4-18-3736/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-3736

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. novembril 2018. a Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-18-3736 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kaebuse sisu

K.N kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.06.2018.a. kiirmenetluse otsuse nr 2302,18,006012 peale väärteoasjas LS § 221 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

K.N (ik XXX, EV kodanik, elukoht: xxx, töötab, e kehtivaid väärteokaristusi kolm) -post: xxx

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747), Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Aadress:

Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harjumaa 11316 E-post: pohja@politsei.ee Esindaja: juhtivmenetleja Enel Kuiv Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes -st 1 kohus otsustas: VTMS § 132 p

1. K.N kaebus Politsei- Jätta rahuldamata ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebü liiklusjärelevalvekeskuse 29.06.2018.a. roo

kiirmenetluse otsuse nr 2302,18,006012

peale väärteoasjas LS § 221 lg 1 järgi.

2. Jätta muutmata ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebü Politseiroo

liiklusjärelevalvekeskuse 29.06.2018.a. kiirmenetluse otsus nr 2302,18,006012 väärteoasjas LS § 221 lg 1 .

Kohus selgitab, et rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul. Rahatrahvi

tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.06.2018.a. kiirmenetluse otsuses nr 2302,18,006012. VTMS § 204 lg 2 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse

peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele -

pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge

jõustumise kohta.

2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KAEVATAV OTSUS

29.06.2018.a. koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik P R kiirmenetluse otsuse nr 10220142030711 väärteoasjas nr 2302,18,006012 K.N suhtes. Otsusega karistati

K.N lusseaduse (edaspidi: LS liik ) § 221 lg 1 järgi d väärteo kvalifitseeritu toimepanemise eest 20 trahviühiku ehk 80 euro suuruse rahatrahviga.

Menetlusalust isikut karistati LS § 221 lg 1 järgi selle eest, et ta 29.06.2018. a kell 09:29

Harjumaal Tallinnas

poole Narva maantee ja Poska tänava ristmikul suunaga Bensiini tänava

sõitis mootorsõidukiga Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga

xxx juhtides fooridega

reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Liiklus ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus K.N sellise tegevusega LS § 58 lg s 3 sätestatut ja pani toime LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. -

KAEBUS 14.07.2018.a. esitas menetlusalune isik K.N kaebuse Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.06.2018.a kiirmenetluse otsuse nr 10220142030711 2302,18,006012. peale väärteoasjas nr

Kaebaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses ning menetluse

lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ühtlasi oli kaebuse esitaja nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaebuses leidis K.N, et kohtuväline menetleja võib VTMS § 55 lg 1 kohaselt

kohaldada kiirmenetlust, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Kaebaja leidis, et käesoleval juhul puudus alus kiirmenetluse kohaldamiseks, kuna ta ei näinud liikumist keelavat foori punast tuld, sest liikus rekka taga liiklusvooluga kaasa. Seega rikkumise toimepanemise faktis ta kindel ei olnud ning tal tuli nõustuda kiirmenetluse otsuse koostamise ajal rikkumisega üksnes seetõttu, et rikkumise toimepanemist kinnitas talle liikluspolitseinik ise suuliselt. Samuti puuduvad kiirmenetluse otsuses tõendid, mis kinnitaks tema poolt väärteo toimepanemist. Ta nõustus kiirmenetlusega üksnes seetõttu kuna jäi laevale hiljaks. Kaebaja leiab, et VTMS § 55 lg 1 p 1 kohaselt võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS § s 19. Kohtuväline menetleja ei ole -

talle õiguseid ja kohustusi teatanud ning seda kinnitab ka allkirja puudumine kiirmenetluse otsusel. Samuti jääb kaebajale kiirmenetluse otsusest arusaamatuks, millise sätte rikkumist talle

ette heidetakse, kas kohtuväline menetleja on võtnud seisukoha karistust kergendavate/raskendavate asjaolude kohta (VTMS § 108 p 5) ning mis § - i alusel talle 20 trahviühiku suurune rahatrahv määrati. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

13.08.2018.a. saabus Harju Maakohtule Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse seisukoht K.N

esitatud kaebusele. Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud

põhjustel ei ole alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks ega ka määratud karistuse vähendamiseks.

3 Esmalt leidis kohtuväline menetleja, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ning KarS § 30 ja § 27 alusel

õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

kiirmenetluse otsuse koostamisel esinesid kõik VTMS § 55 lg 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise alused – K.N-ile on tutvustatud VTMS § 19 tulenevaid tema õigusi ja kohustusi ja ta on olnud kiirmenetluse kohaldamisega nõus, mis nähtub originaal kiirmenetluse otsuse teisel lehel ülaosas olevas lahtris kui ka kaebuses lisana esitatud kiirmenetluse otsuse

koopiast. Isikule on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi. Samuti on K.N

kinnitanud oma allkirjaga, et ta nõustub kiirmenetlusega ja on otsuse ärakirja kätte saanud.

Ühtlasi on talle teatavaks tehtud otsuse peale kaebuse esitamise kord. Originaal kiirmenetluse otsuse teisel lehel pöördel pärast menetlusaluse isiku õiguste eestikeelset loetelu on antud allkiri K.N poolt. On piisav alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelselt. K.N ei ole vaidlustanud seda, nagu poleks ta teadnud selle allkirja tähendusest. Puudub põhjendatud kahtlus, nagu oleks ta olnud sunnitud enda allkirjaga kinnitama seda, mida ta tegelikult mingil juhul pole soovinud kinnitada.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud kaks usaldusväärset tõendit, kombineeritud

liiklusjärelevalve teostamise protokoll ja videosalvestus. Esimeselt nähtub, et 29.06.2018.a.

Harjumaal Tallinnas Narva mnt ja J.Poska tn ristmikul teostas liikluspolitseinik P S kombineeritud liiklusjärelevalvet. Kella 09:29 ajal liikus K.N poolt juhitud sõiduk Jeep Grand Cherokee reg.nr xxx Narva mnt ja J.Poska tn ristmikul Bensiini tn suunas ning sõitis fooriga reguleeritud ristmikule foori keelava punase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud

juht sõidukiga peatuda enne ristmiku. Nimetatud protokollilt tehiolude kirjelduse lahtrist nähtub, et asulasisesel teel oli nähtavus hea, valge aeg, kattega kahesuunaline tee oli kuiv ja

sõiduradade arv 3+2. Samuti kasutati kombineeritud liiklusjärelevalve teostamisel video/helitehnikat. Nimetatud tõendi usaldusväärsust kinnitab videosalvestuselt nähtuv, millelt on näha selgesti, et K.N poolt juhitud tumedat värvi sõiduauto on stoppjoone ees, siis kui fooris on juba süttinud punane tuli. Juba enne sõiduki ilmumist kaamera vaatevälja on näha fooris süttinud keelav punane tuli. Videosalvestuselt nähtub, et K.N jätkab

liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ega üritanud peatuda. Seega isik alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Tuvastati, et K.N poolt juhitud sõiduk ei

olnud punase tule süttides ei ristmikul ega ka ületanud stoppjoont, vaid lähenemas foorile. Videosalvestuselt nähtub, et K.N ei täitnud LS § 58 lg 3 nõuet, mille kohaselt tuleb

juhil foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääda stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.

LS § 221 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eeltoodust

tulenev

alt lasub mootorsõiduki juhil, lähenedes fooriga reguleeritud ülekäigurajale või ristmikule, kohustus valida sõiduki liikumiseks selline kiirus, mis võimaldaks tal foori keelava

tule süttimisel sõiduk peatada stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. K.N pidi

valgusfoorile lähenedes aimama ja pidama võimalikuks, et lubav foorituli võib vahetuda

keelavafooritulega enne, kui tema poolt juhitud sõiduk ristmiku ületamist alustab. K.N selgitustest nähtub, et ta ei ole oma õigusrikkumisest aru saanud ega teinud sellest vastavaid järeldusi, pigem leiab oma rikkumisele õigustusi. Selline käitumine viitab üleolevale suhtumisele liiklusnõuetesse, liiklusohutusse ja oma kohustustesse.

Karistusregistriteatise ehtivat liiklusalast lt nähtub, et menetlusalune isik omab kahte k väärteokaristust, millised on toime pandud viimase aasta jooksul. Varasem karistus ei sundinud K.N hoiduma uue liiklusalase väärteo toimepanemist. Sellest hoolimata pani ta toime uue tahtlikku liiklusalase süüteo. See näitab selgelt, et kaebaja suhtus ükskõikselt võimalikku saabuvasse tagajärge. Tema tegu oli ohtlik, millega ta seadis reaalsesse ohtu nii

4 enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Väärteoasja kohtuvälise menetluse käigus ei ole tuvastatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud vastavalt KarS § 57 ja KarS § 58. LS § 221 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot. Kaebajale on määratud karistus 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot, mille suurus jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Arvestades süü suurust ja isikut iseloomustavaid andmeid, leiab

kohtuväline menetleja, et rahatrahvi määramine alla sanktsiooni keskmise määra on proportsionaalne toimepandud rikkumise ja isiku süüga. KOHTU

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku

seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata

a. ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmat

Koosseis, õigusvas ja süü tasus

Liiklusseaduse § 221 lg 1 etteheide Objektiivne koosseis LS § 221 lg 1 kohaselt on karistatav juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine. LS § 58 lg 3 näeb ette, et foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. LS § 7 lg 1 p-de 3-5 kohaselt keelavad kollane ja punane tuli nii eraldiseisvalt kui ka korraga liikuda. Sealjuures on kollase tule osas märgitud LS § 7 lg 1 p s 3, et peatumiseks ettenähtud - kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu ning kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, siis tuleb liikumist jätkata.

Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protok nähtub, ollist et politseiametnik P S on

29.06.2018 Narva mnt ja J.Poska ristmikul ning . a teostanud liiklusjärelevalvet Harjumaal

tuvastanud, et kell 09:29 juhtis K.N mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga sõites fooridega reguleeritud xxx ristmikule foori keelava punase tule ajal. Protokolli kohaselt oleks saanud liiklust ohustamata sõidukiga peatuda enne ristmikku. Ühtlasi on protokolli kohaselt kasutatud järelevalve ajal video/helitehnikat. Väärteoasja materjalides olevast videost nähtub, et K.N poolt juhitud tumedat värvi

sõiduauto on stoppjoone ees, siis kui fooris on juba süttinud punane tuli. Juba enne sõiduki

ilmumist kaamera vaatevälja on näha fooris süttinud keelav punane tuli. Videosalvestuselt nähtuvalt jätkas K.N liikumist sujuvalt, vähendamata kiirust ega üritanud peatuda. Seega K.N alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Kuivõrd ta sõitis edasi, kui foori keelav punane tuli oli juba süttinud, ning olles sõidukijuhina teadlik sellest, et vastavalt LS § 7 lg 1 p 3 kohaselt keelab punane tuli liikuda, siis jättis ta vastavalt reageerimata. K.N poolt juhitud sõiduk ei olnud punase tule süttides ei ristmikul ega olnud ka ületanud stoppjoont, vaid lähenemas foorile. Salvestiselt ei nähtu, et K.N poolt

juhitud sõiduki peatamine stoppjoone ees oleks kedagi ohustanud. Videosalvestuselt nähtub selgelt fooritule põlemise tsükkel ning sõiduauto liikumine ristmikule ja selle ületamine, samuti väärteo toimepanemise kohta ning see, et K.N ei täitnud LS § 58 lg 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt tuleb juhil foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääda

stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni

lõikuva sõidutee ääreni.

5 Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et tema läks liiklusvooluga kaasa, sõitis rekka taga ja ei näinud foorituld ning tema kõrval sõitis auto kes ületas samal ajal ristmikku ja teda politsei kinni ei pidanud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et K.N juhtis 29.06.2018.a. kell 09:29 Jeep Grand Cherokee registreerimism xxx ning mootorsõidukit ärgiga ületas foori keelava tule ajal ristmiku ja jalakäijate ülekäiguraja. punase

K.N on nii kaebuses selgitanud, et kui ka kohtuvälises menetluses ülekuulamisel tema ei näinud liikumist keelavat foori punast tuld, sest liikus rekka taga liiklusvooluga kaasa. LS § 7 lg 1 p 4 kohaselt keelab punane foor liikuda. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning sealjuures peab juht sõidukii

ruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse

nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Valgusfoor on selliseks õiguslikuks takistuse, mille puhul rohelise tule asendumisel kollasega ja hiljem punasega on juhile ettenähtav. Lähenedes foorile peab sõidukijuht olema valmis igal hetkel fooritule muutumise t

õttu peatuma. Subjektiivne koosseis Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et K.N sõitis mootorsõidukiga keelava

fooritulega ristmikule ja samal ajal ka tahtlusega. jalakäijate ülekäigurajale vähemalt otsese

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

K.N on kohtuv , et ta älises menetluses andnud ütlusi läks liiklusvooluga kaasa, sõitis taga ja ei näinudki foorituld. Seega nähtub ütlustest, et ta võttis rekka K.N

vastu teadliku otsuse läbida ristmik ja ka seal asunud ülekäigurada, kuigi oli süttinud juba punane tuli. Kuivõrd kõikidele inimestele, aga eriti sõidukijuhtidele, on teada, et ainus liikumist lubav foorituli on roheline, siis teadis K.N ka seda, et punase tulega ei või ristmikku ega sellel asunud ülekäigurada ületada. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et K.N käitus otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Seega on K.N -

täitnud LS § 221 lg s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid K.N teos ei esine.

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et K.N on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 221

lg 1 järgi. Karistus LS § 221 lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kuivõrd LS §-s 221 ei ole

sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik

neli eurot. Seega peab K.N-ile -50 mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3

trahviühikut (s.o 12 25 trahviühikut, s.o 100 -200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks

ca eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

6

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

K.N g. süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne kül Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning K.N pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega, mis on üks raskeimaid väärteo

toimepanemise vorme, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku keskmisele süü suurusele. Kohus viitab Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et „ Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -1 /. p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13. p 77 19)."

Kohtuväline menetleja on leidnud, et K.N puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on

võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. K.N

Karistusregistri kohaselt on K.N kaks kehtivat eokaristust, mis on toime väärt

pandud viimase aasta jooksul. V on K.N-ile äärteokaristused mõistetud just liiklussüütegude toimepanemise eest. Varasemad rahatrahvid on K.N tasumata. Nimetatud asjaolu näitab, et ei hooli temale mõistetud karistustest, näidates K.N sellega üles lugupidamatust õiguskorra vastu. Kokkuvõte

Eelnevatel K.N kaebuse Politseija põhjustel jätab kohus rahuldamata

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.06.2018. a kiirmenetluse otsuse nr 10220142030711 2302,18,006012. peale väärteoasjas nr

Margot Mikler kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)