4-18-3869/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTU OTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13.11.2018

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3869 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

M.U väärteoasi Liiklusseaduse §217 lg.1, §2171

lg.1

järgi Kaebuse esitaja

M. U sünd. XXX, isikukood XXX, elukoht xxx

xx-xx Tallinn Harjumaa XX XXX- ,

XX , töökoht töötaja Kaitsja Sergei VOLF

Tartu Ülikool, õigusteaduse magister,

2013 Kohtuvälise menetleja esindaja Annika ELM

Ida Prefektuuri

välijuht

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskonna patrullitalituse

Jõhvi

liiklusgrupi 440,18,003057

välijuht Annika ELMI 06.07.2018 otsus väärteoasjas nr.2

M. karistamise osas Liiklusseaduse lg.1 rahatrahviga U §217 järgi

ulatuses, s.o. summas 80 ning trahviühiku (kaheksakümmend) eurot

Liiklusseaduse §2171

lg.1, Karistusseadustiku §279 lg.1 ja

§280 lg.1 järgi

Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega §217 Liiklusseaduse

lg.1 alusel

rahatrahviga 130 trahviühiku (viissada kakskümmend) ulatuses, s.o. summas 520

eurot – tühistada osaliselt, s.o. M. süüdistuses Liiklusseaduse §217 U

lg.1, Karistusseadustiku §279 lg.1, §280 lg.1 järgi.

Lõpetada väärteomenetlus M. väärteoasjas se §217 U Liiklusseadu

lg.1, Karistusseadustiku §279 lg.1, §280 lg.1 järgi Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel.

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri otsus väärteoasjas 06.07.2018 nr.2440,18,003057 muutmata.

M. kaitsja kaebus rahuldada osaliselt. U

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru

Maakohtu kantseleis v vahetult peale selle teatavakstegemist. õimalik tutvuda

Asjaolud ja menetluse varas

em käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskonna liikluspolitseinik

Jõhvi

Andres Hints koostas 09.06.2018 nr. AB 1463171 M.

U väärteoprotokolli

kohta selles, et viimane juhtis 09.06.2018 kell 14.55 Ida-Virumaal Tallinn Narva

–

mnt. xxxndal kilomeetril Scania R 380 mootorsõidukit (registreerimismärk

XXXXXX) ning ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul estvuse registreerimata muu töö k

perioodil 12.05.2018 – 09.06.2018. Juht esitas liiklusjärelevalve käigus oma tegevuste kohta kontrollijale valeandmeid kontrollitava perioodi kohta takistada

eesmärgiga

riikliku teostamis Nimelt esitas juht kontrollijale

t.

järelevalve sõidumeeriku

salvestuslehed, mille kohaselt juht alustas asulates, mida

ei või lõpetas tööpäeva

eksisteeri perioodidel: 25.05.2018 26.05.2018, 27.05.2018 28.05.2018, järgmistel – –

28.05.2018 29.05.2018, 29.05.2018 30.05.2018, 07.06.2018 – –

– 08.06.2018

ja

08.06.2018 09.06.2018. Salvestuslehtedele kantud asula nimetused olid Mihailovo, –

Solka, Porki. Sellega esitas juht valeandmeid ning takistas riiklikku

järelevalvet

kujul,

teostamist. Lisaks rikkus juht

mis ei

võimaldanud järelevalve

analoogsõidumeeriku nõudeid.

salvestuslehtede lugemisele kehtestatud Sellega rikkus

M. Euroopa Parlamendi 04.02.2014 e (EL)

ja

U Nõukogu määrus

nr.165/2014 artikkel 32

lg.3 nõudeid ja pani toime väärteo Karistusseadustiku §279 lg.1 järgi, Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määrus 04.02.2014 e (EL) nr.165/2014

artikkel 32 .3

lg nõudeid ja pani toime väärteo Karistusseadustiku §280 lg.1 järgi,

Liiklusseadus lg.3 ning Euroopa Parlamendi e

ja

§131 Nõukogu 04.02.2014 e määrus

(EL) nr.165/2014 artikkel 34 .5 lg nõudeid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse

§217 lg.1 järgi, §131 Nõukogu Liiklusseadus

e lg.3 ning Euroopa Parlamendi

ja

04.02.2014 e (EL) nr.165/2014 artikkel 32 .3 määrus nõudeid ja pani toime väärteo

lg Liiklusseaduse §2171

lg.1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi välijuht Annika Elmi 06.07.2018 otsusega väärteoasjas nr.2440,18,003057 määrati M. le Karistusseadustiku §56 lg.1, §63 lg.1, §63 lg.3 U-

kohaldamisega i Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 20 trahv ühiku ulatuses, s.o. summas 80 eurot ja Liiklusseaduse §2171 lg.1 järgi karistuseks

rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 520 eurot. Kohtuväline menetleja märkis, et k §217 una Liiklusseaduse lg.1 kvalifitseeritud on ime järgi väärteod to

pandud ühe määratakse §63 teoga, nende eest ristusseadustiku Ka l 1 kohaselt g.

karistus Liiklusseaduse lg.1 Kuna Karistusseadustiku lg.1, §217 järgi. §279

Karistusseadustiku lg.1 ja Liiklusseaduse §280 §2171

lg.1 kvalifitseeritud järgi

väärteod ühe määratakse on toime pandud teoga, nende eest Karistusseadustiku

§63

l 1 kohaselt karistus Liiklusseaduse g. §2171 lg.1 järgi. Otsuse kohaselt on süütegu tõendatud tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku ütluste ja karistusregistri väljavõttega. Kohtuväline menetleja võttis arvesse, et menetlusalune isik pani väärteod toime tahtlikult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

M. kaitsja Sergei Wolf esitas 24.07.2018 Viru Maakohtule kaebuse,

U

milles palus t menetleja otsuse menetlusaluse isiku karistamises ühistada kohtuvälise

Liiklusseaduse §2171

lg.1, Karistusseadustiku lg.1, lg.1 §279 §280 järgi ja lõpetada

väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel. Samuti palus kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamises

Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Alternatiivselt palus kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning vähendada määratud rahatrahvi. Ühtlasi palus kaitsja jätta kõik menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Menetlusalune isik märkis protokolli koostamisel, et protokollis kirjeldatud rikkumine jääb talle arusaamatuks. Ka jääb endiselt osaliselt arusaamatuks, milles itsjale

etteheidetavad rikkumised seisnevad ja millega on menetlusalune isik otsuses viidatud sätteid rikkunud.

Kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on jõudnud karistuse määramisel valedele järeldustele, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning asjas puuduvad väärtegude tunnused.

Kaitsjale jäävad arusaamatuks menetleja viited Liiklusseaduse §2171 ning

Karistusseadustiku §279 ja §280 rikkumisele. Menetlusalune isik ei ole mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõudeid rikkunud, salvestuslehele kantud andmeid võltsinud, neid varjanud, takistanud nende esitamist ega neid hävitanud. Seega ei ole täidetud eelnimetatud sätetes märgitud süüteokoosseisud, mistõttu kaitsja palus väärteomenetlus nende sätete osas lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel. Kaitsja leidis, et kohtuväline menetleja oleks pidanud arvesse võtma menetlusaluse isiku süüd kergendava asjaoluna süüteo avastamisele igakülgselt kaasaaitamist. Kaitsja märkis, et Liiklusseaduse §217 kirjeldatud koosseisuga väärteo pani menetlusalune isik toime inimlikust hooletusest. Kaitsja märkis, et kuna muu töö märkimine ei toimu automaatselt, siis on menetlusalune isik kontrollitud perioodil teatud

olukordades tõepoolest jätnud ekslikult registreerimata muu töö kestvuse, millega ta on eksinud kehtestatud reeglite vastu ning kahetseb tehtut. Eelkirjeldatud väärteo pani menetlusalune isik toime ettevaatamatusest ja varem teda sarnase rikkumise eest karistatud ei ole. Kaitsja leidis, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning avalik menetlushuvi ei tingi menetlusaluse isiku karistamist selle süüteo eest. Nendel põhjustel palus kaitsja lõpetada väärteomenetlus Liiklusseaduse §217 järgi Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel.

Kaitsja märkis kaebuses, et kui kohus ei pea võimalikuks väärteomenetluse lõpetamise Väärteomenetluse seadustiku §29 või §30 alusel, siis palub ta tühistada väärteootsus määratud rahatrahvi suuruse osas ja vähendada määratud rahatrahvi.

Karistuse mõistmisel tuleb prognoosida konkreetsele isikule määratava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Seetõttu peab arvestama ka süüdlase isikut. Praktikas toimub see liiklusalaste süütegude puhul isiku varasemate samalaadsete rikkumiste kaudu. Menetlusalusel isikul analoogsed rikkumised puuduvad. Kaitsja leidis, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on ebaproportsionaalselt suur.

Kaitsja nõustus kirjaliku menetlusega, kuivõrd töö iseloomu tõttu ei pruugi menetlusalune isik saada osaleda kohtuistungil.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond oma 10.08.2018

Jõhvi

kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/ 18271-5

on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub kaebus jätta osaliselt rahuldamata.

Oma vastuses

märgib ohtuvälis k e menetleja esindaja, 07.06.2018 Liiklusseaduse

et

§2171

lg.1, Karistusseadustiku .1, 280 .1 alusel alustatud

lg lg

§279 § väärteomenetlus

nr.2440,18,003057 tuleb V

lõpetada äärteomenetluse seadustiku §29

lg.1 p.1 alusel.

Muus osas palub menetleja esindaja otsus muutmata. kohtuvälise jätta

Kohtuvälise menetleja esindaja nõustu

ei

kaebajaga selles osas,

et sõidumeeriku

lülitite mittenõuetekohase

kasutamise eest tuleb menetlus V

lõpetada äärteomenetluse

seadustiku

.1 p.1 aluse §30 lg l.

Juht kasutanud

ei nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid,

et kontrolli teostaval

ametnikul oleks selgelt aru saada, millal juht on puhanud

ja

üheselt mõistetavalt

ning millal tegelenud muu Selliste andmete puudumisega salvestuslehel ole

ei tööga.

võimalik üheselt täpselt määrata ära

ja

, kas juht on piisavalt puhanud ole

ja ei

ohtlik teistele liiklejatele oma

võimaliku väsimusseisundiga. Väsimusseisundit saab

otseselt joobeseisundis duki juhtimisega, kui juhi reaktsioonikiirus võrrelda mootorsõi

ja

tähelepanu on aeglustunud. Juhil on kohustus peale 4,5 tunnist teha

sõiduaega

puhkepaus kestvusega 45 minutit. Samuti on juhil antud puhkepaus teha

võimalik

kahes osas,

millest esimene peab olema

15 minutit teine paus

ja

vähemalt

minutit. Periood, millal juht ole muu aega salvestuslehtedele , on

ei

töö märkinud

12.05.2018 kuni 09.06.2018. See on pea terve kontrollitav periood.

Kohtuväline

menetle on seisukohal, nii pika perioodi jooksul muu ja

et

ei töö märkimata jätmine

ole isiku hooletus, vaid tegemist on tahtliku teoga. Selliste andmete puudumisega salvestuslehel ole tuvastada, kas juht peale pikka iduaega asus tegema

ei

võimalik sõ

kohustuslikku puhkepausi tegeles muude

või tööülesannetega.

Kuna juht tegeleb

paljude muude

ülesannetega ülimalt tähtis, märgiks , siis on

et juht salvestuslehele

selgelt eristatavalt, millal tegeles ude

ja

ta mu tööülesannetega

ja millal puhkas. Ka

selliste andmete puudumist salvestuslehel saab kaudselt kui valeandmete

käsitleda

esitamist, kuid seaduseandja on antud eraldiseisva kooseisuna. sätestanud süüteo

Liiklusseaduse lg.1 eest isikule karistuseks rahatrahv summas 80 eurot,

§217 määrati

mis

on tunduvalt alla sanktsiooni keskmisest ,

milleks on eurot.

määrast

Karistuse arvestas menetleja menetluse

määramisel kohtuväline kõikide kohtuvälise

käigus tõenditega, süü süüd

kogutud

isiku

suurust,

kergendavate ja raskendavate asjaoludega.

Kohtuvälise menetleja esindaja nõustu

ei

kaebajaga, et antud teo puhul ei ole isiku süü

suur. Menetlusalune

isik on salvestuslehtedele muu aja

jätnud töö märkimata

pea kogu kontrollperioodi jooksul, paaril seega saa siinkohal

mitte

ei

päeval,

nõustuda süü

kaebajaga, et isiku ei ole

suur. Seadusandja on antud eest ette

süüteo

näinud

rahatrahvi kuni 400

eurot. Rahatrahvi suurust arvestades on tegemist ikka olulise rikkumisega, kuna

väsinud juht on liikluses sama ohtlik

kui joobeseisundis

või ületav Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus me kiirust juht. netlusaluse isiku

karistamise osas Liiklusseaduse

§217 lg.1 muutmata. jätta

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et M.

U

kaitsja

kaebus on põhjendatud osaliselt.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 10.08.2018 kirjalikust vastusest nr.3.1-1.1/

18271-5 Viru Maakohtu 06.08.2018 p -18-3869

äringule nr.4 nähtub, et kohtuvälise

menetleja esindaja

on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele esitatud süüdistus isikule on

Liiklusseaduse §217 lg.1, §2171

lg.1, Karistusseadustiku §279 lg.1 ja §280 lg.1 rikkumise kohta.

Kaitsja on kaebuses

esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks Liiklusseaduse §2171 lg.1, Karistusseadustiku §279 lg.1, §280 lg.1 alusel esitatud süüdistuses Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel, millega on kohtuvälise menetleja esindaja nõustunud. Seega lõpetab kohus menetluse Liiklusseaduse §2171 lg.1, Karistusseadustiku §279 lg.1, §280 lg.1 alusel esitatud süüdistuses Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel ja ei pea vajalikuks pikemalt nimetatud süüdistuse osas . tõendeid hinnata

Liiklusseaduse §217 lg.1 näeb ette vastutuse rsõidukile paigaldatud analoog mooto - või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus m paigaldatud analoogdigitaalse juhikaardi ootorsõidukile või sõidumeeriku või

kasutamisele kehtestatud deid. nõu

Nagu nähtub 09.06.2018 koostatud väärteoprotokollist nr. 1463171 ja AB

v nr.2440,18,003057, on menetlusalune aidlustatavast 06.07.2018 otsusest väärteoasjas isik rikkunud Liiklusseaduse §131 lg.3 ning Nõukogu Euroopa Parlamendi

ja

04.02.2014 e (EL) määrus nr.165/2014

artikkel 34 lg.5 nõudeid.

Liiklusseaduse §131 lg.3 sätestab, et k sõidumeeriku ui

kasutamine on kohustuslik,

peab juht - puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja

ja sõidu nõukogu

määruse – (EL) nr.165/2014 artiklite 32 37 kohaselt.

Euroopa Parlamendi

ja Nõukogu määrus 04.02.2014 e (EL) .165/2014 artikkel 34 nr

lg.5 sätestab, et j sõiduki uht: tagab salvestuslehel registreeritud aja vastavuse a)

registreerimisriigi ametlikule ajale; b) kasutab mis registreerida lüliteid, võimaldavad

eraldi eristatavalt

ja järgmised „ “ „muu töö”

ajavahemikud: juhtimisaeg ;

(

mis

tähendab

mis tahes tegevust peale juhtimise, nagu on

määratletud direktiivi

2002/15/EÜ

artikli punktis

a, ja

samuti tahes

mis samale muule

tööd või

tööandjale või väljaspool „valmisoleku aeg”,

transpordisektoris

sellest );

nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis b; „vaheajad või puhkus“.

Vastavalt 09.06.2018 väärteoprotokollile nr. AB 1463171 ja 06.07.2018 otsusele väärteoasjas nr.2440,18,003057 ei kasutanud juht nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid, et kontrolli teostaval ametnikul oleks selgelt ja üheselt mõistetavalt aru saada, millal juht on puhanud ning millal tegelenud teise tööga.

Enda oma 09.06.2018 seletuses kirjutas menetlusalune isik, et paneb vahetuse käelises

alguses pärast salvestuslehe paigaldamist haamrid muu töö peale auto välise korrasoleku kontrolliks. Mõnikord unustab panna haamrid muu töö peale, sest haamrite peatamisel läheb see automaatselt üle voodi (puhkepaus) peale. Asulad asuvad Venemaa kolkas. 28. kuupäeval läks rumm katki ja seisis Ivangorodis ööpäeva, ootas kuni tuuakse laager, täitis salvestuslehe ning väsimusest kirjutas teise asula.

Käesoleva väärteoasja mate Tommula ütlustest nähtub, rjalides olevast tunnistaja Ken

et ta oli 09.06.2018 teenistuses koos liikluspolitseinik Andres Hintsiga, kui Tallinn

–

Narva maantee xxx-ndal kilomeetril liikus kell 14.55 neile vastu veoauto Scania

(regi XXXXXX), mi

- ja puhkeaja seaduse streerimismärk da otsustati kontrollida töö

nõuete täitmise osas oli M. . Kontrollides töö U . Juhiks

- ja puhkeaja

lehtedelt tekkis kahtlus, et isik kirjutab salvestuse lehtedele kohanimetusi, mida pole olemas: Solka, Dorki, Mihhailovo. Küsides juhilt, kus need kohad asuvad, ei suutnud juht vastust adekvaatselt anda. 28.05.2018 salvestuslehelt on selgelt näha, et juht ületas Eesti ja Venemaa piiri ning kohe peale piiri algas puhkeaeg ning lõppkohaks o märgitud Solka. Hilisemalt selgitas, et oli Jaanilinnas. li

Seoses sellega takistas riiklikku järelevalvet ning salvestuslehtede lugemisele kehtestatud nõudeid. Lisaks jättis juht eristataval kujul registreerimata muu töö osa.

Juht ei suutnud anda adekvaatset tagasisidet, kus alustab ja kus lõpetab.

Käesoleva väärteoasja materjalides olevatelt salvestuslehtede fotodelt nähtub, et juht ei ole . Salvestuslehtedelt muu töö aega salvestuslehtedele märkinud nähtub vaid juhtimisaeg ja puhkeaeg. Muid tegevusi salvestuslehtedelt ei nähtu.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasj ütluste, tunnistaja ütluste ja as on menetlusaluse isiku enda

salvestuslehtedega tõendatud Liiklusseaduse §2 lg.1 sätestatud väärteo

toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Menetlusalune isik on rikkunud

Liiklusseaduse §131 lg.3 ning Euroopa Parlamendi 04.02.2014 e

ja

Nõukogu määrus

(EL) nr.165/2014 artikkel 34 lg.5

sätteid, kuna ta ei ole muu töö aega

salvetuslehtedele märkinud Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei ole. .

Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas täidetud, et selles osas on väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §2 lg.1 näeb karistusena ett

0 trahviühikut. e rahatrahvi kuni 10

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule väärteo eest karistuseks rahatrahv trahviühiku ulatuses.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja on märkinud, et otsuse tegemisel võttis ta arvesse, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult.

Kaebuse esitaja kaitsja enetleja otsus menetlusaluse taotles tühistada kohtuvälise m

isiku karistamises Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi ja lõpetada väärteomenetlus

Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Alternatiivselt palus kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning vähendada määratud rahatrahvi.

Maakohus leiab, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks Liiklusseaduse §217 lg.1 järgi Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt

märkinud, Väärteomenetluse seadustiku et

§30 lg.1 p.1 võib lõpetada kohaselt menetleja

väärteomenetluse otstarbekuse

kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud aga

mitte õiguse,

kohustusega. Hinnates osas menetlusaluse isiku suuruse

(isik süütegude süü väiksust

pani toime hooletusest), esineb toimepandu puhul siiski avalik menetlushuvi, süüteo

mille

tõttu väärteomenetlust ei saa rikkumise osas maakohtu hinnangul

lõpetada.

Avalikkuse huvi liiklusohutuse rikkujate suhtes meetmete

ja

liiklusnõuete

kohaldamise vastu on mitte ainult joobes juhtide

ja

kõrgendatud kiiruseületajate

suhtes, millised on kahtlemata enamlevinumateks liiklusalasteks õigusrikkumisteks,

vaid ka tihedamini esinevate raskemate liiklusohutuse alaste rikkumiste

ja

nõuete

osas Selliste rikkumiste alla maakohtu arvates

üldiselt. käib ühtlasi sõidumeeriku

kasutamise rikkumisega seonduv, kui raskeveokid nende juhid

ja

nõuete võrd väsinud

on liikluses ohu allikad. kõrgendatud

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras, s.h. ka Liiklusseaduse §217 lg.1 rikkumise eest rahatrahviga

50 trahviühiku ulatuses. Nimetatud rahatrahvi on menetlusalune isik käesolevaks ajaks ära tasunud.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse

§217 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Kuigi maakohus leiab, et rahatrahvi suurus vajalikuks käesolevas väärteoasjas ei ole põhjendatud, ei pea ta kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist.

Kaitsja on kaebuses märkinud, et menetlusalune isik märkis protokolli koostamisel, et protokollis kirjeldatud rikkumine jäi talle arusaamatuks. Selline kaitsja väide ei ole õige ja ei ole kooskõlas asja materjalidega. 09.06.2018 koostatud väärteoprotokol

1 nähtub üheselt, et menetlusalune isik on list nr. 146317 AB omakäeliselt sinna kirjutanud, et väärteoprotokoll on talle arusaadav. Muid märkuseid menetlusalune isik lisanud ei ole. Seega jääb maakohtule täiesti arusaamatuks, missugustel alustel kaitsja väidab, et rikkumine jäi menetlusalusele isikule arusaamatuks.

Samuti on kaitsja kaebuses märkinud, et talle jäi arusaamatuks, milles menetlusalusele isikule etteheidetavad rikkumised seisnesid ja millega on menetlusalune isik otsuses viidatud sätteid rikkunud. Kõik maakohtu põhjendused on välja toodud käesolevas kohtuotsuses. Maakohus peab vajalikuks juhtida menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et juhul, kui tema poolt valitud kaitsjale jäävad asjaolud arusaamatuks, on tal alati võimalus valida teine kaitsja.

Samuti on kaitsja kaebuses märkinud, et menetlusalune isik pani käesoleva väärteo toime ettevaatamatusest ja varem teda sarnase rikkumise eest karistatud ei ole. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Liiklusseaduse §217 lg.1 sätestatud nõudeid ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Asudes juhtima raskeveokit, pidi menetlusalune isik kindlalt teadma, missugused on nõuded muuhulgas sõidumeerikute kasutamise kohta. Jättes need nõuded täitmata, ei ole ilmselgelt tegemist ettevaatamatusega.

Samuti ei ole õige kaitsja seisukoht kaebuses selles osas, et menetlusalust isikut ei ole varasemalt sarnase rikkumise eest karistatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub üheselt, et menetlusalune isik on samalaadse süüteo toime pannud 12.06.2017 ja selle eest ka karistada saanud.

Kaitsja poolt kaebuses esitatud taotlus jätta kõik menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda tuleb jätta tähelepanuta, ühtegi

kuna kaebusele ei ole lisatud

kuludokumenti. seadustiku kohaselt kohaldatakse

Väärteomenetluse §2

väärteomenetluses sätteid,

kriminaalmenetluse arvestades erisusi.

väärteomenetluse

Väärte §38 lg.1 alusel järgitakse kohtuvälises omenetluse seadustiku

menetluses ja

kohtumenetluses ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaegade

menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse sätteid.

seadustiku

306 lg.1 p.14 kohaselt tuleb kohtuotsuses lahendada millised

§ küsimus,

on kulud kelle kanda need Kuna menetlusaluse isiku kaitsja on juba ja

jäävad.

maakohtule esitatud kaebuses taotlenud lahendamist kirjalikus menetluses,

väärteoasja

tuli kuludokumendid esitada koos kaebusega. Kuna kaitsja seda teinud ole,

ei kõik

jätab menetluskulude kohtuvälise menetleja kanda maakohus kaitsja taotluse

jätmiseks tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMIS

TE kohtunik