4-18-3058/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. oktoobril 2018.a.(Tallinna. kohtumaja) Väärteoasja number 4-18-3058 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

Z XXX .O isikukood elukoht xxx

väärteoasi Liiklusseaduse § 22 järgi.

3 lg.1

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 17.05.2018.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,18,002411

Asja läbivaatamise kuupäev

01. Oktoobril 2018.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja .O , kaitsja Silver Reinsaar Z kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Jaak Paju.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1 § 57 lg 1 p 3, VTMS § § 133 ,

132 p 2, -135, kohus

otsustas:

Z.O kaebus rahuldada .

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

17.05.2018.a. 002411

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,18, tühistada ja teha uus otsus.

Mõista .O Z süüdi LS § 223 lg.1 järgi ning karistada rahatrahviga trahviühikut

s.o. 400.00 eurot (nelisada

eurot ) s.t. jätta põhikaristus muutmata.

Määratud 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda

arvates Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE

701 7000 1700 1577 198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185056781.

Jätta kohaldamata lg.2 alusel lisakaristus LS § 223 kohtuvälise menetleja poolt mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 14.novembril 2018.a. alates kella 12.00 .

Asjaolud

24.04.2018.a. koostas Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo väärteomenetleja väärteoprotokolli selle kohta, et Z.O juhtis 19.03.2018.a. kell 23.05 ajal mootorsõidukit xxx,reg. märk xxx Harjumaal xxx-l kilomeetril liikudes Tallinna suunas ,ei hoidunud oma tegevusega kõigest, mis võib kahjustada teiste vara ja vastavalt oma sõiduki kiirusele, ei hoidnud sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu eespool pidurdanud sõidukile ja sõitis xxx sellele tagant otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS SEB Liisingule ja MTÜ K K ning tervisekahjustused K K. Rikkus LS § 16 lg.1,§ 46 lg.1 sätteid.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.05.2018.a. otsuse alusel väärteoasjas 2302,18,002411 määrati Z - .O le liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi põhikaristuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o.

400 eurot ja liiklusseaduse § 223 lg.2 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2(kaheks) kuuks.

Kaebuse sisu.

Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas, väärteo asjaolusid ei vaidlusta.

Liiklusseaduse järgi on ta avariis süüdi, ta tunnistab süüd ja kahetseb . Ta ei ületanud sõidukiirust, kuid antud juhul on oluline aspekt see, et tee oli hooldamata, Sõitu alustas Pärnust, kus teeolud olid hoopis teistsugused. On esitanud vastulause ,milles selgitas juhtunu asjaolusid ja avaldas kahetsust. Tööülesannete täitmisega seoses on juhtimisõigus väga oluline ning seetõttu leiab, et talle määratud karistus ei ole õiglane. Palub karistada rahatrahviga ,mitte ära võtta juhtimisõigust.

Menetlus kohtus.

Kaebuse esitaja jäi kohtus esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et ei vaidlusta rikkumist. Tegemist oli õnnetusega .Teeolud olid ootamatult halvad, tee oli hooldamata. Tegemist oli pimeda ajaga. Sõitu alustas Pärnust, kus teeolud olid hoopis teistsugused. Kohtuistungil antud ütlustes selgitas juhtunu asjaolusid , tunnistas oma süüd ja avaldas kahetsust.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Tegemist oli ohtliku liiklusseaduse sätte rikkumisega. Menetlusaluse isiku kaitsja püüdis väita, et tegemist oli kerge liiklusõnnetusega. Igal aastal hukkuvad inimesed sarnastes liiklusõnnetustes. Liiklusõnnetus juhtub tavaliselt siis, kui juht jätab midagi tegemata. Antud juhul ei hoidnud menetlusalune isik piisavat pikivahet. Menetlusalusel isikul on kolm kehtivat Liiklusseaduse rikkumist. .O Z ei ületanud lubatud sõidukiirust, kui kohtuväline menetleja leiab, et antud teeoludes valis menetlusalune isik vale sõidukiiruse ja ei hoidnud eesliikujaga piisavat pikivahet. Ohtlikud liiklejad tuleb liiklusest kõrvaldada, et teised liiklejad tunneksid ennast liikluses turvaliselt.

Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest:

- -19/; LÕ akti nr. 446 koos skeemi ja fototabeliga /tl. 1

- xxx xxx, xxx xxx) /tl.20-21/; sõidukite vaatlusprotokollid ( ,reg. märk , reg. märk

- tunnistaja R B nna ülekuulamise protokolli, millest nähtuvalt sõitis ta Pärnust Talli Poole,. tema ees pidurdas sõiduk ja lülitas sisse ohutuled, seejärel tõmbas aeglaselt paremale km tunnikiirusega, kui tundis auto tagateepeenrale. Tema sooritas möödasõidu umbes 40 xxx Mis marki oli tema ees peatuv ossa tugevat lööki. Tema autole sõitus tagant sisse sõiduk, ta ei mäleta, sest kui ta helistas politseisse, lahkus see sõiduk sündmuskohalt /tl.23/;

- Regionaalhaigla teatise kannatanu K. K saabumise kohta /tl. 24/

-tunnistajate P.L, K. K, R.L, K. P, ,T.K ütlused, kes kõik olid xxx reisijad /tl. 25,27-30/;

- vastulause /tl.37/ /tl.39/. ning karistusregistri väljavõtte

Kohtuotsuse põhjendused Kohus,tutvunud esitatud kaebusega, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ütlused kohtuistungil ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasja kogutud tõendeid seisukohale, et .O Z kaebus tuleb rahuldada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § 16 sätestab liikleja kohustused : Liikleja lg.1- peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Liiklusseaduse Piki-

- lg.1 § 46. ja külgvahe - - Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile

L

3 lg.1

oolt iiklusseaduse § 22 säte järgi karistatakse mootorsõidukijuhi p liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 3 , arestiga

00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 22 võib kohus või kohtuväline menetleja

3 lg.2 kohaselt

kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 22 sätestatud süüteo

3 lg.1 eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Vaidlust ei ole selles, et .O Z 19.03.2018.a. kell 23.05 ajal mootorsõidukit ,reg. xxx märk xxx Harjumaal xxxl kilomeetril liikudes Tallinna suunas ,ei hoidunud oma tegevusega kõigest, mis võib kahjustada teiste vara ja vastavalt oma sõiduki kiirusele, ei hoidnud sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu eespool pidurdanud sõidukile ja sõitis sellele tagant otsa. xxx Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS SEB Liisingule ja MTÜ K K ning tervisekahjustused K K. .O Z rikkus LS § 16 lg.1,§ 46 lg.1 sätteid.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.05.2018.a. otsuse alusel väärteoasjas 2302,18,002411 määrati Z - .O le liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi põhikaristuseks rahatrahv 100 trahviühikut s.o.

400 eurot ja liiklusseaduse § 223 lg.2 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2(kaheks) kuuks.

Liiklusseaduse § 16 sätestab liikleja kohustused ning selle § sätestab l

- lg.1 i iiklej kohustuse a

olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kaebaja poolt liiklusseaduse § 16 lg 1 rikkumine on tõendamist leidnud ,samuti on täielikult tõendatud

Liiklusseaduse § 46 lg.1 säte

stab juhi kohustuse , kus juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile

Menetlusalune isik selgitas oma vastulauses, et ületas sõidukiirust, kahetseb, kuid palub mitte ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigust.

Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüksarvatud tegu,

liiklusseaduse § 16 lg 1 ja liiklusseaduse § 46 lg.1 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 223 lg.1 järgi. ohtu hinnangul väärtegu toime pandud K ettevaatamatusest.

Menetlusaluse isiku Z.O teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega miinimummäära lähedasena s.o. 2 kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü on suur LS § 227 sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades ning see tingis ka põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise .

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud kergendava asjaoluna kahetsuse , tuvastatud ei ole raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust luges kohtuväline menetleja põhjendatult karistust kergendavaks asjaoluks, samas nähtub kaebuse esitaja karistusandmetest , et isikul on kolm kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse sätete rikkumise eest nin d mootorsõiduki juhi poolt g rikkumised on seotu

lubatud sõidukiiruse ületamise eest , isikut on karistatud rahatrahvidega ja kaks rahatrahvi on tasutud..Kohtule esitatud kaebuses on .O Z märkinud, et vajab juhtimisõigust, kuna töökohustuste täitmiseks on hädavaja , ilma juhtimisõiguseta on võimatu lik autoga liikumine tööülesandeid täita.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille kasutamisel tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku rikkumise toime pannud juhtide teatud ajaks liiklusest kõrvaldamise.

Teatavasti on mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise ja säilitamise eelduseks liiklusseaduse sätete tundmine ning nende järgimine. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest, juhi kohustustest kui ka võimalikest karistustest nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Käesoleval juhul võib § 22 järgi kvalifitseeritud õiguserikkumise määra

3 lg.1 arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest väiksem. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud

LS § 223 lg.1 järgi toimepandud rikkumise eest põhikaristusena muuhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmise kuni k karistusena mootorsõiduki uue kuuni , tuleb lisa juhtimisõiguse äravõtmist eriti põhjalikult kaaluda.

Kohus juhib jätkuvalt tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb põhikaristust mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada selle iseloomuga: karistus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega juhtudel, mil põhikaristusena mõistetud rahatrahv ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik siis tuleb kaaluda lisaks põhi

, ainult -

karistusena mõistetud rahatrahvile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist.

Lisakaristuse kohaldamisel alt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui räng juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus-

või juhusesüüteoga). Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb karistuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut

(hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.

Kohus leiab, et kuigi .O hikese aja jooksul pannud toime kolm Z on küllaltki lü

Liiklusseaduse § 227 järgi kvalifitseeritud õiguserikkumist ning selline käitumine liikluses näitab tema üldist suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse, tema enda ja lähedaste heaolusse . Samas arvestab kohus antud konkreetsel juhul teo toimepanemise asjaolusid (halvad teeolud, liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest ) ning tulenevalt sellest, et juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb .O puhul seega tuvastada tema Z

suuremale süüle viitavad asjaolud, mis annaks alust arvata, et teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest üksnes põhikaristuse lisaks le veel lisakaris-

tusena Kohus leiab, et rahatrahvi juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. põhikaristusena

kohaldamine karistuse

- kui täidab üld eripreventiivset eesmärki ja see on konkreetse isiku puhul piisav ning l suhtes lisakaristusena iiklussüüteo toime pannud isiku juhtimisõiguse

äravõtmist kõiki süüteo te õigest eelnevast tulenevalt hiolusid arvestades vajalikuks ei pea. K leiab kohus, et .O-le s.o. lisaks Z kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus põhikaristusele orsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 veel lisakaristusena moot -ks kuuks ei

ole . Menetlusaluse isiku .O kaebus kuulub rahuldamisele. Z põhjendatud

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik