3-18-2125/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-2125 Määruse kuupäev ja koht 14.11.2018, Tartu Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus AS Eesti Posti poolt õnnitluskaardi kättetoimetamisega viivitamisest põhjustatud mittevaralise kahju summas 100 eurot hüvitamiseks Resolutsioon 1. Tagastada X kaebus. 2. Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused Määrus edastada kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X esitas 11.11.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega nõuab AS-ilt Eesti Post mittevaralise kahju hüvitamist summas 100 eurot seoses sellega, et AS Eesti Post ei olnud tema poolt emale saadetud õnnitluskaardi toimetanud emale kätte õigeaegselt. Kaebaja väitel tundis ta seetõttu solvumise, erutuse ja läbielamise tunnet ning pidi mitu korda helistama emale, mis vanglas on raskendatud, kuna kõned toimuvad graafiku alusel üks kord nädalas.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Kohus leiab, et käesoleva asjas esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

4. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

4. AS Eesti Post on eraõiguslik juriidiline isik. Eraisikute vahelised vaidlused ei kuulu reeglina halduskohtu pädevusse. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on hetkel

AS Eesti Post määratud universaalse postiteenuse osutajaks. Postiseaduse (PostiS) § 5 lg 1 kohaselt on universaalne postiteenus postiteenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. Universaalseks postiteenuseks on ka kirisaadetise edastamine liht-, tähtja väärtsaadetisena kaaluga kuni kaks kilogrammi (PostiS § 5 lg 2 p 1). Siiski ei tähenda asjaolu, et AS Eesti Post on samaaegselt ka universaalse postiteenuse osutajaks, et selle teenuse suhtes tekkinud vaidlused tuleks lahendada halduskohtumenetluses. Riigikohus selgitas 13.02.2013. a määruse haldusasjas nr 3-3-1-49-12 p-des 23-24, et ainuüksi asjaolu, et ettevõtja tegevust reguleerivad ka avaliku õiguse normid, ei muuda ettevõtja õigussuhteid avalik-õiguslikuks. Kui avaliku ülesandega ei kaasne riigivõimu volitusi ja valdkonda reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võidakse avalikku ülesannet täita ka eraõiguslikus vormis, mis tähendab, et isikute vahel luuakse eraõiguslikud suhted. Kohus leiab, et (universaalse) postiteenuse osutamisega ei kaasne riigivõimu volitusi ning seega kuuluvad tekkinud vaidlused lahendamisele maakohtus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 16. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-12-1530, p 5). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

5. Kohus selgitab, et eraõiguslike isikute vahelise vaidluse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Seega on isikul võimalik pöörduda hagiga maakohtu poole. Samuti on X il PostiS § 46 lg 1 alusel õigus esitada kirjalik kaebus Konkurentsiametile postiteenuse osutaja tegevuse peale, mis on vastuolus õigusaktidega või tema tegevusloa kõrvaltingimustega.

6. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik