2 järgi .11.2017.a otsusega määratud rahatrahv 45 trahviühikut ehk

180 eurot ning 27.04 60 eurot. .2018.a otsusega on määratud rahatrahv 15 trahviühikut ehk

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, N.V puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad.

Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, kuna kiirust ületati

möödasõidul. Eelnevalt juba kohus märkis, et kohtu hinnangul on isiku selgitused kiiruse

ületamise kohta möödasõidul ilmselgelt tagantjärele otsitud ning kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt liikus menetlusalune isik oma sõidukiga üksi.

Kohus leiab, et

kmisest pidada siiski suuremaks. Esiteks on tegemist N.V süüd tuleb kes

korduva rikkujaga, kusjuures eelmisest rikkumisest vaid veidi enam kui kolm kuud. on möödas

Süüd tuleb pidada keskmisest suuremaks tõttu, et kiiruse ületamis ka see e ajal liikus

menetlualune isik oma sõidukiga teel üksi ehk tal ei olnud ühtegi aktsepteeritavad põhjust, nt

möödasõit vms, kiiruse ületamiseks, mis võiks isiku süüd vähendada. Käesoleval juhul oli menetlusaluse isiku täiesti teadlik valik ületada kiirust olukorras, kus selleks puudus igasugune vajadus.

Samas karistuse määramisel tuleb arvestada kergendava asjaoluna kahetsust.

Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda

sellest, kuidas on võimalik N.V mõjutada edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Kusjuures N.V

antud rikkumise puhul on tegemist juba kolmanda rikkumisega aasta jooksul, s.o esimene

rikkumine 10.11.2017.a, teine 27.04.2018.a ning kolmas 10.09.2018.a Kohtu hinnangul võib

isegi öelda, et N.V on süstemaatiline kiiruse ületaja. Seega ilmselgelt ei ole varasem

ad

karistused, s.o rahatrahvid, isikut

mõjutanud hoiduma uute väärtegude toimepanemisest.

Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on

seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). N.V-le varasema rikkum te eest te is

määratud karistus on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda ed

tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Nimelt on N.V karistatud

samuti 10.11.2017.a ja 27.04.2018.a otsustega. Nimetatud LS § 227 lg 2 alusel

väärteokaristusest hoolimata ületas N.V aas 10.09.2018.a kiirust. Seega ei ole N.V

eelmisest karistusest järeldusi teinud, mistõttu ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks

mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral.

Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid

kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kiiruse ületamisega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu

allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid.

Tegemist ei ka karistus vastama toimepandud teo ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud N.V-le

karistus 65 t ehk 260 eurot vastab

- ja trahviühiku N.V süü suurusele ning üld eripreventiivsetele eesmärkidele.

Lisaks kohaldati

N.V le LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse - äravõtmist kaheks kuuks.

Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on igati kohane ja põhjendatud. Kohtu

hinnangul peab karistus olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja

4-18-5287 5 (5) käituks edaspidi seaduskuulekalt. Käesoleval juhul oli tegemist juba kolmanda samalaadse rikkumisega vähem kui aasta jooksul.

Nimetatu

tähendab, et varasemalt määratud rahatrahv ei avaldanud isiku käitumisele mitte id

mingit mõju ning pani lühikese aja pärast N.V toime uue samalaadse rikkumise. Arvestades, et isik on vähem kui aasta jooksul pannud toime kolme kiiruse ületamist, võib öelda, et tegemist

on süstemaatilise kiiruse ületajaga (RKKKo 3 ellises olukorras üksnes -1-1-87-08 p 10). S

taaskord rahatrahvi määramist ei saa pidada otstarbekaks ega mõistlikuks. Kui leebemad

vahendid (rahatrahv) ei ole isiku käitumisele mõju avaldanud, siis tuleb kohaldada järgmisi ja

raskemaid mõjutusvahendeid. Kohus leiab, et tõenäoliselt juhtimisõiguse äravõtmine avaldab

N.V le rohkem mõju kui ainult rahatrahv, sest varem määratud rahatrahvi -

d ei ole mõjutanud N.V käitumist ning isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna isiku käitumisele ainult korduvate rahatrahvi

de

määramine mõju ei avaldanud ning suhteliselt lühikese aja jooksul pani isik toime uue ole samalaadse rikkumise, siis on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine.

Ainult rahatrahvi määramine ei ole puhul osutunud piisavalt mõjusaks ega ole N.V mõjutanud teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega on igati põhjendatud, et kohtuväline menetleja kohaldas täiendavat mõjutusvahendit lisakaristuse näol.

Kaebuse esitaja kaitsja on kaebuses märkinud, et vajab juhtimisõigust igapäevaselt N.V tööalaselt, samuti perekonnaelu korraldamisel. Kohus leiab, et nimetatu ei ole alus lisakaristuse

tühistamiseks. Kaebaja poolt viidatu oleks pidanud tal meeles olema ka enne rikkumise toimepanemist. Märgitu peaks isikul igapäevaselt liikluses osaledes meeles olema ning sundima

teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks isik tegema ise kõik selleks, et ta järgib

liiklusnõudeid, sä sõiguse. ilitades sellega juhtimi

Arvestades väärteo asjaolusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kaheks kuuks kohaldatud

juhtimisõiguse äravõtmine on antud teo eest kohane. Lisakaristust on kohaldatud keskmises

määras. Kohus leiab, et määratud lisakaristus vastab N.V - ja süü suurusele ning üld eripreventiivsetele eesmärkidele.

Kuna kohtumenetluse pooled ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, samuti

jäetakse esitatud kaebus rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Lähtudes eeltoodust on toime pannud LS § 227 lg 2 järgi , leiab kohus et N.V

kvalifitseeritava väärteo. ääratud süü Kohus leiab, et m rahatrahv ja lisakaristus vastavad isiku

suurusele. Seega jätab kohus ja Piirivalveameti Lääne N.V kaebuse rahuldamata ja Politseiprefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi 02.10.2018.a otsuse väärteoasjas nr 267018,003590 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik